Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[Fouree]

nojah. Mingeid äppe ei leidu? helista teenisepakkujale, äkki blokeerivad omalt poolt?

Veits sai uuritud, tundub et tegelikult lahendust polegi. Üks tasuline äpp annab maksimaalselt võimaluse tundmatu number hääletuks teha. See on ka kõik. Millalgi kaubanduskeskusesse satun, siis uurin Elisast, äkki tõesti mingi võimalus läbi nende on.

[Rein]

LHVd ei saa kasutada sellepärast et minul, nagu ka väga suurel hulgal teistel on lihtsalt kodulaenud võetud Rootsi pankadest, mis kohustab töötasu ka sinna panka viia. Ja kui sul anyways juba raha mingisse panka tuleb, siis oleks suht tüütu seda igakuiselt kuhugi mujale kanda, teha ümber kõik otsekorraldused jms.
Selline mikromanagement võib ju mingi euro kuus kokku hoida, aga no ju siis ei ole seda vaeva väärt.

Esimese lausega täiesti nõus. Endalgi tõenäoliselt varsti see samm ees.
Viimasega ei nõustu absoluutselt- ookean koosneb ka tilkadest

[elx]

Oleneb pangast - LHV's saan limiite muuta internetipangas aga SEBis ja Swedis seda teha ei saa.

Üks kord kui läksin SEB panga kontorisse ja tahtsin limiite suurendada ja seal filmiti hoopis reklaamklippi ja jagati piparkooke ja selle reklaamklipi tõttu ei toiminud numbriautomaat ja ma sain väga tigedaks selle tsirkuse peale ja ma lahkusin kontorist teenust saamata ja ma kirjutasin kurja kirja ja sain pangast vastuse, siis ma sain kenasti kõik e-amili ja digiallkirja teel tehtud. Neil on suisa vastav vorm olemas, seega kirjutage oma teenusehaldurile või üldmeilile ja saate arvuti taga asjad aetud.

[Fouree]

LHVd ei saa kasutada sellepärast et minul, nagu ka väga suurel hulgal teistel on lihtsalt kodulaenud võetud Rootsi pankadest, mis kohustab töötasu ka sinna panka viia.

Vahemärkusena mainin, et see on täiesti haiglane süsteem. Endal lähisuguvõsas oli selline situatsioon, et inimene võttis Nordeast laenu, maksis ilusti igakuiselt laenumakseid, probleeme polnud. Läks Norrasse tööle, kuid puudus võimalus (ja oleks täiesti absurdne olnud) seal elades palk kuskile Eesti Nordeasse suunata. Iga kuu siis kandis laenumakse summa Nordeasse, Eesti arvele ja laenusumma läks ilusti automaatselt maha iga kuu. Järsku mingi aasta pärast kutsuti nö vaibale, et mis jama on. Inimene üritas igatpidi selgitada, et laenumakseid on faking 8 aastat ilusti tasutud ja nüüd on mingi probleem palga pärast. Pakkus isegi välja, et võib siis nii palju igakuiselt kanda Nordeasse, kui ta varasemalt Eestis teenis. Siis pandi mingisugune komisjon kokku ja löödi intress kahekordseks ehk lõppsummale löödi siuke pauk otsa, et omalajal polnud ükski teine pank nii kõrge intressiga, juurde tuli ikka tuhandeid eurosid intressi. Teha pole midagi, lepingus punkt selline.

[baller]

Miks on odavad gaseeritud veed nii üle gaseeritud?

[mjaasa]

Jätkan vee teemal. Miks on neid Värksasid nii palju ning milline neist see õige on? Tundub, et Värska Originaal, sest ülejäänud tunduvad kuidagi kahtlased.

[Nahkpea]

Jätkan vee teemal. Miks on neid Värksasid nii palju ning milline neist see õige on? Tundub, et Värska Originaal, sest ülejäänud tunduvad kuidagi kahtlased.

Värska Originaal on see klassikaline Värska.

[Mõnuagent 007]

Värska Originaal, jah. Kuna Värska pole sellise nimena kaitstud kaubamärgina, siis pakutakse selle nime all ka alekoki gaseeritud kraanivett.

[Daz Booob]

Sellise jama eest (nimi + pudel) peaks Tarbijakaitse A. Le Coqile kümpi sõitma.

[mjaasa]

Mingi kolmas on veel. Tootjaks Verska Mineraalveed vms kuid pudelil suurelt Värska kirjas.

Miks ma üldse küsisin. Annelinna Prismas on tihtipeale otsas nad, neid teisi pole julgenud võtta.

[football2u]

Kas kellelgi tuttav tegeleb Nõukogude aja kraami kokkuostuga?
Leidsin objektilt kaks vineertaustal plakatit, ühel Lenin, teisel sirp ja vasar.
Veider leid. Äkki teeb kellegi õnnelikuks.

[LeeRomeno]

Vahemärkusena mainin, et see on täiesti haiglane süsteem. Endal lähisuguvõsas oli selline situatsioon, et inimene võttis Nordeast laenu, maksis ilusti igakuiselt laenumakseid, probleeme polnud. Läks Norrasse tööle, kuid puudus võimalus (ja oleks täiesti absurdne olnud) seal elades palk kuskile Eesti Nordeasse suunata. Iga kuu siis kandis laenumakse summa Nordeasse, Eesti arvele ja laenusumma läks ilusti automaatselt maha iga kuu. Järsku mingi aasta pärast kutsuti nö vaibale, et mis jama on. Inimene üritas igatpidi selgitada, et laenumakseid on faking 8 aastat ilusti tasutud ja nüüd on mingi probleem palga pärast. Pakkus isegi välja, et võib siis nii palju igakuiselt kanda Nordeasse, kui ta varasemalt Eestis teenis. Siis pandi mingisugune komisjon kokku ja löödi intress kahekordseks ehk lõppsummale löödi siuke pauk otsa, et omalajal polnud ükski teine pank nii kõrge intressiga, juurde tuli ikka tuhandeid eurosid intressi. Teha pole midagi, lepingus punkt selline.

Täiesti nõus, süsteem on suht haiglane.

[Katk]

Sellega on arvatavasti kõik nõus, et see süsteem ning palgajama on korralik keberniit. Ja see on pangale vajalik selleks, et sina oma arveldamisi just nende pangas teeks, et siis saaks igalt poolt vaikselt koorida. Ning kui ei kanna palka siis ongi korralik intressilaks otsa.
Mul endal ka praegu nii, et kolmes pangas konto. 1. liising, 2. laen kuhu laekub palk ning 3. tegelikult arveldan. Õnneks liisingu lõpp pole enam väga kaugel ning saab ühe mõttetult seisva konto kinni panna.

[chac]

Vahemärkusena mainin, et see on täiesti haiglane süsteem. Endal lähisuguvõsas oli selline situatsioon, et inimene võttis Nordeast laenu, maksis ilusti igakuiselt laenumakseid, probleeme polnud. ....

tundub et inimene ei teadnud et Nordea, hiiglasuur pank eesti mõttes, suuruselt umbes nii maailma top30 seas, - neil on euriboridest jms asjadest sügavalt savi ja nad määravad ise mis intresse oma klientidele igal ajahetkel panna.
erinevalt siis väiksemast SEB'st ja päris väikesest swedist, kes teevad asju suht läbipaistvalt ja kasutavad euribori laenude väljaandmisel.
kokkuvõttes kui sa nagu ise aru ei saa laenu võttes ja annadki pangale võimaluse endale kott pähe tõmmata.... natuke peab ikka vaatama ka enne mis tingimustel sa laenu võtad, mitte nii et võtad numbriliselt kõige odavama. sama kehtib ju pmst igat sorti kindlustuste kohta ka. tihtipeale numbrid erinevad vähe, aga muud tingimused suht palju.


kokkuvõttes sama sorti hala et ostis endale miski odava dacia, ja nüüd kurdab et näe laguneb ja ei sõidagi nii hästi nagu mercedes või bmw.

Nordea, nii palju kui ma tean keskendus mingi aeg tagasi eesti turul põhiliselt suurtele ettevõtetele ja nende juhtkonnale vms, st su igakuine sissetuleb peab olema ca suurusjärgus 3-4 eesti keskmist. kas viimasel mõnel aastal midagi ärilises fookuses muutunud on, seda ei oska kommenteerida.

[Jasper]

on keegi käinud koha peal uudistamas - kas need on reaalselt ägedad või lihtsalt näevad sellised välja?


(teisisõnu kas nad loovad otsitud efekti või on kogu vaht täna visuaalile?)