Romario mõtted Eesti spordist

[-RoMaRiO-]

Millist brokerit Aasias kasutasid?

Sportmarket

[United]

Lihtne on öelda, et inimene, kes lööb pokkeris läbi lööks igalpool, aga reaalsuses on palju inimesi kelle töötahe on väga hea ainult tänu 'passionile'.

+1, näiteks mina.

[Huvituja]

Millist brokerit Aasias kasutasid?

[$$$]

Lihtne on öelda, et inimene, kes lööb pokkeris läbi lööks igalpool, aga reaalsuses on palju inimesi kelle töötahe on väga hea ainult tänu 'passionile'.

[plastic'99]

eks selle arutelu juures, et "targem oleks muud olnud teha" kui pokkerit mängida (long term vaates) võib väga selge paralleeli tuua ka sportlastega. kasvõi siit samast jalgpallist - palju neid vendi on, kes seda minu toodud sissetulekute piiri suudavad karjääri jooksul ületada, eksole. Samal ajal oled aga saanud elada noorena elu, mida oled tahtnud. et mingis mõttes toetab su pointi. Eelnev ja järgnev ei ole ka üldse sinu pihta, sest sul tundub täiesti teistsugune taustsüsteem olevat.

Aga lihtsalt see pokkerinäide sult jättis korra mõtlema. Et noh, see Tai näide nüüd ka :P iga keskmine Eestist Austraaliasse läinud noor elab ka selle etapi läbi. Lihtsalt peale seda etappi on võib-olla see kukkumine natukene vähem valus kui keskmisel pokkerimängijal, kes omal ajal NL 1000 mänginud ning kes nüüd kurvist maas olles üritab veel viimase hingetõmbeni kuskil urkasaidil volüümi anda (olles sisuliselt muutunud samasugeks palgatööliseks, kelleks ta kunagi saada ei tahtnud). Et eks neid näiteid leiab igasuguseid ja eks su blogi peale vajusingi mõttesse ja kuna vanus ka tiksub vaikselt peale endal, siis hakkadki kelbast ajama. :P Et mida aeg edasi, seda teistmoodi seda ringkonda (kasvõi neid turniiriseeria üritustel liikuviad) näed. Mingil hetkel oli äge, nüüd vaatad, et ikka väga paljude pilkude ja selle välise sära taga on tegelikult päris paljunu tuhmunuid (ja tihtipeale tegelikult võlgades) hingi.

Et ühesõnaga, ma siin rohkem keskendusin võimalikele downsidedele ja enda mõtetele/kogemustele sellise karjääriväliku puhul. Ja mitte sinu kogemusest lähtuvalt, vaid eelkõige mõttearendusest ajendatult. Kuna see on siiski avalik video, siis jagan KristjanLaasi videot, kes on oma kogemusest teinud ka ülevaate ning sõnastanud selle, mis ma öelda üritasin, oluliselt paremini. Ma oma kogemuse pealt julgen küll öelda, et selliseid noori oluliselt rohkem kui neid, kes maarjamaale jõudnud. Ja tahakski väita, et need, kes on jõudnud, oleksid seda jõudnud igal elualal tegelikult.

tldr: minu arvates sellise elustiili ja -tee valik kaasneb endas ülisuuri riske, mis realiseeruvad inimeste inimeste endi eluteedes teatud viitega ning on ikkagi väga sagedased. Et see risk, mida ei teadvustata, kuid mis inimloomusest tulenevalt kaasub, on ikka räige.

[-RoMaRiO-]

Kui ma rääkisin mängu arendamisest, siis ma otseselt ei pidanud küll isiklikke sõpru silmas, vaid üleüldist populatsiooni, kellega tuli konkureerida. Aga tean loomulikult inimesi, kes on selles mängus kõrgel tasemel ja on suutnud aastaid sellega endale elatist teenida. Nimedest ei hakka rääkima, sest ega see ring enam liiga suur ei ole, kes sellega hakkama saavad.

Muidu tark jutt ja ega palju kommenteerida oskagi, kui siis ehk seda, et minu isikliku arvamuse kohaselt elatakse liiga palju tulevikus ja kardetakse seda, mis võib ees oodata. Ma arvan, et sellest ei ole midagi hullu, kui professionaalne pokkerikarjäär ongi lühike etapp elust - kestis näiteks viis aastat ja kui enam ei biidita, siis liigutakse mujale sektorisse ja/või minnakse õppima. Tavatööl on see ju täiesti tavapärane, et inimesed vahetavad töövaldkonda. Ma tahaks uskuda, et enamus endiseid promängijaid on leidnud oma koha ühiskonnas ja meenutavad seda perioodi tagasivaadates, et oli väga fun. Selles on sul loomulikult õigus, et see on fun kuni mingi eluperioodini, aga noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi. Ma mäletan ka aega, kus foorumis inimesid muretsesid, et mis ma siis teen kui ühel hetkel ei biidi enam, et saadan CV asemel pokkerigraafiku, aga kui sa 2010+ olid aastaid selles mängus edukas, siis oli sul väga palju olulisi omadusi - õppimisvõime, töötahe, enesedistsipliin jne ning selliste omadustega oled sa võimeline igal pool hakkama saama. Kas mõistlikum oleks kohe näiteks IT-d õppima minna? Kui high stakesi ei jõua, siis ilmselt tõesti, aga ega kõike selle alusel ka võtta saa. Tais ballatsemine on ka ikka miskit väärt

Aga kui lõpetuseks võrrelda pokkerit spordiennustusega, siis siin on sul jah tuline õigus, et spordiennustuses tagasiside peegeldub ainult tulemustes ja endal peab väga tugev tunnetus olema, et mitte result oriented olla ja ega minulgi pole vähimatki aimu, kas ma jooksen hästi või halvasti. Enamus inimesi sellega kindlasti hakkama ei saaks ja eks seetõttu neid inimesi, kes oleks võimelised ükskõik millist spordiliigat biitima, liiga palju just ei ole ka.

[plastic'99]

+1 samuti jutu eest. selle pokkeriteemaga seoses küsimus sulle... need sõbrad/tuttavad, kes sul mängu arendasid toona kui sina seda ei teinud. kes ja kui kaugel praegu? Eestis on ilmselt tuhandeid noori kutte, kes pokkerist on oma väljapääsu näinud, samas neid, kes reaalselt suutnud pokkeris teenida ning üle 10 aasta hoida (!!!) oma sissetulekuid selliselt, et selle elukutse valik tasuks pikema elukurvi vältel (!) ära, on mingi 15? 20? Selle numbrilise piiri võib muidugi nihutada, kuid ma räägin siin puhtalt enda nägemusest. Neid võiks siin vabalt ülesse ka reastada, kuid mõni neist peab siin foorumis lausa blogi, et mis ma ikka. Samas ma võin ilmselt isiklikust lähemast tutvusringkonnast 10-15 nimetada kohe, kes lifetime teeninud (seda kusjuures mõne aasta jooksul) 200-300k pluss. Iga tavainimese jaoks lifechanging, kuid kahjuks neil seda raha enam ei ole. Et see on selline kahe otsaga asi... see pokkeriteenistus. Ka täna võid sa ju minna talli ja 6-8 kuuga ilmselt töötada ennast selliselt ülesse, et teenid 2-3 eesti keskmist. Aga kas see on see otsus mida teha?

Foorum.pokkeriprodes on selle üle ka omajagu arutelusid peetud, et mis see sissetulek on, millega pokker tasuks ära. konsensus vist oli, et mingi 3x eesti keskmist. Ma tahaks arvata, et konkreetsetele inimestele, kes seda reaalselt ka teenida suudavad, on see summa palju kõrgem selle alternatiivkulu poolest. piltlikult öeldes õpi 1-2 aastat IT-d (täiesti kindel, et need, kes suudavad pokkerit biitida, suudavad ka seda kenasti) ja sul on sama sissetulek garanteeritud pmst kogu eluks, mitte ainult mingiks perioodiks. Sealjuures puudub see stress.

Mida paljusid ahvatleb on see "elustiil". Aga see elustiil on sobiv mingi eluperioodini ja vanuseni. Ma ei usu, et spordiennustuses kuidagi teistmoodi on. Ma arvan, et isegi keerulisem, sest pokkeris sul on siiski see redel palju lihtsamini hoomatavam (piltlikult öeldes ranka tabel kasvõi 15 a tagasi), spordiennustuses seda ei ole. Rääkimata siis kasvõi sellest, et tegelikult on sul tagasiside oma mängule läbi ev selgelt koguaeg olemas. spordiennustuses tundub see määramatus oluliselt suurem.

Ma arvan, et markku ja ment ei kahetse oma karjäärivalikud ka tulevikus, aga nii mõnigi, kes oma 20ndates on näpud püsti olnud ja praegu ka on, võivad seda üsnagi kiiresti kahetsema hakata.

[telekavaataja]

Aus kirjutis, mis tekitas äratundmisrõõmu

Pole küll kunagi spordiennustusega veel otseselt teeninud, aga mu virtuaalne laik läheb sulle.

Tegelikult on panustamine meelelahutus. Niikaua kuni sa suudad seda meelelahutusena võtta, oled sa võidus.

Jalgpall on ka meelelahutus, kuigi ühe jalgpalliliidu juht pidavat vastu olema.

[-RoMaRiO-]

Kuigi ma olen juba üpris kaua mõelnud, et võiks üle pika aja siia ühe postituse teha, siis kuidagi ei ole leidnud sobivat hetke ja tahtejõudu midagi kirjutada. Proovime hetkel selle vea parandada ja vaatame otsa sellele, mis vahepeal toimunud on.

2018. aasta lõpu poole oli mul selge, et mul on "tavainimese" töögraafikust kopp ees ja midagi on elus vaja muuta. Mitte et otseselt midagi väga halvasti oleks olnud, aga mõte sellest, et elada vabakutselise gamblerina erutas piisavalt, et mitte proovida. Kuna selleks ajaks oli aastaid ka töö kõrvalt spordiennustusega aktiivselt tegeletud, siis oli selge, et selliselt elades on võimalik täitsa ära elada ja ei pea kuu lõpus piirduma ainult kiirnuudlite ja Kirde saiaga, vaid saab ka Valla vorsti saiale peale panna. Lisaks sai keskkooli ajal ju unistatud, et minust saab elukutseline pokkerimängija, aga kui mõistlikud inimesed tegelesid tol perioodil mängu õppimise ja limiitides üles liikumisega, siis ma keskendusin kõigele muule ebavajalikule ja nii need asjad ühel hetkel jõudsidki sinnamaale, et tulemused rääkisid seda keelt, et on mõistlikum keskenduda millelegi muule. Juba seetõttu tuli selline elu ikkagi ära proovida.

Aasta lõpu poole tulin ma töölt ära ja võtsin eesmärgiks, et 2019. aastal sõltuvad minu sissetulekud peaasjalikult sellest, kuidas sportlased oma sooritustega hakkama saavad. Eks selleks ajaks oli mul tegelikult ju selge, et ega midagi kerget enam 2019. aastal ees ootamas ei ole, sest kogu äri on liikunud selles suunas, et konkurents väärtuspanuste saamiseks on tugev ja kontorid annavad endast parima, et võitvatel mängijatel piirata teenuse kasutamist. Võrreldes 5+ aasta taguse ajaga on see maailm metsikult muutunud ja sellest ongi mul kõige enam kahju, et tol perioodil, kui oli võimalik näidata väga ilusaid numbreid, siis ei võtnud spordiennustust tõsiselt, vaid ainult meelelahutuslikel eesmärkidel kommiraha eest.

Aasta algul oli motivatsioon igatahes laes ja oli tavapärane, et kui magama sai 2-3 paiku mindud, siis äratus tuli hommikul kella 5-ks panna, et olla valmis koefitsientide turule tulekuks. Tavapärased olid ka 10-tunnised tööpäevad külmas jalgpallihallis, et jälgida hooajaeelseid kontrollmänge. Kui ma isegi "tööd" ei teeks, siis jälgiks omajagu ikka neid mänge, sest eelkõige peab olema ka tõsine huvi spordi vastu, aga ei saa kuidagi öelda, et see kõik väga nauditav oleks olnud. Sel perioodil lohutas mind teadmine, et kui ma esmaspäeva hommikul rahulikult magasin, siis enamus inimesi on vastumeelselt tööle läinud ja mingil põhjusel tekitas see hea tunde.

Üks peamiseid põhjuseid, miks ma otsustasin sellist elustiili proovida, oli muidugi ajaplaneerimise võimalus. Ettevõtluses on ka võimalik oma aega planeerida, aga kindlasti mitte sellises ulatuses, sest kohustused on teisel tasandil. Olles vabakutseline spordiennustaja, siis sa elatud ainult tulemuspalgast ning sellest, kas ja kui palju oled sa valmis vaeva nägema. Kuigi ma täpseid tunde ei lugenud, siis aasta alguses ma kindlasti nö töötasin enam kui 180 tundi. Aga aeg läks edasi ja kuna ma olen loomupoolest väga mugav inimene, siis mingil hetkel sai lähtutud oma kooli ajal kehtinud mõtteterast, et üritada minimaalse vaevaga saavutada maksimaalne tulemus. Nii sai ka üpris palju elu nauditud. Kui tuli tuju järgmine nädal reisile minna, siis sai see ette võetud. Kui tuli tuju kolm päeva järjest pidu panna, siis ka selleks olid ideaalsed võimalused jnejne.

Kuigi ma täpsetest tulemustest pigem ei räägi, siis täitsa kõrvale ka seda osa jätta ei saa. Ütlen vaid seda, et oli võimalik Eesti oludes viisakalt ära elada. Kõikide peamiste liigadega, mida ma panustan (Eesti jalgpalli eritasandid, Eesti-Läti korvpall) jäin ma kasumisse. Positiivse poole pealt sai välja töötatud statistikal põhinev mudel, mille kriteeriumite täitumisel suvalised jalgpallimängud jooksid eelmine aasta 8,7% tootlikusega. Kõige muret tekitavam on aga fakt, et Aasia turul pole seisud kohe üldse kiita - kasum ainult 1,5%. Peamine raha tuleb jätkuvalt eurobookiedest ja eelkõige 365-st, kus eelmise aasta kasum 22,5%. Kuigi ma varasemalt pole nii täpselt kõiki oma panuseid trackinud, siis tunde järgi ma arvan, et varasemalt pole mul miinuskuid olnudki. Eelmine aasta tuli kaks tükki.

Kuidas edasi? Ausaltöeldes hetkel ei teagi. Praeguse plaani järgi kavatsen aasta esimesed kuud veel keskenduda spordiennustusele, aga siis võiks kuskil mujal edasi vaadata, sest kuigi on võimalik jätkuvalt spordiennustusega elatist teenida, siis mu arvates see väga jätkusuutlik enam kahjuks pole. Hetkel tuleb muidugi tõdeda, et ega peale gamblingu ja spordi mind miski suurt huvita. Oli kahtlemata põnev ja tore aasta, aga lõppkokkuvõttes natuke üksluine ja aega oli ka lõpuks liiga palju üle, et erinevate rumalustega tegeleda. Peamine rumalus on mul täis peaga ruletti mängida ja see on ikka väga kulukas lõbu olnud . Arusaamatu, kuidas ühes valdkonnas üritad maksimaalset väärtust taga ajada ja teises annad seda vabatahtlikult ära. Meelelahutusena kindlasti okei, aga sellisel juhul tuleb osata ka kaotada, mitte nagu mina. Bettingus samas põhimõtteliselt 0 tiltamist ka halbadel perioodidel, et vähemalt selle üle olen uhke.

Saigi vist peamised mõtted hetkel kirja pandud, et kui kellelgi juhuslikult mingeid küsimusi, siis võib küsida ja võimaluse korral proovin ka vastata.

[telekavaataja]

Te tähtsustate raha väljakandmise ja limiteerimise seost üle. Midagi seal on, aga mitte liiga palju.

[Kutt1423]

ikka jah.

OK see hea info, tänud.

[monn]

Eesti litsentsiga ikka suht kerge, kui probleemid lähed otse maksuametisse. Vähemalt tean tuttavat, kus maksuamet pani asjad liikuma.
Väljaspool eesti litsentse asi raskem.
Cashoutimisel suuri summasi, alati satud radarile ja võidatkse lihtsalt limiteerida lambist. Eks telekavaataja teab paremini öelda, aga suht loogiline , et suurel väljamaksel visatakse account traderi poolt ülevaatamiseks...

[-RoMaRiO-]

Mõtled withdrawaleid, et ei tasu teha?

ikka jah.

[Kutt1423]

Ja siis, ära tee cashoute kui vähegi kannatab. Kui sa suuri summasid kontol, siis nad vaatavad, et sa võid potensiaalselt selle raha veel maha gamblida.
365l on ametlik litsens ka ja pole väga hirmu, et raha võib kadunuks jääda.

Mõtled withdrawaleid, et ei tasu teha?

[$$$]

Ja siis, ära tee cashoute kui vähegi kannatab. Kui sa suuri summasid kontol, siis nad vaatavad, et sa võid potensiaalselt selle raha veel maha gamblida.
365l on ametlik litsens ka ja pole väga hirmu, et raha võib kadunuks jääda.