Ajax 3-1 Zwolle
Kaks nägu, üks meeskond. Esimene poolaeg sellise Ajaxi võiks kasvõi Louvre’i saali üles riputada. Teine poolaeg ja pensionäride matkaklubi – samm aeglane, reaktsioonid aeglasemad ja ainsad, mis kiirelt liikusid, olid Zwolle mängijad.
Kui keegi oleks sattunud esimest 45 minutit vaatama, oleks ta arvanud, et Ajax on taasavastanud Cruijffi filossoofia või Ten Hag-i aegse kõrge pressi ja ettepoole mõtlemise. Meie rünnakud olid ilusad, söödud läksid ainult ettepoole. Tiki-taka....lausa lust oli vaadata! Mitmel korral mängu alguses oleksime võinud skoori avada aga Weghorst ei leidnud lähedalt väravat või Godts löi hea momendi taevasse. Siis 18ndal minutil tuli mr. 1-0 Davy Klaassen, mees kes võiks vabalt olla Ajaxi „esimese värava kindlustuspoliis“. Godts andis kauni tsenderduse Zwolle kaitsjate selja taha ja vanamees Klaassen jooksis kaitsjast kiiremini ning tõstis veel kaunima lükkega palli kaarega üle väravavahi. Puhas silmailu! Järgnes jällegi palju ilusaid kombinatsioone ja kiireid ühepuutesööte, kuid ei suudetud palli võrku saada. 37ndal andis suurepärase madala söödu kasti Taylor ning Mika Godts, ei eksinud 2:0. Publik rõõmustas, inimesed tellisid poolaja õlut enne, kui kohtunik isegi vilet lasi. Poolaja lõpuni kestnud mäng oli nagu vana hea Ajax. Gaaei söötis täpselt, Taylor jagas natuke loomingulisust ja Zwolle vaatas ringi nagu turistid Damraki väljakul- ilus küll, aga kõik liigub liiga kiiresti. Lihtsalt vaimustav!
Teine poolaeg seevastu...ma pole vist kunagi...mitte kuradi kunagi, näinud nii drastilist muutust platsil. Ma ei tea, mida see Heitinga seal riietusruumis luuletas neile aga väljakule tulid samad mehed, kuid HOOPIS teine mängupilt... Sööduvigadest sai uus kunstivorm. Kiirus kadus. Mitte et Zwolle oleks rakettideks muutunud, aga võrreldes Ajaxi tempoga paistsid nad vähemalt elektritõukeratastega liikuvat. Olime taas see viimaste hooaegade pasanteeria platsil. Pikka aega ei saanud ma aru milles asi. Siis hakkasin nägema valgust. ME OLIME KURAT JÄLLE LÄINUD TAGASI SELLE JUURDE, ET SEDA NEETUD PALLI KOGU KURADI AEG TAGASI SÖÖTA! Mitte ette vaid kuradi tagasi! Väravavahini välja. Anna jõudu Kristus, Odin, Allah või kes iganes. MIKS?!? Miks peale sellist hiilgavat 45 minutit minna tagasi selle juurde, mis EI TOIMI! 67 minutil tegi Heitinga korraga 4se vahetuse. Välja läksid Itakura, Taylor, Regeer ja Berghuis, asemele tulid McConnel, Sutalo, Gloukh ja Edvardsen. Šutalo esimene karuteene oli see, et kaotas palli ning 69 minutil löi Kaj de Rooij värava ja mina hakkasin hetkeks kontrollima, kas ma ei vaata juhuslikult eelmise hooaja mängu, sest väljakul oli näha justkui eelmiste hooaja paska. 2:1 . Kohe peale seda tuli ka 2-2 kuid õnneks oli Zwolle ründaja kilomeetri jagu suluseisus. Igatahes kaalukauss oli täielikult ümberpööratud ning meie ei saanud üle poole piirigi...isegi kui oli võimalus üle poole piiri minna, siis IKKA söödeti tagasi. Ei oska sõnadesse panna kuidas ma vihkan sellist mängu. Ajax nägi välja nagu seltskond, kes üritab mäkke ronida, aga tossude asemel on jalas puukingad. Mitte midagi ei klappinud, kaitseliin logises ja keskväli lagunes. Juba tundus, et viik on reaalne, kuid siis ilmus ei kusagilt tilgake võitlusvaimu ja tehnilisust Gaaeilt, kes võitis libisedes palli, jõudis siis veel püsti tõusta ja anda hiilgava tsenderduse jälle liinitaha, kuhu jälle ilmus Mika Godts ja lõi 86. minutil kolmanda. See polnud lihtsalt värav, vaid kollektiivne kergendusohe ja see Gaaei tegevus oli vist teise poolaja ainus õnnestumine meil. Lõppseis 3:1. Paberil kindel, väljakul kõik muu kui see.
Publikut tuli kohale 54 081 ja kõik nad nägid kahte täiesti erinevat kodumeeskonda ühe piletihinna eest.
Natuke viimase hetke üleminekutest, millest pole jõudnud rääkida.
Minu ja minu teada kõigi Ajaxi fännide suurim jõulukingitus tuli 1 septembril, kui üleminekute viimasel päeval otsustas Sunderland Ajaxit visata rahapatakaga. Nimelt Brobbey osteti ära 25 miljoni eest!!! Jah meie suur makaronijalg Brobbey!! Ma naeran siiamaani selle tehingu peale.
25 milkut...HAhahahahahaaaa. Puhas WIN klubile! Brobbeygo koos läks samasse kohta Traore oli vist 2 milkuga. Traore kohapealt natuke pettunud, et Bertie endiselt selline ühe hooaja mees on aga ta oli ka platsil üsna ebastabiilne. Kord oli tubli siis jälle Brobbey vol 2. Igatahes jõulud tulid vara!
Brobbey asemele toodi ülikähku tagasi klubisse endine ründetalent Kasper Dolberg Anderlechtist. Dolbergil oli pooleli kaubategemine Celticuga kui Ajax uksele koputas. Kasper ütles kohe Celticule ära ja on nüüd taas meie mees. Ainult, et ma loodan, et ta ei ole seesama Kasper, kes 2017 aastal ära läks vaid ikka see, kes Nices ja Anderlechtis korralikuks ründajaks on saanud ja meheks kasvanud. Kõik lootsid teda juba Zwolle mängus näha, kuid ilmselt hoidis Heitinga teda kolmapäevaseks Interi mänguks. Igatahes viimase üleminekupäevaga on kõik ülirahul!
Järgmised vastased ongi siis CL-is Inter ja kohe peale seda madistamine PSV vastu. Kuna eilse teise poolajaga suudeti illusioon, et nüüd on Ajax jälle ründama ja kõrget pressi tegema hakanud purustada, siis ennustan kahte kohutavat õhtut meile...lihtsalt loodan, et mitte nii kohutavat kui... (flashbackid Napoli vastu).
Kaks nägu, üks meeskond. Esimene poolaeg sellise Ajaxi võiks kasvõi Louvre’i saali üles riputada. Teine poolaeg ja pensionäride matkaklubi – samm aeglane, reaktsioonid aeglasemad ja ainsad, mis kiirelt liikusid, olid Zwolle mängijad.
Kui keegi oleks sattunud esimest 45 minutit vaatama, oleks ta arvanud, et Ajax on taasavastanud Cruijffi filossoofia või Ten Hag-i aegse kõrge pressi ja ettepoole mõtlemise. Meie rünnakud olid ilusad, söödud läksid ainult ettepoole. Tiki-taka....lausa lust oli vaadata! Mitmel korral mängu alguses oleksime võinud skoori avada aga Weghorst ei leidnud lähedalt väravat või Godts löi hea momendi taevasse. Siis 18ndal minutil tuli mr. 1-0 Davy Klaassen, mees kes võiks vabalt olla Ajaxi „esimese värava kindlustuspoliis“. Godts andis kauni tsenderduse Zwolle kaitsjate selja taha ja vanamees Klaassen jooksis kaitsjast kiiremini ning tõstis veel kaunima lükkega palli kaarega üle väravavahi. Puhas silmailu! Järgnes jällegi palju ilusaid kombinatsioone ja kiireid ühepuutesööte, kuid ei suudetud palli võrku saada. 37ndal andis suurepärase madala söödu kasti Taylor ning Mika Godts, ei eksinud 2:0. Publik rõõmustas, inimesed tellisid poolaja õlut enne, kui kohtunik isegi vilet lasi. Poolaja lõpuni kestnud mäng oli nagu vana hea Ajax. Gaaei söötis täpselt, Taylor jagas natuke loomingulisust ja Zwolle vaatas ringi nagu turistid Damraki väljakul- ilus küll, aga kõik liigub liiga kiiresti. Lihtsalt vaimustav!
Teine poolaeg seevastu...ma pole vist kunagi...mitte kuradi kunagi, näinud nii drastilist muutust platsil. Ma ei tea, mida see Heitinga seal riietusruumis luuletas neile aga väljakule tulid samad mehed, kuid HOOPIS teine mängupilt... Sööduvigadest sai uus kunstivorm. Kiirus kadus. Mitte et Zwolle oleks rakettideks muutunud, aga võrreldes Ajaxi tempoga paistsid nad vähemalt elektritõukeratastega liikuvat. Olime taas see viimaste hooaegade pasanteeria platsil. Pikka aega ei saanud ma aru milles asi. Siis hakkasin nägema valgust. ME OLIME KURAT JÄLLE LÄINUD TAGASI SELLE JUURDE, ET SEDA NEETUD PALLI KOGU KURADI AEG TAGASI SÖÖTA! Mitte ette vaid kuradi tagasi! Väravavahini välja. Anna jõudu Kristus, Odin, Allah või kes iganes. MIKS?!? Miks peale sellist hiilgavat 45 minutit minna tagasi selle juurde, mis EI TOIMI! 67 minutil tegi Heitinga korraga 4se vahetuse. Välja läksid Itakura, Taylor, Regeer ja Berghuis, asemele tulid McConnel, Sutalo, Gloukh ja Edvardsen. Šutalo esimene karuteene oli see, et kaotas palli ning 69 minutil löi Kaj de Rooij värava ja mina hakkasin hetkeks kontrollima, kas ma ei vaata juhuslikult eelmise hooaja mängu, sest väljakul oli näha justkui eelmiste hooaja paska. 2:1 . Kohe peale seda tuli ka 2-2 kuid õnneks oli Zwolle ründaja kilomeetri jagu suluseisus. Igatahes kaalukauss oli täielikult ümberpööratud ning meie ei saanud üle poole piirigi...isegi kui oli võimalus üle poole piiri minna, siis IKKA söödeti tagasi. Ei oska sõnadesse panna kuidas ma vihkan sellist mängu. Ajax nägi välja nagu seltskond, kes üritab mäkke ronida, aga tossude asemel on jalas puukingad. Mitte midagi ei klappinud, kaitseliin logises ja keskväli lagunes. Juba tundus, et viik on reaalne, kuid siis ilmus ei kusagilt tilgake võitlusvaimu ja tehnilisust Gaaeilt, kes võitis libisedes palli, jõudis siis veel püsti tõusta ja anda hiilgava tsenderduse jälle liinitaha, kuhu jälle ilmus Mika Godts ja lõi 86. minutil kolmanda. See polnud lihtsalt värav, vaid kollektiivne kergendusohe ja see Gaaei tegevus oli vist teise poolaja ainus õnnestumine meil. Lõppseis 3:1. Paberil kindel, väljakul kõik muu kui see.
Publikut tuli kohale 54 081 ja kõik nad nägid kahte täiesti erinevat kodumeeskonda ühe piletihinna eest.
Natuke viimase hetke üleminekutest, millest pole jõudnud rääkida.
Minu ja minu teada kõigi Ajaxi fännide suurim jõulukingitus tuli 1 septembril, kui üleminekute viimasel päeval otsustas Sunderland Ajaxit visata rahapatakaga. Nimelt Brobbey osteti ära 25 miljoni eest!!! Jah meie suur makaronijalg Brobbey!! Ma naeran siiamaani selle tehingu peale.
25 milkut...HAhahahahahaaaa. Puhas WIN klubile! Brobbeygo koos läks samasse kohta Traore oli vist 2 milkuga. Traore kohapealt natuke pettunud, et Bertie endiselt selline ühe hooaja mees on aga ta oli ka platsil üsna ebastabiilne. Kord oli tubli siis jälle Brobbey vol 2. Igatahes jõulud tulid vara!Brobbey asemele toodi ülikähku tagasi klubisse endine ründetalent Kasper Dolberg Anderlechtist. Dolbergil oli pooleli kaubategemine Celticuga kui Ajax uksele koputas. Kasper ütles kohe Celticule ära ja on nüüd taas meie mees. Ainult, et ma loodan, et ta ei ole seesama Kasper, kes 2017 aastal ära läks vaid ikka see, kes Nices ja Anderlechtis korralikuks ründajaks on saanud ja meheks kasvanud. Kõik lootsid teda juba Zwolle mängus näha, kuid ilmselt hoidis Heitinga teda kolmapäevaseks Interi mänguks. Igatahes viimase üleminekupäevaga on kõik ülirahul!
Järgmised vastased ongi siis CL-is Inter ja kohe peale seda madistamine PSV vastu. Kuna eilse teise poolajaga suudeti illusioon, et nüüd on Ajax jälle ründama ja kõrget pressi tegema hakanud purustada, siis ennustan kahte kohutavat õhtut meile...lihtsalt loodan, et mitte nii kohutavat kui... (flashbackid Napoli vastu).
Kommentaar