Aivar Pohlak - kasulik või kahjulik?

[Andres.]

Huvitav, kas miniväljakutel palliplõksijatel tekib mingil hetkel ka huvi kohalikku liigavutti kaema minna, omal ajal nõukaaegse lapsena, kui sai 7 päeva nädalas hoovis vutti ja hokki taotud.... vaatama läksime ikka kossu.
Kas tänapäeval on samatmoodi?

Ma enne kirjutasin siia, et aitab mingil määral ikka. Võin jälle enda kogemuste pealt heietada:
Kui käid ikka pidevalt mängimas, siis enamusel tekib suurem huvi jalgpalli vastu, vähemalt olen enda seltskonna puhul seda täheldanud, samade tüüpidega saab kohalikku jalkaklubi esindusele ja duublile pöialthoidmas käia, vahest ka koondisemängudel. Kuigi eks üksjagu rahvast saab oma jalkanälja kustutatud ainult enda mänguga ja koondise mängu vaatamisega telekast.

Rakveres on küll koss hetkel number üks, siis ma usun, et meie jalkapundist käib vähemalt sama palju jalkat vaatamas kui kossu, kui mitte jalkat rohkem. Täpselt ei tea kuna mind korv ei huvita ja pole viitsinud sada aastat BC Tarva mänge vaadata (tean valus gloorihunter).
Meie puhul aitab kõrgendatud huvile kaasa ehk ka see, et osa meie pundist moodustab ka kohaliku klubi enda mängijad, kes liituvad meiega enda põhitrennist vabal ajal.
On kutte, kes noorena on kõvasti trenni teinud, siis mingi hetk käega löönud, aga hiljem leidnud, et tahaks ikka uuesti mängima hakata. Käinud siis meiega trenni tegemas, leidnud, et vanad oskused pole kuhugi kadunud ja siis tagasi liigavutti naasnud. Ning eks ikka suurendab see huvi, kui 'suurel väljakul' jooksevad mängijad, kes on su sõbrad/tuttavad või kelle vastu oled saanud ise mängida. Eks see ole väikse koha võlu, aga usun, et väiksed väljakud omavad ka rolli sidemete tekkimisel.

Üks moment ole vast veel see, et kui vahest meil mõni mängija puudu jääb ja väljaku ääres hängib mõni noor naga, siis saab mängu võetud. Kutid on elu sillas. Eks meil kõigil ole veel teravalt meeles kui kõva tunne see oli kui said endast vanemate meestega jalkat mängida. See on just sihukene hetk, mis võib sind elu lõpuni jalgpalli juurde naelutada. Või no üks neist (vähemalt enda puhul, jällegi). Ning need noored isegi vahest päris hästi üllatanud, eriti just tehnika osas. Tšillivad seal pea iga õhtu, käivad trennis, aga loodavad ka vabal ajal enda lõbuks toksida. Leian, et selliste momentide tekkeks on ka oluline luua pinnas või no siis väljakuid. Ei tea kas nemad just kunagi staadioni mängu kaema või lausa mängima jõuavad, aga võimalus on.

Tahtsin nagu midagi veel lisada, kuid ei tule pähe enam praegu. Aga põhimõtteliselt poleks sihukest juttu/heietust sündinud, kui poleks olnud seda platsi. Usun, et sel juhul oleks kohalikel maakonnavõistlustel paar võistkonda vähem, oleks staadionil liigamänge vaatamas nii mõnigi pea vähem ja ehk ka kohalikus klubis oleks pink lühem. Võib-olla tegeleks isegi mõne teise hobiga rohkem ja ei passiks soccernetis kui poleks võimalus aeg-ajalt jalkatrenni teha.

Ning Kesa, vbl omal ajal käisid kossu vaatamas, aga praegu kuulub ikka süda jalkale Kindlasti mängis rolli see, et omal ajal sai kõvasti vutti taotud.

[kesa]

Huvitav, kas miniväljakutel palliplõksijatel tekib mingil hetkel ka huvi kohalikku liigavutti kaema minna, omal ajal nõukaaegse lapsena, kui sai 7 päeva nädalas hoovis vutti ja hokki taotud.... vaatama läksime ikka kossu.
Kas tänapäeval on samatmoodi?

[Andres.]

AndresR, selliseid väljakuid Tallinnas on minu teada hetkel vähemalt 3, mitte küll sellise kvaliteediga küll. Nõmmel endise Hiiu PK staadionil käib väga kõva mäng kevadest sügiseni, seni kuni valgust on. Teine väljak on Ühisgümnaasiumi väljak ja kolmas peaks Kalamajas kuskil olema, kuid nende väljakute koormust ma ei tea.

Sellised väiksed väljakud võiksid olla iga kooli juures, kus on piisavalt ruumi.

Jep, ülimõnus on sihukel oma lõbuks mängida. Rakveres on ainult üks selline väljak ja seal on päris hea koormus, pidevalt on keegi platsil. Kui pole just mõni vanem harrastajate punt siis on noorukid peal. Eelmisest aastast saadik on ka uks pidevalt avatud. Varem pidid vähem taibukad üle aia ronima (kui ei taibanud koolist võtit küsida). Ainukene mure on see, et valgustus on nigel. Lihtsast tänavavalgustusest jääb väheks, praeguste ilmadega kannataks veel väljas mängida, aga mis sa teed kui nii vara läheb pimedaks ja lihtsalt taamal terendavast säraküünlast jääb väheks.

Kui veel Rakvere omast rääkida, siis see on suts suurem kui pildil olev ja aed on vähe kobedam. Olen vist suure õnnega koos, oma viimased neli aastat on saanud taolisel väljakul oma pundiga tasuta mängimas käia. Positiivne on ka see, et talvel käib trakats seda ikka aeg-ajalt puhtaks lükkamas.

Sihukese väljaku võiks Rakveres näiteks ka Vene Gümnaasiumi hoovi rajada (asub põhimõtteliselt kesklinnas, kortermajad ümberringi), kus on hetkel mingi mõttetu kruusaväljak, kus ühel väraval puudub latipost. Selle asemel, et nagad üksteist töpa vahetundide ajal kurika taovad, saaksid hoopis vutti mängides üleliigset energiat välja lasta.

Aga sorri nüüd läks vist liiga heietamiseks ja OT-ks :P

[Tanel]

No staadion oli vast jah palju pakutud, aga väike plats/väljak, sinna ümber annab ka vägevama aia teha. Näiteks minugi kirjeldatud väljak asub suht väiksel alal, ühel küljel kooli parkla, teisel pool ümbritsetud kortermajadega.

lambi-google-image, näide millestki sarnasest mida silmas pidasin.


Sihukesi platsikesi annaks kortermajade vahele vorpida küll. Piirdeaeda veidi kõrgendada ja ongi olemas.

Aga te pidasite ilmselt silmas nö 'joga bonito' puurikesi või kuidas iganes neid puupuure nimetada (sihuke nagu a le coq arena kõrvalgi on)? Igastahes ka sel juhul annaks ju ümbritseva piirde kõrgust tõsta, et mõni möödakäija vasta tahti ei saaks ja autodel klaase sisse ei löödaks. Ning kui näiteks kasutada futsali palli, mis arendab ka omakorda rohkem tehnikat ja maast söödumängu, siis lendaks ka pall oluliselt vähem üle.

Ega nende kahe väljaku erinevus nüüd nii suur ka ei ole, või eksin rängalt? Minu esialgu kirjeldatud väljak võtab küll tsut rohkem ruumi, aga usun, et leiakse ikka kohti kus neid kortermajade vahele või lähedusse paigutada. Maksumusi küll täpselt ei tea, või seal tuleb kolossaalne vahe sisse? Igastahes usun, et selliseid väljakuid oleks hädasti juurde vaja. Ega see muidugi mingi imevits ole, aga kaasa aitab ikka.

Sellised väljakud oleks ka väga lahedad nagu seal pildil on.

[rallikas]

AndresR, selliseid väljakuid Tallinnas on minu teada hetkel vähemalt 3, mitte küll sellise kvaliteediga küll. Nõmmel endise Hiiu PK staadionil käib väga kõva mäng kevadest sügiseni, seni kuni valgust on. Teine väljak on Ühisgümnaasiumi väljak ja kolmas peaks Kalamajas kuskil olema, kuid nende väljakute koormust ma ei tea.

Sellised väiksed väljakud võiksid olla iga kooli juures, kus on piisavalt ruumi.

[Andres.]

Jutt käis mul sellest, et kuskil majade vahel mängida, mitte staadionil. Mina mängisin reeglina kas enda kortermaja hoovis palli või harjutasin vanaema hoovis.

No staadion oli vast jah palju pakutud, aga väike plats/väljak, sinna ümber annab ka vägevama aia teha. Näiteks minugi kirjeldatud väljak asub suht väiksel alal, ühel küljel kooli parkla, teisel pool ümbritsetud kortermajadega.

lambi-google-image, näide millestki sarnasest mida silmas pidasin.


Sihukesi platsikesi annaks kortermajade vahele vorpida küll. Piirdeaeda veidi kõrgendada ja ongi olemas.

Aga te pidasite ilmselt silmas nö 'joga bonito' puurikesi või kuidas iganes neid puupuure nimetada (sihuke nagu a le coq arena kõrvalgi on)? Igastahes ka sel juhul annaks ju ümbritseva piirde kõrgust tõsta, et mõni möödakäija vasta tahti ei saaks ja autodel klaase sisse ei löödaks. Ning kui näiteks kasutada futsali palli, mis arendab ka omakorda rohkem tehnikat ja maast söödumängu, siis lendaks ka pall oluliselt vähem üle.

Ega nende kahe väljaku erinevus nüüd nii suur ka ei ole, või eksin rängalt? Minu esialgu kirjeldatud väljak võtab küll tsut rohkem ruumi, aga usun, et leiakse ikka kohti kus neid kortermajade vahele või lähedusse paigutada. Maksumusi küll täpselt ei tea, või seal tuleb kolossaalne vahe sisse? Igastahes usun, et selliseid väljakuid oleks hädasti juurde vaja. Ega see muidugi mingi imevits ole, aga kaasa aitab ikka.

[ballack]

Palun viidet avalikule konkursile!

Mine räägi Pohlakuga, räägi oma mõtetest ja näita kui motiveeritud oled...võta CV kaasa ja kui oled sobiv ja motiveeritud küll siis tööle saad ma usun...eriti kui põhjendad ära miks just sina peaks olema mõne praeguse asemel antud ametipostil. Kui ei suuda veenda, et parem oled, vaid ainult seda, et sama hea oled siis võid loota, et äkki kuidagi (ei tea miks) teeb ühe töökoha juurde. Kuna alguses oled niikuinii praktikal siis ega ei peagi olema mingit konkurss...JOKK. Üks variant on muidugi tähtajaline töö...teed tööd vaid oma valdkonnas ehk siis ülesloetletud punktides ja kui need tehtud siis leping lõppeb. Kes ei proovi see ei saagi.

[Martin]

Palun viidet avalikule konkursile!

Eesti jalgpalli vastaseid ei võeta tööle, ära loodagi.

[sopu]

ballack, väga hea on ju kui kõik oma arvamust avaldavad. ma usun et kõik tahavad kõigist aru saada, aga ikka jääb ju oma arvamus ka. ei ole vaja eeldada et kogu foorum sinu ideesi kohe kiitma hakkab. minu meelest on see väga lahe arutelu siin hetkel. ja mina oleks väga rahul kui jalkaliidust natukenegi keegi sinu või martini või teiste ideid siit loeks. vaevalt nad teid küll tööle tahavad võtta...

[skint]

Minge EJL'i tööle ja ongi elu lill.

Palun viidet avalikule konkursile!

[ballack]

AndresR - me ei mõtle neid väljakuid mida kirjeldasid.
Teistele - ilmselgelt ei ole te aru saanud minu mõttest...ja ei tahagi aru saada nagu näha kuna olete oma idees nii kinni, et see päästab kogu Eesti jalgpalli arengu ja viib ulmelisele tasemele. Martin mine EJL'i tööle ja näita siis kuidas tööd tehakse ja eriti kuna sul on geniaalne plaan olemas. Vaatame umbes 4 aasta pärast mis juhtub kui sa oma plaani, "ehitame Eesti miniväljakuid täis", ellu oled viinud...see neli aastat siis algab sellest hetkest kui need 100 väljakut valmis on. Kui väidate, et EJL's ei tehta tööd...kas te tahate öelda, et inimene peab hommikul kell kuus tööle minema ja alles kell üksteist õhtul tagasi koju minema? Mõelge natuke kaugemale mitte sellele mis toimub täna, see aasta või järgmine aasta. Kalkuleerige kõik asjad omajaoks läbi mis juhtub siis kui teen seda või teist ja mis siis peab tegema kui see või teine juhtunud on. Enam ei viitsi vaielda kui aru ei taheta saada mõttest. Minge EJL'i tööle ja ongi elu lill.

[Bobik]

Autoritaarne inimene ei salli eriti enda kõrval isemõtlejaid, seega ei muutu tõesti kuigi palju kuniks avatud mõtlemist ei sünni.

Ometi võime siin diskuteerida neil teemadel. Karvased käed nii kaugele ei ulatu ja ohutus kauguses las inimesed räägivad.

[Martin]

Parim on muidugi see, et me võime siin aastaid jaurata, kuid EJLis keeratakse norisedes teine külg ja puhatakse edasi, sest koht mugav ja keegi piitsa ei plaksuta ning tehtut ei mõõda.

[Tanel]

Kui staadioni ümber piisavalt kõrged aiad ehitada, ei juhtu nende mesade ja buumeritega midagi. Ning sel juhul ei pea ka 100 meetrit pallile järgi minema.

Jutt käis mul sellest, et kuskil majade vahel mängida, mitte staadionil. Mina mängisin reeglina kas enda kortermaja hoovis palli või harjutasin vanaema hoovis.

Sellist asja tänapäeval ei toimu. See tähendab, et on vaja miniväljakud luua, mis kutsuvad mängima ja loovad sellise küllaltki kompaktse, lõbusa ning sotsiaalse keskkonna. MÄngides näiteks tavalise platsi peal jalgpalli läheb mäng väga laiali ning muutub sportlikumaks, mis tähendab, et lõbu tahab asja juurest ära minna - keegi peab kaitsma, keegi peab ründama. Väikese platsi peal saab lihtsamini suhelda, kõik saavad rünnata ja väravaid lüüa jne. Ühesõnaga on lõbusam. Kui treeningud niimoodi "lõbusalt" veeta, siis kogu lõbu lõppeb muidugi sellega, et võistlustel tuleb suur 1:7 kaotus - minu ideaalis näeks see välja nii, et noored mängijad saavad oma armastuse mängu vastu (ja suurema osa lõbust) väljaspoolt treeningut ning treeningus saadakse neid teadmisi, mis võimaldavad neil mängus soovi korral kaugele jõuda.

Ma ei nõustu sellega, et see ei arenda meie mängijaid. Erilist kasu pole sellest meie koondise jalgpalli tasemele siis, kui sinna peale ronivad tõesti ainult sellises vanuses inimesed, kel enam suuremat lootust professionaalsele karjäärile ei ole (kuigi nagu öeldi, on ka sellel osal kasu - rahvajalgpall areneb, jalgpallifänne tekib juurde jne). Kuid kui juba 7-8 aastased noored seal pikki tunde veedavad, siis on ikka kasu väga palju. Tehnlise poole pealt - sellist pallitunnetust, jalgade kiiret liikumist (palliga "tantsimine") ning lühikeste söötude täpsust sa ruumirohke väljaku peal ei saa.

[Martin]

Hallide koha pealt on minu arvamus see, et tegu on kulutusega, mis ei peaks tulema EJL-i taskust vaid riigilt/omavalitsustelt. Samas on see ainult üks osa jalgpalli arendamist. EJL-i ressursid peaks minema sellele, et arendada jalgpalli arengu organiseeritust, taset ja ulatust. Enda mitte-objektiivse mätta otsast rääkides, peaks olema eriti tähtis see, et maakohtades noori mängijaid ära ei kaotata, kus on mitu probleemi - a) Puuduvad head treenerid (vb tihti kooli kehalise õpetajad, kes ei ole tegelikult üldse jalgpallientusiastid, viskavad lihtsalt noortele pallid kätte, teevad paar harjutust ja panevad mängima), b) Paljudel noortel on treeningutele minemine peaaegu võimatu (transpordimured, sest elukoht on vb ainsast trennist väga kaugel), c) Kui mingil põhjusel peaks üks treener lõpetama, siis pole kedagi (adekvaatset), kes üle võtaks ning ongi kõik.

Taneli postitus on suurepärane ja ma tahaks siit natuke edasi minna ja käia välja idee, mis oli ka juba varem, kuid kaudselt seotud nendesamade miniväljakutega.

Kui Aivar seal EJLis viitsiks oma unelevaid töötajaid peksta natuke, siis võiks keegi neist vedama hakata projekti „Jalgpall Eesti rahvusspordiks“. Ohoo, mis see on?

Kunagi pakkusin välja, et EJLi meistriliiga ja esiliiga meeskonnad peaks litsentseerimisel saama ühe kohustusena koolikülastused - ehk peab käima koolides ja seal näitama, et kuidas jalgpall käib ja tunde läbi viima.

Kuid arendaks seda EJLi vaatenurgast natuke edasi.

Esiteks siis needsamad miniväljakud. Tehakse-ei teha, jumal sellega. Mina arvan, et peaks ja piisavalt paljud on siin nende plusse esile tõstnud. Minu enda taust on, et käisin küll nö eliitkoolis, kuid meil võimlat sisuliselt polnud - oli jõusaal, kus oli üks kang, üks pomm ja kaks poksikinnast. Jah, kokku kaks kinnast.

Poksiti siis nii, et ühel oli vasakus ja teisel paremas käes ja aint selle käega võis lüüa, mingi aja pärast vahetati.

Jooksu jms tegime koridorides ja treppidel ja toonane ETV tegi meist isegi loo.

Nüüd on kooli ees sümpaatne kunstmuruplatsiga väljak (mitte siis see miniväljak), selline pool tervest platsist ehk. Oluline on see juba seetõttu, et nüüd saab koolis jalgpalli mängida.

Kuid miks veel?

See toobki meid projektini „Jalgpall Eesti rahvusspordiks“. Seda võib siduda miniväljakute arendamisega, kuid tõenäoliselt ei peaks.

Tanel tõstis väga õigesti esile (ma küll oletan, kuid usun, et see on nii), et kehalise õpetajad pole üldiselt jalgpalli osas koolitatud.

Seega! Miks mitte neid koolitada!

Kuidas?

Aga astuge EJLi programmi „Jalgpall Eesti rahvusspordiks“ liikmeks, mis tagab (võib-olla vajadusel miniväljaku, koostöös KOVi jms rühmitustega), kuid samuti kokkuleppe lähikonna jalgpalliklubiga, kes saadab korra-kaks-kolm nädalas üheks-kaheks-kolmeks tunniks kooli tunde andma oma treeneri.

Vabandust, kui ma eksin, kuid jalgpallitreenerite hommikud enne koolipäeva lõppu on vist võrdlemisi vabad. Seega võiks EJL luua fondi ja projekti, mille raames hakkaks treenerid käima koolides jalgpallitunde andmas (kehalise kasvatuse raames, 45 minutit a’la 20 minti harjutusi ja 25 mängu vms) - näiteks klassid 3-7.

Märkus: tegelikult võiks sama toimida juba lasteaedades.

Lisaks oleks selle projekti raames üheks osaks antud kooli kehalise kasvatuse õpetaja koolitamine, et üks või kaks või kolm tundi kuus oleks edaspidi jalgpallile pühendatud. Kui koolituse osa ei lähe läbi, siis treenerite abil ikka kaks tundi kuus pingutaks välja.

Teeme ühe kiire arvutuse ka. Vanas rahas! EJLil on ainult 250 000 krooni. EJLil on 20 treenerit/kooli, kes on huvitatud lisaraha teenimisest ja projektis osalemisest. Projekti pikkus on 6 kuud per treener/kool.

Seega: 250 000 jagatud 20 (treenerite arv) jagatud 6 (kuude arv) = 2083 krooni kuus. Ma ei tea küll treeneri palkadest väga palku, kuid ütleme, et umbes 10 tunni eest kuus ei ole just paha summa.

Kuid ärge jääge jälle (nagu kunagi, kui ma tutvustasin „Toome publiku statale“ ideed) rahasse kinni, tõenäoliselt on võimalikud kümnes teistsugusedki lahendused.

OH MIKS OMETI?!?!?! MÕTTETU!!!!

Seleta, ei ole mõttetu. Seoses Tammekaga olen natuke kohalike ärimeestega rääkinud ja nende kõigi hinnangul taanduvad rahastamisküsimused sellele, et kas on kokkupuude jalgpalliga või mitte. Et pigem praegu eriti ei ole. Kuid tekitame selle sideme ja huvi!

Äkki keegi nendest tahabki siis kunagi trenni minna või kellele ei meeldinud, sellele hakkab meeldima.

Samas eeldab see natuke kohti, et kus neid trenne/tunde läbi viia. See toob meid ringiga miniväljakuteni.

Lõppmärkus: tore on rääkida tipptasemest, kuid ei maksa unustada, kust see tipptase sirguma hakkab.