Aivar Pohlak - kasulik või kahjulik?

[Gallacher]

http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/....d?id=30058021

Palju riik toetab Eesti jalgpalli? Kas seda on võrreldes teiste aladega vähe või palju?

Toetab vähe ja seda ka teiste aladega võrreldes. Põhjendus on, et saame ise hakkama.

Ma saan aru, et karistatakse edukaid... Mida teha? Kas kellelgi oleks mingeid numbreid tuua riigi rahastamise kohta? Siis saaks ehk võrrelda ja võib olla kooruks mõni huvitav tõsiasi.

No mingis mõttes asi ju loogiline. Värk pole ei edukuses ega karistamises, pigem selles, et vaja ka teisi alaliite toetada. Eks muidugi lähtutakse sellest, et vutile annab UEFA või FIFA õhel või teisel teel pappi nagunii.
Küll olen arvamusel, et tasuks enam toetada ühekordseid projekte nagu eeskätt sisehallie ehitus.

[meesmuiste]

Siinkohal tuleks arvestada ikkagi ka ala kandepinnaga maailmas. Eduvalemit ei saa arvutada vaid puhtalt tulemuste kui selliste pinnalt ehk et tulemusel ja tulemusel on ka vahe sees.

Jalgpall on Eestis selgelt vaeslapse rolli jäetud.

Laias laastus absoluutselt nõus.

Aga need ametnikud räägivad pmst MMi ja OMi medalitest jne. Isegi selles valguses on jalkaliit erinevate riigiasutuste poolt alafinantseeritud.

Ilmselt on siin ka tibakene EJLi enda tegemata lobitööd. Ent küsimus ongi, et kuidas olukorda parandada?

Tibake demagoogiline võrdlus, aga paneb ehk suhtarvud paika. Näiteks see vahe, 10 M, tuleb kahe aasta peale kokku ühe jalka sisehalli jagu. See ei ole väikene number.

Väikene märkus. Suusaliidu puhul ma muidugi aiman, kuhu suur kopikas läheb ja sinna ei saa küll mitte midagi ette heita. Räägin Otepää MK-st. See oluline sündmus nii meile kui laiemalt. Ent siiski jah... Palju OMil suusatajaid oligi? 12? (Laskesuusatajad on teine föderatsioon)

No mingis mõttes asi ju loogiline. Värk pole ei edukuses ega karistamises, pigem selles, et vaja ka teisi alaliite toetada. Eks muidugi lähtutakse sellest, et vutile annab UEFA või FIFA õhel või teisel teel pappi nagunii.
Küll olen arvamusel, et tasuks enam toetada ühekordseid projekte nagu eeskätt sisehallie ehitus.

Jah, FIFA ja UEFA toetavad, ent see ei tohiks nüüd olla riigi poolt ettekäändeks raha mitteandmisel (Siis on ju selline mekk mann, et te olete teinud head tööd UEFAlt ja FIFAlt rahade saamiseks, sestap me ka teid ei toeta). Ikkagi võiks lähtuda ju sisult samadest andmetest kõigi poolt ühiselt - harrastajad, tipud ja saavutused laias kontekstis. See paneks ju ka alaliite enam ehk tööle, et tuua enda juurde noori ja midagi ka saavutada. Mitte, et hea lobitöö on parim lähenemisvärk (No minu jaoks oli üks absurdemaid asju see, kui riik ei leidnud raha, et lennutada võrkpallureid EMile, kuid kossuklubide jaoks leiti võimalus raha eraldamiseks).

Nende ühekordsete projektide puhul on tegelikult point päris hea ja ilmselt see olekski ehk parim lahendus. Ent mu mälu ei too välja, et sellist asja oleks tehtud. Viimane suurem asi mis riigi/linna poolt oli, oli stata ehitamine, mille lõppeks siiski Pohlak neilt välja ostis vms. (Ühesõnaga see pikk saaga, kus algul linn oli abis, siis võim vahetus, siis tuli riik appi, lõpuks jäi asi ikka Flora peale jne.) Kui kellelgi rohkem aega ja viitsimist, võiks teha aastate lõikes statistikat, milliseid toetusi on saadud riigi poolt pikemas perspektiivis. Siis joonistuks asi ehk paremini ja teravamalt välja.

EDIT: Kusjuures, kui võtta faktoriks edu, siis peaks olema hetkel pallimängude alaliitudest enim finantseeritud hoopis võrkpall. Siiani pole viimasel ajal keegi tulemustega nende lähedale jõudnud (pääs EM finaalturniirile). Ent koss saab neistki mingi 6M-i enam.

Tglt oleks huvitav statistika ka see, et kui palju omavalitsused kokku mingeid alasid toetavad. Kasvõi protsentuaalselt. Millegipärast on tunne, et ka siin on koss nr. 1. Siis ilmselt jalka.

[Shermann]

Viimane suurem asi mis riigi/linna poolt oli, oli stata ehitamine, mille lõppeks siiski Pohlak neilt välja ostis vms. (Ühesõnaga see pikk saaga, kus algul linn oli abis, siis võim vahetus, siis tuli riik appi, lõpuks jäi asi ikka Flora peale jne.) Kui kellelgi rohkem aega ja viitsimist, võiks teha aastate lõikes statistikat, milliseid toetusi on saadud riigi poolt pikemas perspektiivis. Siis joonistuks asi ehk paremini ja teravamalt välja.

Sa unustasid midagi: meil on Otepääl suurepärane suusehüppemägi (). Kas keegi üldse seda kasutanud ka on?

Kas praegune olukord, kus Meistriliiga hakkab märtsis, on normaalne? Publik vaevalt sellistele mängudele tuleb ning mängijatele on ka ohtlik mängida jäisel kunstmurul.

Publikunumbrid märtsis ja juunis on sarnased ja kindlasti ei ole ilm esimene asjaolu publikunumbrite kujunemisel.

Kui Aivar juhtub ükskord seda teemat lugema, siis siin on talle vastus:

Märts – kokku 2971 pealtvaatajat; 20 mängu; keskmine 148,55
Aprill – 3876; 20; 193,8
Mai – 6158; 26; 236,84
Juuni – 3681; 15; 245,4
Juuli – 3126; 16; 195,375
August – 5417; 26; 208,35
September – 4260; 19; 224,21
Oktoober – 3665; 23; 159,34
November – 1979; 15; 131,93

Või kui valitseb suhtumine "100 inimest siia-sinna, sama suurusjärk ikkagi", siis on targem vist oma koht maha panna.

[meesmuiste]

Sa unustasid midagi: meil on Otepääl suurepärane suusehüppemägi (). Kas keegi üldse seda kasutanud ka on?

Jajaa seda küll Seda vist ikka kasutatakse. Isegi vist kahevõistlejate kontinentaalkarikas toimus seal. Peamiselt vist hullavadki seal kahevõistlejad. Ent muidugi suusaliit sai hüppemäe valguses küll superasjaga hakkama - kahevõistleja kutsuti OMile ja suusaliit ütles, et ära tule.

Ma muidu mõtlesin eelnevat teksti jalgpalli kontekstis

Ja üks riigi rahastamisega seotud huvitav tõik tuli veel meelde. Otepää MK kõrval on teine enim talvel rahvusvahelist tähelepanu pälviv sündmus Tartu maraton. Nad jäid suurepärase talve pärast vist kahjumisse, kuna rajahoolduseks terve talve jooksul läks nii palju pappi. Pöörduti riigi poole, et äkki saate aidata? Öeldi siis sisuliselt, et oma finantsasjadega peate ikka ise hakkama saama. Maratonil sõitsid nii Ansip kui Ligi. Mina poleks absoluutselt pahaseks saanud, kui riik oleks eraldi toetanud rahvaspordiüritust ehk harrastussporti, mis on terve kodanikkonna loomisel ilmselt kõige tähtsam.

[Nahkpea]

Sa unustasid midagi: meil on Otepääl suurepärane suusehüppemägi (). Kas keegi üldse seda kasutanud ka on?

Mingil määral seda kasutatakse, aga kuna kogu suusahüppemaailm (kaasa arvatud kahevõistlus) liigub vaikselt suurematele mägedele ja tõenäoliselt saab normaalmäest (90m) mingil ajahetkel ajalugu, siis...

Mingis vanuseklassis on see mägi treeninguks ideaalne, aga kui on tahtmine üldse kuhugi jõuda, siis tuleb treeninguteks suuremad mäed ehk Soome valida. Huvitav kui lai on üldse Eestis noorte suusahüppajate/kahevõistlejate kandepind, et see investeering tõesti vajalikuks osutus.

[Gallacher]

Jah, FIFA ja UEFA toetavad, ent see ei tohiks nüüd olla riigi poolt ettekäändeks raha mitteandmisel (Siis on ju selline mekk mann, et te olete teinud head tööd UEFAlt ja FIFAlt rahade saamiseks, sestap me ka teid ei toeta).

Noh, esiteks me ei saa ju rääkida raha mitteandmisest. Antakse küll aga mitte ehk niipalju kui jalka kandepind eeldaks. Samas on selge, et ainult kandepind pole ainus argument. Sõudmine ei saa kunagi massialaks aga vaadakem tulemusi. Ja rahvusvaheliselt laekub papp on ju samuti sõltuv ala spetsiifikast jne - ega Põlva Serviti pole selles süüdi, et nad maailma ühe perspektiivikama käsipalluri eest mingit megapappi ei saanud.

Kui kellelgi rohkem aega ja viitsimist, võiks teha aastate lõikes statistikat, milliseid toetusi on saadud riigi poolt pikemas perspektiivis

Seda oleks endalgi huvitav teada.
Aga ma arvan, et spordibaaside küsimus pole hetkel Eestis kindlasti see kõige surem probleem. Ka jalkas on küsimus sisehallides, kõik muu on olemas. Tegelikult on viimase 10 aasta jooksul uusi spordihalle, ujulaid, staadione jne ikka väga palju juurde tehtud. Võrreldes 15-20 aasta taguse ajaga on vahe nagu öö ja päev.

[salajane33]

Nende ühekordsete projektide puhul on tegelikult point päris hea ja ilmselt see olekski ehk parim lahendus. Ent mu mälu ei too välja, et sellist asja oleks tehtud.

Kusjuures küsisin seda küsimust esitades lisaks, et kui 2024 aastaks tehakse staadion, kas riik kavatseb toetada ja kus selle jaoks raha leitakse siis kahjuks see osa jäeti delfi poolt välja. Oleks huvitav ka sellele vastust saada, kas riik seda ulmelist projekti toetaks.

[Gallacher]

Shermann, mida Pohlak valesti ütles? Laias laastus ju tõesti suvekuudel ja kevadel/talvel toimuvatel mängudel väga suurt vahet pole. Vähemalt mitte niisuurt, et tõestada müüti, et "lumevallid" on põhiprobleemiks.

[Shermann]

Shermann, mida Pohlak valesti ütles? Laias laastus ju tõesti suvekuudel ja kevadel/talvel toimuvatel mängudel väga suurt vahet pole. Vähemalt mitte niisuurt, et tõestada müüti, et "lumevallid" on põhiprobleemiks.

Eestis on 100 inimest suur vahe. 240 on kõvasti parem number kui 140.

[aanvaller]

Mida te nüüd nutate raha pärast? Kui Pohlak tõesti riigilt rohkem raha tahaks siis ta suudaks seda endale rääkida ka! Kui te seda artiklit õigesti lugesite siis Härra Pohh selge sõnaga ütles et pole hullu et nad riigilt nii palju plekki ei saa kui kossuliit vms, nad ei tunne selle pärast muret - nagu seda teie teete Peace. EJL pole pankrotis

[Peeter I]

No mingis mõttes asi ju loogiline. Värk pole ei edukuses ega karistamises, pigem selles, et vaja ka teisi alaliite toetada.

Seda on märgata jah. Bridžiliidule kukkus lausa pool milli sülle.

[Nahkpea]

Seda on märgata jah. Bridžiliidule kukkus lausa pool milli sülle.

Naistekandmisliidule ei kukkunud millikest-paar? Häbilugu, sel alal olime ju vahepeal lausa maailmameistrid.

[Martin]

"Ainult üks jalgpallikool oleks tipu ajamine liiga teravaks ja oleks vastuolus ka meie arusaamisega ala arengust - võimalikult paljud peavad saama võimaluse ja tõeline talent avaneb hilja."

Tõeline talent avaneb hilja? Kas selle kohta statistikat on ja mis Messi arvaks?

Mis aga jalgpallikooli veel puutub, siis sellest ma küll aru ei saa, et miks sinna välismaalasi lasta ei taheta. Loogika nagu ütleks, et mida tugevam konkurents, seda parem kodustele poistele - ei?

[Nahkpea]

Tõeline talent avaneb hilja? Kas selle kohta statistikat on ja mis Messi arvaks?

Noh, sellega on nii ja naa muidugi. Loomulikult pole see absoluutne tõde, aga midagi siiski seal peidus on.

Ma huvipärast lappasin vanemaid ajakirja "World Soccer" numbreid, kus tutvustati nö järgmise generatsiooni võimalikke superstaare. Tänapäeval ei tea neist meestest keegi mitte midagi või on nad sellised keskpärased mängijad keskpärastes klubides.

Mis muidugi ei välista midagi, nagu väljatoodud Messi näide. Neid näiteid leiab veelgi. Ei saa väita ühtpidi, aga ei saa väita ka teistpidi. See on ikka väga individuaalne asi.

[Martin]

Noh, sellega on nii ja naa muidugi. Loomulikult pole see absoluutne tõde, aga midagi siiski seal peidus on.

Ju oleks vaja see hilja kuidagi numbriks muuta. Mis on hilja? 17? 19? 22? 25? Vähemalt minu jaoks on see 20+. Eestis peaks vähegi korralik noor tegija olema juba hiljemalt 19-aastaselt, tõenäoliselt aasta varemgi.

Lappasin Chelsea nimekirja.

Sealsed välismängijad liikusid hiljemalt 19-aastaselt juba korralikesse klubidesse. Ei saa just vanadeks vist nimetada.

Kohalikud poisid (mõlemad Cole'id, Lampard jne) hakkasid oma klubide eest ilma tegema veel varem. Terry oli vist 20, kui täiesti regulaarselt mängima hakkas.

Tõenäoliselt käib sama teiste selliste klubide kohta. Peast ei suuda ma küll tuletada kedagi, kes hakkas oma liigas särama mingi 22-aastaselt, et siis tippu jõuda. Kodumaalt on vist umbes selline Piiroja?