320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Nõmme Kalju

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • Myrgel
    replied
    Algselt postitas asdf Vaata postitust
    Aastal 2020 käivituva solidaarsusmehhanismide teise etapi (elukutseliste mängijate palkamine) raha kasutamise põhimõtteid (sh kas ja kui mitu laenumängijat võivad liiga tagumise otsa klubid selle raha eest palgata) arutatakse klubidega kevadel 2019 toimuvatel dialoogkohtumistel.
    Nonii. Heinakuhjast hakkavad vastused paistma juba. Küsin siis edasi.

    Miks laenumängijate punkt üldse laual on? Kas pole liidu poolt hirmu, et mõned klubid võivad seda punkti kuritarvitada? Sisuliselt võib nüüd oma mängijatebaasi lõpmatuseni kasvatada ja ülejäägi väiksematesse (loe: sinuga mitte konkureerivatesse) klubidesse laenule saata. Kui ennem oli sellise olukorra tekkeks suureks takistuseks palgafondi kulud ja väiksemate laenajate võimetus sinna leevendust anda, siis nüüd saab UEFA rahade toel arvestatava osa mängijateturust enda alla võtta. Sisuliselt Bayernit panna, aga võõra raha eest.

    Teiseks miinuseks on ka see, et kui väiksel klubil on valida kas maksta heale laenumehele või enda keskmikule palka, siis on ahvatlus esimese kasuks valida.

    Leave a comment:


  • Nasfal
    replied
    Algselt postitas asdf Vaata postitust
    Jah, katab. Laias laastus on igas valdkonnas kommentaar stiilis te saate isegi hakkama, me toetame neid, kes üldse muidu hakkama ei saaks. Tõsi on aga see, et neid valdkondi, kus jalgpalli nii suhtutakse, jääb järjest vähemaks. Toon näite ühest kohtumisest, kus meile öeldi alguses, et järgmise 5 aasta jooksul ei ole mitte mingit võimalust investeerida jalgpalli infrastruktuuri, lihtsalt omavalitsusel raha ei ole. Nüüd on 5 aastat möödas ja selles omavalitsuses on üks uus kunstmuruväljak ja kahe vana kunstmuruväljaku kate vahetatud.
    Seda on rõõm kuulda, et sellise vajaliku projektiga olete hakkama saanud ja eks seda, kas sealt süsteemist ka keegi korraliku tõuke karjäärile saab näeb paari aasta pärast. Paari KOVi põhjal, mille hingeeluga olen ma kursis, siis väga palju oleneb sellest, et mis on vallavanema ja volikogu esimehe jne enda eelistused. Täna öeldakse ei, sest ollakse paandunud korvpallitoetajad ja toimub verevahetus ning järgmine päev on uksed avatud jalgpallile ja kannatab korvpall. Eks sporti rahade jagamine KOV poolt toimub ikkagi väga kõvasti just paari persooni isiklike eelistuste põhjal ning eks kindlasti EJL peab samuti paraku ehk ootama mõnes kohas teisi inimesi etteotsa, kellele mõni idee infrastruktuuris vms nn maha müüa. Kuna jalgpall on ikkagi Eestis jätkuvalt kasvav trend, siis eelduste kohaselt peaks teil see suhtlemine ja jaatavate vastuste saamine ikkagi tulevikus pigem lihtsamaks minema.

    Leave a comment:


  • asdf
    replied
    Algselt postitas Nasfal Vaata postitust
    Kas hetkel katab kogu kulu 100% EJL? Kui saladus ei ole, siis mis on riigi poolne kommentaar, et nad ei toeta, kas see, et raha ei ole või on midagi muud peidus.
    Jah, katab. Laias laastus on igas valdkonnas kommentaar stiilis te saate isegi hakkama, me toetame neid, kes üldse muidu hakkama ei saaks. Tõsi on aga see, et neid valdkondi, kus jalgpalli nii suhtutakse, jääb järjest vähemaks. Toon näite ühest kohtumisest, kus meile öeldi alguses, et järgmise 5 aasta jooksul ei ole mitte mingit võimalust investeerida jalgpalli infrastruktuuri, lihtsalt omavalitsusel raha ei ole. Nüüd on 5 aastat möödas ja selles omavalitsuses on üks uus kunstmuruväljak ja kahe vana kunstmuruväljaku kate vahetatud.

    Leave a comment:


  • Nasfal
    replied
    Algselt postitas asdf Vaata postitust
    Alates 1. septembrist 2018 alustas EJL Arte akadeemia. Akadeemia 8. klassi asusid õppima ja treenima 22 mängijat 11 klubist. Täpselt see, mida kirjutasid - mitmed treenerid, parimad treeningtingimused, füsio, arst, õpiabi, transport jms.
    Presentatsioonist saab rohkem infot: http://www.jalgpall.ee/docs/EJL_akadeemia.pdf
    Uudis: http://jalgpall.ee/ejl/uudised/piltu...vaaktus-n14504

    Loomulikult tahaks siia ka riigi rahastust nagu Audentesel. Sellest on räägitud ja räägitakse veel.
    Kas hetkel katab kogu kulu 100% EJL? Kui saladus ei ole, siis mis on riigi poolne kommentaar, et nad ei toeta, kas see, et raha ei ole või on midagi muud peidus.

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Algselt postitas asdf Vaata postitust
    Alates 1. septembrist 2018 alustas EJL Arte akadeemia. Akadeemia 8. klassi asusid õppima ja treenima 22 mängijat 11 klubist. Täpselt see, mida kirjutasid - mitmed treenerid, parimad treeningtingimused, füsio, arst, õpiabi, transport jms.
    Presentatsioonist saab rohkem infot: http://www.jalgpall.ee/docs/EJL_akadeemia.pdf
    Uudis: http://jalgpall.ee/ejl/uudised/piltu...vaaktus-n14504

    Loomulikult tahaks siia ka riigi rahastust nagu Audentesel. Sellest on räägitud ja räägitakse veel.
    OK. Ma olin üldiselt kursis aga ma mäletan, et kuskil kevadel plaaniti sinna suunata kutte neist Harjumaa klubidest, kus endal väga häid võimalusi pole - vist Keila, Saue, jne. Sellest oli artikkel ka Jalkas.
    Ei, muidugi, see tubli on samm edasi. Loodetavasti on lähiaastatel selliseid asju rohkem. Tallinnast rääkimata, vajaks selist asja ka Tartu, Viljandi ja Pärnu esimese asjana.

    Leave a comment:


  • asdf
    replied
    Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
    KOV saaks aidata infrastruktuuriga, riik ehk laiemalt spordipoliitiliste muutustega. Jalgpallureid nemad otseselt tõesti kasvatada ei saa.
    Mida saaks EJL koostöös teiste organisatsionideega teha paremini, on üritada perspektiivikamaid noormängijaid koondada ühte või soovitavalt mitmesse nö akadeemia-laadsesse keskustesse, kus tingimused oleks paremad kui on klubidel praegu. Olen varem ka öelnud aga minu teada on Audenteses kossu-, võrgu- ja käsipalliosakond aga pole jalkaosakonda. Miks? See on lihtsalt üks näide.
    Alates 1. septembrist 2018 alustas EJL Arte akadeemia. Akadeemia 8. klassi asusid õppima ja treenima 22 mängijat 11 klubist. Täpselt see, mida kirjutasid - mitmed treenerid, parimad treeningtingimused, füsio, arst, õpiabi, transport jms.
    Presentatsioonist saab rohkem infot: http://www.jalgpall.ee/docs/EJL_akadeemia.pdf
    Uudis: http://jalgpall.ee/ejl/uudised/piltu...vaaktus-n14504

    Loomulikult tahaks siia ka riigi rahastust nagu Audentesel. Sellest on räägitud ja räägitakse veel.

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Probleem on pigem selles, kuidas noortetööd tehakse ja selles, kuidas ja kas üldse andekad noormängijad liiguvad noorteklassist edasi täiskasvanute hulka
    Hmm, nüüd pean justkui teise paati minema, pidades silmas su lause esimest poolt, kuigi vastasid teisele.
    Tundub, et kui Kalju seltskond välja jätta, siis keegi ei kahtlegi, et üleminek noorte seast täiskasvanute klassi on keeruline, kui just megatalent ei ole ja selles mõttes on solidaarsusmehhanismid kahtlemata õigustatud. Aga see on ainult osa probleemist ja on seotud pigem üldise liigataseme tõusu kui tippmängijate kasvatamisega.
    Aga sa oma üsna pikas postituses ei vastanud, miks ka vanuses, ütleme 16-19, pole viimasel ajal mingit arengut näha, tegelikult isegi vastupidi. Kuigi kandepind justkui suureneb, treenereid väidetavalt koolitatakse. Kui erinevate vanuste noortekoondised saavad järjest tappa, siis ei saa pugeda ka sinna taha, et "selles vanuses pole orienteerunud tulemusele vaid arengule" jne.

    Leave a comment:


  • asdf
    replied
    Algselt postitas Myrgel Vaata postitust
    Kui meil on noortetöö nii hästi rahastatud, siis kus on selle viljad? Miks me jätkuvalt naabrite käest tappa saame? Miks Reim laiuatab käsi, et poistel platsil individuaalsetest oskustest puudu jääb? Okei, Kalju on paha paha ja ei kasuta rahasid õigesti, aga meil on kümneid ja kümneid eelkõige noortele keskendunud klubisid. Kas siis nemad ka kõik ei oska raha õigesti kasutada? Või oleks ikka vahendeid juurde vaja?

    P.S. Ei ole jätkuvalt saanud vastust sellele küsimusele, et kas solidaarsusmehanismi rahadega võib palgata ka laenumängijaid.
    Probleem on pigem selles, kuidas noortetööd tehakse ja selles, kuidas ja kas üldse andekad noormängijad liiguvad noorteklassist edasi täiskasvanute hulka (selleks tehti üks eraldi solidaarsusmehhanism, millega finantseeritakse aastal 2019 korraga rohkem kui 120 sellist Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B noormängijat). Selleks, et seda taset tõsta, rakendub aastast 2021 solidaarsusmehhanismide kolmas aste, millega Premium liiga klubidele palgatakse spordidirektorid ja noortetöö juhid/skaudid analoogselt kogukonnajuhtidele. Mis tähendab, et kaetakse nende palgakulu ja luuakse koolituste ja monitooringu süsteem, millega tagatakse, et need inimesed saavad täielikult pühenduda ainult oma tööle. Spordidirektorid klubipõhise mänguviisi väljatöötamisele ja kinnistamisele ning esindusmeeskonna järjepidevale toimimisele. Noortetöö juhid/skaudid noortetöö taseme tõstmisele klubis ja nii oma kui ka kasvatajaklubide mängijate hindamisele. On olemas ka plaan, kuidas see asi mõjuks klubipüramiidi pidi allapoole.

    Aastal 2020 käivituva solidaarsusmehhanismide teise etapi (elukutseliste mängijate palkamine) raha kasutamise põhimõtteid (sh kas ja kui mitu laenumängijat võivad liiga tagumise otsa klubid selle raha eest palgata) arutatakse klubidega kevadel 2019 toimuvatel dialoogkohtumistel.

    Leave a comment:


  • Myrgel
    replied
    Kui meil on noortetöö nii hästi rahastatud, siis kus on selle viljad? Miks me jätkuvalt naabrite käest tappa saame? Miks Reim laiuatab käsi, et poistel platsil individuaalsetest oskustest puudu jääb? Okei, Kalju on paha paha ja ei kasuta rahasid õigesti, aga meil on kümneid ja kümneid eelkõige noortele keskendunud klubisid. Kas siis nemad ka kõik ei oska raha õigesti kasutada? Või oleks ikka vahendeid juurde vaja?

    P.S. Ei ole jätkuvalt saanud vastust sellele küsimusele, et kas solidaarsusmehanismi rahadega võib palgata ka laenumängijaid.

    Leave a comment:


  • asdf
    replied
    Kaks teemat, mis on erinevates postitustes jutuks olnud - noortesse investeerimine ja infrastruktuur.

    Tallinnas asuva ja Premium liigas mängiva klubi noortetöö on hästi finantseeritud - kõige kõrgem KOV toetus läbi pearaha, Premium liiga noorte pearaha, kõige kõrgemad treeningmaksud, riiklik pearaha, riiklik treenerite palgatoetus. Noorte valdkond on just selline, kus arendamise majanduslikud eeldused olemas ja Tallinna kolmel suurel klubil paremad kui teistel. Küll aga oleks tarvis, et noorte jaoks mõeldud raha kasutataks sihipäraselt. Süsteemi, mis on plussis ja kus on rahaline loogika olemas, aga kus raha pole sihipäraselt kasutatud, ei ole tark juurde investeerida.

    Infrastruktuuri osas on liidul nii üldine jooksvate toetuste kui ka investeeringute süsteem tippklubidele. Kalju näitel: jooksvalt ehitas liit välja Hiiu staadioni valgustuse; investeeringute poolelt on Kaljule liidu poolt eraldatud 10 miljonit krooni (ehk siis ca 640 000 eurot) veel siis, kui see vääring kasutusel oli, see raha ootab endiselt kasutamist.

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Algselt postitas Silver Vaata postitust
    Mida annaks KOVi ja riigi poolt teha, et sealt hakkaks reaalselt ka mingit suuremat nutsu liikuma? Pearahad praegu on, aga suuremat sponni või toetust saada. Pigem ei saa ja see on päris suur probleem. Lahendusi ka väga pole. Minu teada näiteks Nõmme KOV ei toeta Kaljut küll väga lisarahaga. Jah, staadioni osas said diilile + linn maksab pearahasid, aga KOV eraldi küll toetust ei jaga. Kuigi meistritiitel võideti, Nõmmele tehti kõvasti promo..
    KOV saaks aidata infrastruktuuriga, riik ehk laiemalt spordipoliitiliste muutustega. Jalgpallureid nemad otseselt tõesti kasvatada ei saa.
    Mida saaks EJL koostöös teiste organisatsionideega teha paremini, on üritada perspektiivikamaid noormängijaid koondada ühte või soovitavalt mitmesse nö akadeemia-laadsesse keskustesse, kus tingimused oleks paremad kui on klubidel praegu. Olen varem ka öelnud aga minu teada on Audenteses kossu-, võrgu- ja käsipalliosakond aga pole jalkaosakonda. Miks? See on lihtsalt üks näide.

    Leave a comment:


  • Silver
    replied
    Algselt postitas Tofoa Vaata postitust
    Nendes edukates riikides ei ole kohalik JL see, kes infrasse investeerib. Selleks on olemas ikkagi KOVid ja riik.
    Mida annaks KOVi ja riigi poolt teha, et sealt hakkaks reaalselt ka mingit suuremat nutsu liikuma? Pearahad praegu on, aga suuremat sponni või toetust saada. Pigem ei saa ja see on päris suur probleem. Lahendusi ka väga pole. Minu teada näiteks Nõmme KOV ei toeta Kaljut küll väga lisarahaga. Jah, staadioni osas said diilile + linn maksab pearahasid, aga KOV eraldi küll toetust ei jaga. Kuigi meistritiitel võideti, Nõmmele tehti kõvasti promo..
    Last edited by Silver; 19.12.18, 10:24.

    Leave a comment:


  • Tofoa
    replied
    Algselt postitas Suvaline Jope Vaata postitust
    Loomulikult tulevad Sigurdssonid ja Gudmundssonid klubidest. Eesti probleem on aga, et pea kõik klubid on liiga vaesed, et mingeid tõsisemaid investeeringuid ja samme edasi teha. EJL tuge vundamenti (infra) oleks vaja rohkem. Sellest käib jutt.
    Nendes edukates riikides ei ole kohalik JL see, kes infrasse investeerib. Selleks on olemas ikkagi KOVid ja riik.

    Leave a comment:


  • Suvaline Jope
    replied
    Algselt postitas Nahkpea Vaata postitust
    Ongi väga erinevad olukorrad. Eesti klubijalgpalli häda pole mitte see, et siinsed tippklubid on liiga rikkad, vaid et ülejäänud seltskond on liiga vaene.

    Mis vundamenti puudutab, siis vundamendi ladumine algab ikkagi iga klubi igapäeva tööst. Huvitav, kust need "terve koondise jagu Sigurdssone ja Gudmundssone" siis küll tuleb? EJL tõmbab kaabust neid välja? EJL saab siinkohal vaid toetav mehhanism olla. Ma olen seda rääkinud, aga Kalju leer on alati sellele tuliselt vastu vaielnud, et Eesti jalgpalli tulevik tervikuna peab olema iga Eesti klubi südameasi. Me oleme niivõrd väikesed ja meid on globaalselt võttes vaid käputäis, et meil polegi teist teed kui me tahame kuhugigi jõuda.
    Loomulikult tulevad Sigurdssonid ja Gudmundssonid klubidest. Eesti probleem on aga, et pea kõik klubid on liiga vaesed, et mingeid tõsisemaid investeeringuid ja samme edasi teha. EJL tuge vundamenti (infra) oleks vaja rohkem. Sellest käib jutt.

    Leave a comment:


  • Nahkpea
    replied
    Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
    Laias laastus väga erinevad olukorrad.
    Ongi väga erinevad olukorrad. Eesti klubijalgpalli häda pole mitte see, et siinsed tippklubid on liiga rikkad, vaid et ülejäänud seltskond on liiga vaene.

    Mis vundamenti puudutab, siis vundamendi ladumine algab ikkagi iga klubi igapäeva tööst. Huvitav, kust need "terve koondise jagu Sigurdssone ja Gudmundssone" siis küll tuleb? EJL tõmbab kaabust neid välja? EJL saab siinkohal vaid toetav mehhanism olla. Ma olen seda rääkinud, aga Kalju leer on alati sellele tuliselt vastu vaielnud, et Eesti jalgpalli tulevik tervikuna peab olema iga Eesti klubi südameasi. Me oleme niivõrd väikesed ja meid on globaalselt võttes vaid käputäis, et meil polegi teist teed kui me tahame kuhugigi jõuda.

    Leave a comment:

Working...
X