Nõmme Kalju

[levkoi]

Kalju - tubli töö!!!

Nüüd on mul põhjust tulla kordusmängu ka vaatama. Narva Transi peaks ammu kõrvaldama eesti jalgpalli "turult", lihtsalt südame ajab pahaks. Nägite mida Tomas Rimas kaitses tegi !? Sorry, off topicu pärast.

[-RoMaRiO-]

Mis mind eilse puhul veel natuke imestas oli see, kuidas nii mitmedki soomlased tulid meie juurde edu soovima ning hoidsid Kaljule pöialt, kuna vihkasid Honkat. Mõistetav oleks, kui sarnane olukord oleks näiteks Poolas, aga isegi Soomes. Nii see paraku arenenud jalgpalliriikides on, et konkurentidele soovitakse kõige halvemat.

Palju meil Eestis seda, et siinsetele konkurentdile halba sooviks? Isegi mina olen igas euromängus nii Levadia kui ka näiteks Transi poolt, aga noh meil pole arenenud jalgpalliriik kah, kus vaid oma klubi on püha.

[chac]

mängu ülevaade honka poolt vaadatuna:

http://www.fchonka.fi/uutiset/honka_dominoi_maaleitta

ja honka peatreeneri kommentaar:

http://www.fchonka.fi/uutiset/lehkosuo_tehdaan_maalit_tallinnassa

kes soome keelt ei oska siis peatreeneri jutt kõlas lambitõlkes umbes nii:

"Tulemus ei olnud mingil juhul meile soodne. Kuid oleme poolel teel ja lööme siis väravad Tallinnas.
0:0 ei ole mängu järel hea, kuid mängupaari seisukohalt ei ole see ka halvim võimalik. Rahuliku meelega lähme järgmist mängu mängima."

Väravalöömise olukorrad olid jälle probleemiks?

"Võibolla oleks pidanud veel saama mõne ohtliku olukorra, siis oleks värav sündinud. Mõni parem viimane sööt, millest oleks paremaid kohti tulnud..."

Häid asju oli ka, kuigi väravad jäid järgmist mängu ootama.

"Tasakaal väljakul oli väga hea kogu aeg. Ei lastud vastaseid ohtlikele vasturünnakutele, milliseid sellistes mängudes siiski tihti ette tuleb. See kui minnakse veidi üle ründama - seda suudeti vältida, ja juba rünnakus olles valmistuti kaitseks. See oli tähtis."

[Nahkpea]

Mis mind eilse puhul veel natuke imestas oli see, kuidas nii mitmedki soomlased tulid meie juurde edu soovima ning hoidsid Kaljule pöialt, kuna vihkasid Honkat. Mõistetav oleks, kui sarnane olukord oleks näiteks Poolas, aga isegi Soomes. Nii see paraku arenenud jalgpalliriikides on, et konkurentidele soovitakse kõige halvemat.

Palju meil Eestis seda, et siinsetele konkurentdile halba sooviks? Isegi mina olen igas euromängus nii Levadia kui ka näiteks Transi poolt, aga noh meil pole arenenud jalgpalliriik kah, kus vaid oma klubi on püha.

Siin vaadatakse kohe kui rahvavaenlast ja peetakse sellist käitumist ebapatriootlikuks. Palju patriootlikum on olla kahepalgeline.

[Sen]

Mis mind eilse puhul veel natuke imestas oli see, kuidas nii mitmedki soomlased tulid meie juurde edu soovima ning hoidsid Kaljule pöialt, kuna vihkasid Honkat. Mõistetav oleks, kui sarnane olukord oleks näiteks Poolas, aga isegi Soomes. Nii see paraku arenenud jalgpalliriikides on, et konkurentidele soovitakse kõige halvemat.

Palju meil Eestis seda, et siinsetele konkurentdile halba sooviks? Isegi mina olen igas euromängus nii Levadia kui ka näiteks Transi poolt, aga noh meil pole arenenud jalgpalliriik kah, kus vaid oma klubi on püha.

Kujutad ette, isegi Eestis on see olemas ! Loodan et põruvad kõik peale Flora ja usu mind, ma ei ole üksi kes nii soovib
Midagi ei ole teha, on AINULT ÜKS FLORA !!!

[BlueBlackWhite-]

Midagi ei ole teha, on AINULT ÜKS FLORA !!!

Ega te FC FLORA VILJANDI meeskonda ei ole unustanud?

[chac]

AINULT ÜKS FLORA !!!

Ega te FC FLORA VILJANDI meeskonda ei ole unustanud?

või pesupulbrit

/PS - flora teemas ma ei kommenteeriks aga kalju omas loodetavasti võib/

[CD7]

Midagi ei ole teha, on AINULT ÜKS FLORA !!!

Flora meeskondi on ~30 .... vot seepärast ka ainuke meeskond kelle poolt kunagi ei saa olla....

[-RoMaRiO-]

Sattusin eile öösel juhuslikult kuulama tagantjärgi Vikerraadio saadet "Vutimehed", kus mingi uus naisreporter küsis Prinsi käest, et kuidas ta kommenteerib kihlveopettust ja jahus oma kihlveopettusest. Inimese jaoks, kes ei ole olukorraga kursis, jäi kindlasti sellest saatest mulje, et Nõmme Kalju on teinud nn Narva Transi, s.t andnud ise meelega mänge ära raha teenimiseks.

Soovitan Vikerraadiolt nõuda avalikku vabandust, mina küll igatahes pettusin selles raadiosaates!

[BlueBlackWhite-]

Mitu €uri maksab Kalju-Honka pilet enne mängu algust kohapeal ostes?

[Kuno]

5 eurot ja facebooki kaudu 2,5 eurot

[Mõnuagent 007]

„Ok, kutid, lähme tööle nüüd,“ lausub peatreener Igor Prins Helsinki kesklinnas asuva hotelli fuajees. Nõmme Kalju eest enamjaolt Eesti jalgpalli meistriliigas mängivad jalgpallurid haaravad enda kotid ning suunduvad bussi juurde, mis viib nad poole tunni sõidu kaugusele Vantaasse, kus paljudele mängijatele koidab esimene võimalus joosta väljakule Euroopa klubisarjades.
Glamuurseid mängijaid ja meeskondi televiisorist vaatama harjunud jalgpallisõbrad võivad mühatada, et kes seda Euroopa liigat ikka tõsiselt võtab, kuid mängijad tunnistavad, et tegu on nende hooaja tähtsaima kohtumisega ja seda on näha ka üha vaiksemaks jäävate naljahammaste ning üha enam endasse tõmbuvatest mängijatest.

Kalju asus teele päev varem, kui veel väheste Toompuiestee kaudu tööle minevate inimeste teekonda ja hoogu takistasid ühe hotelli ette kuhjatud spordikotid, massaažilaud, pallikotid, spordijoogid ja magnettahvel mängujooniste selgitamiseks. Ühe spordijoogikarbiga saabuv noor ründemängija Christian Kõrtsmik kuuleb noore mängumehena treener Toomas Kaldma käest hoiatava lause: „Sina pead pärast need kõik bussi ka vedama.“ Kõrtsmik vaatab esmalt ääretult unise näo ja uskumatute silmadega otsa ja toriseb: „Ära hakka nüüd nii vara hommikul.“ Kaldma naerab ja rahustab: „Ma teen niisama nalja.“ Kaldma on üldse ainus, kes hommikuselt energiline tundub ja kelle suu kuidagi kinni ei seisa. Pärast tunnistavad mängijad, et see suu ei seisagi kunagi kinni.
„Buss pidi kell 6:30 ees olema, aga nüüd on kell juba 7 ja bussi ikka pole,“ pahandab seesama püsimatu suuvärgiga Kaldma ja üritab bussijuhti telefonitsi kätte saada. Järgnevad telefonitorust kostuvad vabandused ja buss saabub veerand tundi hiljem, juht magas lihtsalt sisse.

Laeval jaguneb meeskond silmnähtavateks rühmadeks vanemad ründajad Kristen Viikmäe ja Tarmo Neemelo longivad mööda laevatekke omavahel suheldes, meeskonna põhituumik koguneb restoranilaua taha ja algab kaardimäng, omaette hoiavad kaks jaapanlasest leegionäri (seejuures hoiavad nad ka teineteisest eemale) noored vene noored Dmitri Kovtunovitš ja Denis Vnukov suhtlevad ka eranditult omavahel. Dmitri ja Denis muutuvad silmnähtavalt elavamaks alles siis, kui soomlasest Kaarlo Rantanen ja kuuba juurtega Alain Garcia Gutierrez küsivad noormeestelt, et mida tähendab vene keelne sõna „Siski“. Denis ja Dmitri näitavad seejärel särasilmi kätega rindu õhku joonistades, et need, mis naistel on. Rantanen naerab ja Garcia kordab mõtlikult järgi: „Siski…“ Seejärel keskendutakse mõneks ajaks eri keeltes vastava sõna vahetamisele, kuhu sekkub ka jaapanlane Hiroyuki Mitsuyama.
Eesti mängumeestel on korraga arutelu alla jõudnud sootuks ühe Eesti koondise ründaja sooritus paari aasta taguselt riigieksamiperioodilt. „Ta sai lõpukirjandis 7 punkti ja bioloogias 2 punkti,“ sõnab eksamitel kesiselt skoorinud jalgpalluri kaasealine. Kalju väravavaht Kert Kütt teeb suured silmad ja leiab, et see pole võimalik. „Kas ta kirjutas siis üldse ka midagi seal kirjandis?“ küsib ta imestades.
„Kirjutas küll, pika jutu kirjutas veel,“ naerab informeeritum meeskonnakaaslane. „Ta kirjutas kuidas meedia inimest mõjutab.“
„Uskumatu,“ ütleb Kütt ja ka teised naeravad.
Korraga küsib üks noorematest mängijatest Kütilt, et miks Aivar Pohlak Kaljut niimoodi nokib. Kütt vastab kohe, et Pohlak on alati selline, kui kardab, et keegi võiks tema Florale varbale astuda. Täpselt sama juttu rääkis nädal varem ka klubi omanik ja president Kuno Tehva.

Bussisõidul hotelli näitab end esimest korda ka peatreener Igor Prins, kes siiamaani on lasknud rohkem rääkida endiselt peatamatu suuvärgiga Kaldmal, asju ajada meeskonna kogenuimal mängumehel Sergei Terehhovil. „Poisid, kell viis vaatame ühe poolaja vastase mängu ja seejärel teeme trenni. Tervet mängu ei pea vaatama,“ lausub Prins ning laseb taas mängijatel omavahelisse vestlusesse laskuda. Tunduvalt rohkem peab Prins juba häält tegema hotelli jõudes, sest nagu ikka, saab tubadesse alates kella kahest, kuid meeskond on fuajees juba kell 11. Hotelli administraator raputab kompromissitult iga ettepaneku peale enda vormikaid põski ning ei anna meeskonnale enne õiget aega hotellitubasid kätte. Samamoodi jooksevad vastu seina treener Getulio Fredo Aurelio, Rantaneni ja Soomes leiba teeninud Sergei Terehhovi veetavad läbirääkimised, et meeskond saaks kasvõi konverentsisaalis mänguvideo ära vaadata – administraator keeldub tuima järjekindlusega. Varuväravavaht Daniil Savitski asub fuajees asuvat televiisorit uurima, et leida sealt sobiv sisendava, kuid see jääbki leidmata ning meeskonnakaaslased istuvad omaette gruppides suure hotelli väikses fuajees. Olukorra kõige rahulikum nautija on juba karjääri jooksul korra Espoo Honka vastu euromängu TVMK päevilt pidanud Oliver Konsa, kes võtab enda spordikoti, paneb selle pea alla ja jääb fuajee nurgas asuva reklaamplagu ja akna vahelisele alale lihtsalt magama.

Mitu korda päevas korralikult süüa saanud mängijad jagunevad ka seal omaette gruppideks – vene poisid omaette, võõrleegionärid ühes lauas, Terehhov koos treeneritega, Wakui ikka rangelt üksinda ja kogenumad mängumehed enda lauas. „Suur paak vajab palju toitu,“ nokib Viikmäe viimati mainitud laudkonnas ründepartner Neemelot. „Tead ju küll, et nagu autodega, kus vanem mootor nõuab rohkem kütust,“ vastab talle teise salatiportsuga saabuv Neemelo.
Ent seejärel läheb juba vaidlusteks elulistel teemadel - kas verikäkk kõlbab süüa Neemelo eitaja ja Kütt jaatajana, kas Rootsi rahvustoit mädanenud heeringas on söödav Neemelo taas eitaja ja Viikmäe jaataja osas. Samuti imestatakse Wakui vaikimise üle – „Äkki on ta millegi peale solvunud,“ kehitavad kaasmängijad õlgu. Mänguni on aega üle ööpäeva ja meeste mõtted on vähemalt eemaltvaatajale tunduvalt veel maisemate asjade juures ja mängust keegi veel otseselt ei räägi.
Möödub päev ja olukord on juba teine, sest varasem lõbus jutuvada on jäänud tunduvalt vaiksemaks. Konsa tunnistab, et selliste mängude eel on juba mitu päeva mõtted mängu juures, kuid mida hetk mängu poole, seda rohkem mäng mõttes mõlgub.
Kogenud mängumeeste kolmene laud jõuab ka jutujärjega jalgpalli juurde, sest nii selgub näiteks, et Viikmäel on 14-st kohtumisest Euroopas kirjas 4 väravat, aga Neemelol on kirjas 7 mängu ja 1 värav. „Viki on kolmega ees,“ märgib Kütt Neemelole.
Viikmäe pidas esimese Euroopa karikasarja kohtumise juba 17-aastase noore mängumehena ja lõi sealjuures Tallinna Sadama ridades ka avamängu 2:1 võidus värava. „Teises mängus oli vaja ainult seisu hoida, aga kaotasime 0:1 ja selline kass oli peal, sest edasipääsupreemiaks lubati 25 000 krooni,“ meenutas Viikmäe. „Kõik olid selle kuhugi juba ära planeerinud ja nii läks kõigil juba planeeritud autoraha.“ Teised naeravad.
„Või siis ükskord mängisime Partizaniga ja kaotasime kahe mängu kokkuvõttes vist 9:1, aga paar ringi hiljem jäid nemad omakorda pea samamoodi Moskva Spartaki vastu trammi alla,“ jätkuvad meenutused.
„Tegelikult oleks üldse selle aja koondisemänge huvitav vaadata, sest tasemevahe on praegusega ikka väga suur,“ arutleb Kütt, millega Viikmäe väga ei nõustu.
„Näiteks selles mängus Itaaliaga oli ju Eesti isegi päris hea, seal lõi ju Kallaste (Risto – D.L.) korra posti,“ leiab endine koondise ründaja ka positiivset. „Samas ma ise ei saanud vist esimese 15 kohtumise ajal üldse palli puutuda.“
„Need mängud ei tohiks üldse lugeda,“ suskab Neemelo vahele.
„No ükskord sain ma palli korraga Šotimaa vastu ja läksin üks ühele. Jalad olid täiesti läbi, aga siis pressisin edasi, kuni nägin korraga pikka kasvu väravavahti. Mõtlen, et kuhu ma löön, mida ma teen ja otsustasin üle tõsta,“ meenutab Viikmäe edasi. „Tõstsingi, aga väravavahile otse üle.“ Järgneb pikemalt kestev naer.

Enne mängu leiavad mängumehed videoülevaatest innustust saanuna, et Honka pole tugev vastane. „Eksisid palju lihtsate söötudega ja oskasid sisuliselt ühte kindlat ründejoonist,“ leidis kuubalane Garcia, kellele oli tegu esimese kohtumisega eurosarjas kogu karjääri jooksul.
Seejuures tunnistab Garcia, et eks tegelikult ole võõramaalase elu meeskonnas ka üsna keeruline. Temaga nõustub ka üsna vaikselt lauda saabunud Wakui. Omapäraselt räägivad Garcia ja Wakui küll omavahel, ent seda portugali (Wakui poolelt) ja hispaania (Garcia emakeel) keeles suheldes. „See mäng on raske ja nädalavahetusel on Floraga raske mäng, aga järgmine nädal on juba kergem,“ sõnas Wakui, kuid ei täpsustanud, miks just järgmine nädal kergem on.
Garcia uurib samal ajal ääriveeri, et kuidas Eestis Igor Prinsi suhtutakse - mitmes treener ta Eestis on? Vastuseks saab ta küsimuse, et kuidas Prins peatreenerina on. „Karm,“ tunnistab Garcia ja Wakui nõustub.
Ent sõit staadionile on selle seltskonna kõige vaiksem protsessioon – tagapingis arutavad Ken Kallaste ja Kert Kütt soome naiseilu teemadel ning otsimisobjektiks saab muusikakeskus, millega riietusruumis mängule valmistumise eel USA hip-hop-muusika käima panna.

Mäng peetud, on pinge langenud. Väravavahid Kütt ja Savitski vaidlevad olukorra üle, kus Kütt võttis palli karistusalast väljaspool kätte. „Oleksin pidanud vist selle palli ikka auti lööma,“ tunnistab Kütt.
„Sa oleksid pidanud seal punase kaardi saama,“ leiab Küti selja taga Kalju number kaheks olev Savitski.
„Ei oleks, kollase kaardi oleks pidanud saama,“ leiab Kütt.
Mängu eel olnud enesekindlusest toodi mängijad väljakul korralikult jalgadega maa peale ja nii enam ei räägita, et Honka väga head muljet ei jätnud, vaid arvutatakse, kes ja kui mitu korda värava ära kaitses. „Vaheajal Prins paljut ei rääkinud, vaid soovitas meil lihtsalt natukene puhata kogu sellest pallita jooksmisest,“ tunnistab Konsa. „Ise ma pole ju viimasel ajal mängida saanud ja nii olin lõpuks nii läbi, et süda oli saapasääres.“
Vahepeal saabub bussi soome ajakirjanike piiramisrõngas olnud Rantanen, kes mängu lõpus soomlaste väravavõrku palli saatis, kuid Tšehhi kohtunik seda ära ei lugenud. Kaasmängijad võtavad ta vastu aplausiga, Rantanen kummardab ette ja taha ning ütleb, et ta pidi kolm intervjuud andma.

[Mõnuagent 007]

„Aga kujuta ette, kui peaks iga nädal selliselt mänguks keskenduma ja niimoodi ennast kogu aeg kokku võtma,“ ütleb korraga imemängu teinud väravavaht Kütt. „Iga nädal ju ei suudaks niimoodi.“ Teised mõtlevad hetkeks ja nõustuvad.
0:0-ga Soomest naasnud Kalju peab aga samamoodi end kokku võtma sel neljapäeval, kui Honka sõidab omakorda Eestisse külla.

[HABE]

Mida mängu täna. Kalju on vormis hetkel ja see sai alguse Narvas Transi vastu. Prins on ikka Šveitsi kellaseppa täpsusega meeskonna vormi ajastanud. Keda kohal ei olnud jäid ikka väga paljust ilma.
Närvi ajas see mängu korraldus täna sellise kuumaga hoitakse 1 tribüüni poolt kinni, mis on varjus, kuhu väga paljud soovinuks minna istuma. Vähe jahedam kui lõõskava päikese käes olla. Mõned inimesed siiski on juba päiksepiste ja põletuse saanud. Ning no Flora müügipunkt tänasega: 2 müüjat 1 pisikeses kohas, see oli pikem järjekord seal kui Eesti-Vene piiril veokite oma.

Õnneks ei satu sinna flora kodumängule pigem korraliku teenindusega Kalju kodumängule Hiiu Staadionile.
Neljapäev pistame Honka kotti ja järgmine pühapäev toome Paidest 3 punkti koju.

[Kuno]

Oli äga jah!