Leidsin internetiavarustest sellise loo kuidas Diana, Maris, Maarja ja Jaanus eelmisel aastal sillamäel käisid. Väga huvitav lugemine.
Lisaks siia juurde niipalju, et aasta tagasi ei käinud ei Parem Tiib ega enamus fänne Viiendast Sektorist seal mõne meelest provotseerimas.
Aasta siis oli 2008, nüüd aastal 2009 pole sittagi muutunud ja kädi ajab ikka oma mulli ja süüdistab meid ja siis lõpus vabandab koos süüdistustega.
Loodan et Diana ei pahanda kui selle jutu ka siia panen
"Sillamäe - üks Eesti salapäraseim, kütkestavaim ja kiiremini arenev linn".
Kuidas palun?? Ma annan küll huumoripreemia sellele inimesele, kes selle lause välja mõtles. Just nimelt, VÄLJA MÕTLES, sest tõepõhja sellel küll all pole. Ma olen jube julm ja otsekohene, aga ei soovita mitte kellelegi sinna linna jalga tõsta, ainult vbla tõesti nendele, kes tahavad oma silmaga ära kaeda, mis seal nii jubedat siis on.
Okei, ma võtsin seda kõike tõesti ekstreemturismina ja seega olin hästi valmistunud just nende masendavate betoonelamute ja tühjade tondiloss-tehaste kohapealt, ent mis mind kõige rohkem üllatas (nnnnoh, kas just päris üllatas tegelt), oli sealne jalkapublik. Üks asi on see, kui sind kui vastasfänni tõesti tögatakse ja mõnitatakse ainult selles, mis puudutab jalgpalli. See käib asja juurde, on loomulik ja aktsepteeritav. Teine asi on siis, kui mingid tüübid hakkavad eestlaste ja venelaste suhteid segama jalgpalliga, provotseerivad ja maiteamiskõikveel.
Me neljakesi tegelesime mängu jälgimise ja Flora toetamisega, samal ajal kui mingi purjus debiilo oli võtnud nõuks meid mõnitada absull igal moel. Üleüldse koosnes terve tribüünitäis sellistest ca 20-30-aastastest vaasjadest (vbla ka noorematest), kellel olid viinapudelid põue peidetud ja kelle poolt kostis pidevalt juttu a la "pizdjets, suka nahhui, bljääät!".. Aga kuna venkud ütlevad seda tavaliselt hullult kiiresti, kostis see ropendamine nagu üksainus sõna: "pizzzdjeeetszukanaaahuibljäät". Me absoluutselt ei vaadanud nende poolegi, kujutasime ette, et nad on õhk. Kohati ei suutnud ma ainult naeru tagasi hoida, sest minu arust on venkarite sellist lausropendamist ja sõnade üksteise otsa lükkimist lihtsalt elunaljakas pealt kuulata
.. See purjus peajorss läks selle naeru peale eriti leili - järjekordne tõestus sellele, et naer on parim kättemaks.
Üks hetk tuli ta meie juurde ja teatas inglise keeles, et kui me veel Flora Flora hüüame, toob ta oma sõpradega mingid latid ja meist ei jää midagi järgi. Seepeale hiilis Jaanus turvade juurde, kes ta ilusti nahhui saatsid. Paar kohalikku miilitsat olid mingi, et "öäö, mje pjeame kahjuks jjära mjinema".. Ja nii ta tuligi üksi tagasi. Ma nagu päris ei kartnud, aga esimest korda mu jalkafänniks olemise aja jooksul oli mul statal olles tõeliselt kõhe tunne.
Gaah, siiski õnnestus temaga kuidagi rahumeelselt hakkama saada, aga see jutt, mis ta suust välja ajas.. Ma ei hakka seda siin kirja panemagi, see oli lihtsalt nii haige, et ma tahan selle ära unustada. Ühe näite võin tuua: "Eestlased on määratud väljasuremisele" vms.. Raske on leppida teadmisega, et siin Eestis on ikka VÄGA palju selliseid ajupesu läbiteinud jorsse, kellele lihtsalt on lapsepõlvest saati sellist vaenu õpetatud. Ja ongi nii, et nad ei saa sinna ise enam midagi parata, et nad nii mõtlevad.. See on üks surnud ring, mille kulgu on suhteliselt võimatu muuta - integratsioon, mai ääs.
Õnneks on olemas väga toredaid venelasi (positiivseks näiteks Tallink hotelli gäng), aga see, mis seal Ida-Virumaal toimub, on küll täielik porno. Ma olen suht kindel, et nende ajalootunnid on ka.. öäö, meie omadest suht erineva käsitlusviisiga. Ükskõik, kui palju hr haridusminister ja ponnistusi ei teeks, et seda muuta. Kurb. Kohutavalt kurb!
Mängu lõppedes tegime kiiresti sääred. Ei suutnud seal linnas minutitki kauem passida. Lipp kokku, trumm õlale, asjad autosse, ja minek. Mu suured plaanid ekstreemturismiga tegelda ja nõukaaegse arhitektuuriga tutvuda, olid nagu peoga pühitud. Statal olime saanud piisavalt ekstreemi, rääkimata sellest, kui TOTAALSELT me tegelt ennast tagasi hoidsime, et midagi neile sitasti ei ütleks. Gaah. GAAAHHH. Autos otsustasime, et enam ei räägi sellest üldse. Võtsime hoopis üles isamaalised laulud.
Koit, kuninglik loit,
vallllguse võit
on äratand maaaa...
.. selle laulu saatel lahkusime sellest pesast. Mõtlesin, et muahahahahaha, ükskõik, kui palju te ka ei loodaks, et Eesti rahvas kord välja sureb. IN YOUR FACE, seda ei juhtu!!!!!!!
Vot sellised lood siis.
Lisaks siia juurde niipalju, et aasta tagasi ei käinud ei Parem Tiib ega enamus fänne Viiendast Sektorist seal mõne meelest provotseerimas.
Aasta siis oli 2008, nüüd aastal 2009 pole sittagi muutunud ja kädi ajab ikka oma mulli ja süüdistab meid ja siis lõpus vabandab koos süüdistustega.
Loodan et Diana ei pahanda kui selle jutu ka siia panen
"Sillamäe - üks Eesti salapäraseim, kütkestavaim ja kiiremini arenev linn".
Kuidas palun?? Ma annan küll huumoripreemia sellele inimesele, kes selle lause välja mõtles. Just nimelt, VÄLJA MÕTLES, sest tõepõhja sellel küll all pole. Ma olen jube julm ja otsekohene, aga ei soovita mitte kellelegi sinna linna jalga tõsta, ainult vbla tõesti nendele, kes tahavad oma silmaga ära kaeda, mis seal nii jubedat siis on.
Okei, ma võtsin seda kõike tõesti ekstreemturismina ja seega olin hästi valmistunud just nende masendavate betoonelamute ja tühjade tondiloss-tehaste kohapealt, ent mis mind kõige rohkem üllatas (nnnnoh, kas just päris üllatas tegelt), oli sealne jalkapublik. Üks asi on see, kui sind kui vastasfänni tõesti tögatakse ja mõnitatakse ainult selles, mis puudutab jalgpalli. See käib asja juurde, on loomulik ja aktsepteeritav. Teine asi on siis, kui mingid tüübid hakkavad eestlaste ja venelaste suhteid segama jalgpalliga, provotseerivad ja maiteamiskõikveel.
Me neljakesi tegelesime mängu jälgimise ja Flora toetamisega, samal ajal kui mingi purjus debiilo oli võtnud nõuks meid mõnitada absull igal moel. Üleüldse koosnes terve tribüünitäis sellistest ca 20-30-aastastest vaasjadest (vbla ka noorematest), kellel olid viinapudelid põue peidetud ja kelle poolt kostis pidevalt juttu a la "pizdjets, suka nahhui, bljääät!".. Aga kuna venkud ütlevad seda tavaliselt hullult kiiresti, kostis see ropendamine nagu üksainus sõna: "pizzzdjeeetszukanaaahuibljäät". Me absoluutselt ei vaadanud nende poolegi, kujutasime ette, et nad on õhk. Kohati ei suutnud ma ainult naeru tagasi hoida, sest minu arust on venkarite sellist lausropendamist ja sõnade üksteise otsa lükkimist lihtsalt elunaljakas pealt kuulata
.. See purjus peajorss läks selle naeru peale eriti leili - järjekordne tõestus sellele, et naer on parim kättemaks.Üks hetk tuli ta meie juurde ja teatas inglise keeles, et kui me veel Flora Flora hüüame, toob ta oma sõpradega mingid latid ja meist ei jää midagi järgi. Seepeale hiilis Jaanus turvade juurde, kes ta ilusti nahhui saatsid. Paar kohalikku miilitsat olid mingi, et "öäö, mje pjeame kahjuks jjära mjinema".. Ja nii ta tuligi üksi tagasi. Ma nagu päris ei kartnud, aga esimest korda mu jalkafänniks olemise aja jooksul oli mul statal olles tõeliselt kõhe tunne.
Gaah, siiski õnnestus temaga kuidagi rahumeelselt hakkama saada, aga see jutt, mis ta suust välja ajas.. Ma ei hakka seda siin kirja panemagi, see oli lihtsalt nii haige, et ma tahan selle ära unustada. Ühe näite võin tuua: "Eestlased on määratud väljasuremisele" vms.. Raske on leppida teadmisega, et siin Eestis on ikka VÄGA palju selliseid ajupesu läbiteinud jorsse, kellele lihtsalt on lapsepõlvest saati sellist vaenu õpetatud. Ja ongi nii, et nad ei saa sinna ise enam midagi parata, et nad nii mõtlevad.. See on üks surnud ring, mille kulgu on suhteliselt võimatu muuta - integratsioon, mai ääs.
Õnneks on olemas väga toredaid venelasi (positiivseks näiteks Tallink hotelli gäng), aga see, mis seal Ida-Virumaal toimub, on küll täielik porno. Ma olen suht kindel, et nende ajalootunnid on ka.. öäö, meie omadest suht erineva käsitlusviisiga. Ükskõik, kui palju hr haridusminister ja ponnistusi ei teeks, et seda muuta. Kurb. Kohutavalt kurb!
Mängu lõppedes tegime kiiresti sääred. Ei suutnud seal linnas minutitki kauem passida. Lipp kokku, trumm õlale, asjad autosse, ja minek. Mu suured plaanid ekstreemturismiga tegelda ja nõukaaegse arhitektuuriga tutvuda, olid nagu peoga pühitud. Statal olime saanud piisavalt ekstreemi, rääkimata sellest, kui TOTAALSELT me tegelt ennast tagasi hoidsime, et midagi neile sitasti ei ütleks. Gaah. GAAAHHH. Autos otsustasime, et enam ei räägi sellest üldse. Võtsime hoopis üles isamaalised laulud.
Koit, kuninglik loit,
vallllguse võit
on äratand maaaa...
.. selle laulu saatel lahkusime sellest pesast. Mõtlesin, et muahahahahaha, ükskõik, kui palju te ka ei loodaks, et Eesti rahvas kord välja sureb. IN YOUR FACE, seda ei juhtu!!!!!!!
Vot sellised lood siis.
mitte keegi ei solvanud neid väljakul - vaid pigem vastupidi neile elas kaasa sillamäe kohalik rahvas
Kommentaar