Põhilisteks märksõnadeks vast see, et siiamaani on olnud Serviti suurimaks toetajaks Põlva linn (peale ühinemist siis Põlva vald).
Summad (aastas) Eesti mõistes üsna korralikud:
1) valla eelarvest sihttoetus 25 tuh €
2) valla eelarvest läbi Spordikooli noortesüsteemi ülevalpidamiseks 136 tuh €
3) treenerid on valla palgal, mille kulud aastas a 30 tuh €
4) lisaks on kõikide saalide kasutamine tasuta nii treeninguteks kui võistlusteks
Kokku : a 250 tuh. Sponsorite poole pealt juurde kokku a 100 tuh €. Sellise eelarvega mängib siis võistkond Eestis sportmängu, mille harrastajate hulk jääb Spordiregistri andmetel alla 3000. Suurusjärk on võrreldav naistejalgpalliga tegelevate naiste ja noorte arvuga. Võrdluseks Põlva spordikoolis (käsipall, suusatamine, orienteerumine, maadlus, laskmine, kergejõustik , tüdrukute võrkpall) tegeleb u 270 last. Spordikooli mitte kuuluvates klubides (jalgpall, poiste võrkpall, võistlustants, tennis, laskesuusatamine) u 250 last.
Kui te nüüd küsite, et mis see mind torgib, siis valla maksumaksjatele on silma jäänud, et proportsioonid erinevate alade (tegelikult klubide) noorte toetamises on totaalselt paigast ära. Näiteks lihtsalt niipalju, et käsipallurist noort toetab pearaha arvestuses vald aastas summaga 1172 € per nägu (+ treenerite palgad + tasuta saalid ja bussid)
Jalgpalliga tegeleva noore pearaha on sõltuvalt vanusest 60 € või 80 € /aastas. Klubid maksavad ise kinni saaliajad ja trasnspordi ja peavad leidma raha treenerite palkadeks.
Ja nüüd tuleb keegi Peep Pahv , kes räägib publikunumbritest.
Summad (aastas) Eesti mõistes üsna korralikud:
1) valla eelarvest sihttoetus 25 tuh €
2) valla eelarvest läbi Spordikooli noortesüsteemi ülevalpidamiseks 136 tuh €
3) treenerid on valla palgal, mille kulud aastas a 30 tuh €
4) lisaks on kõikide saalide kasutamine tasuta nii treeninguteks kui võistlusteks
Kokku : a 250 tuh. Sponsorite poole pealt juurde kokku a 100 tuh €. Sellise eelarvega mängib siis võistkond Eestis sportmängu, mille harrastajate hulk jääb Spordiregistri andmetel alla 3000. Suurusjärk on võrreldav naistejalgpalliga tegelevate naiste ja noorte arvuga. Võrdluseks Põlva spordikoolis (käsipall, suusatamine, orienteerumine, maadlus, laskmine, kergejõustik , tüdrukute võrkpall) tegeleb u 270 last. Spordikooli mitte kuuluvates klubides (jalgpall, poiste võrkpall, võistlustants, tennis, laskesuusatamine) u 250 last.
Kui te nüüd küsite, et mis see mind torgib, siis valla maksumaksjatele on silma jäänud, et proportsioonid erinevate alade (tegelikult klubide) noorte toetamises on totaalselt paigast ära. Näiteks lihtsalt niipalju, et käsipallurist noort toetab pearaha arvestuses vald aastas summaga 1172 € per nägu (+ treenerite palgad + tasuta saalid ja bussid)
Jalgpalliga tegeleva noore pearaha on sõltuvalt vanusest 60 € või 80 € /aastas. Klubid maksavad ise kinni saaliajad ja trasnspordi ja peavad leidma raha treenerite palkadeks.
Ja nüüd tuleb keegi Peep Pahv , kes räägib publikunumbritest.
Kommentaar