Publiku juurdekasv Eestikatel

[Myrgel]

Eesti naine vaatab Itaalia mehi, Eesti mees Itaalia vutti. Mis siin ikka halada, sellised võõra sära austajad me kord juba oleme. Ehk kunagi kasvab ka meil säärane rahvuslik uhkus, mis paneb omi asju hindama.

P.S. Mitmel mängul teie täna käisite?

[Jasper]

Eesti naine vaatab Itaalia mehi, Eesti mees Itaalia vutti. Mis siin ikka halada, sellised võõra sära austajad me kord juba oleme. Ehk kunagi kasvab ka meil säärane rahvuslik uhkus, mis paneb omi asju hindama.

lol, unintentionally hea näidete kooslus. see "peab vaatama Premium Liigat" läheb täpselt samasse auku nagu "peab vaatama Eesti mehi". kohalikku vutti saab muidugi ka lisaks vaadata erinevalt partnerivalikust, aga samasugune sünnikohustuse sundvaliku arusaam. ma ütleks, et mõlemad on nn kliendi suhtes vaenulikud.

[vaikiv mees]

Võibolla peaks teema pealkirja muutma? Publikuarvu kahanemine vms... aus igatahes oleks.

käesoleva teema avapostist näed, et selline teema oligi aktiivselt kasutuses

[elx]

Ja siis tuli Kuno Tehva, kes andis mõista, et negatiivne pealkiri programmeeribki halvasti mõtlema ja tegelikult on vaja positiivset suhtumist, millele aitaks kaasa teema positiivne pealkiri. Olgu see seis siis milline tahes ja mina olen temaga nõus. Kui nina vingus peas ringi käia, ei saagi midagi paremaks minna.

[Myrgel]

Eks siin on kaks eraldi leeri. Üks arvab, et jalgpallikultuur algab oma kohaliku klubi toetamisest. Teised peavad fänluseks seda, kui nad suudavad telekapuldilt VSB üles leida. Paradoksaalsel moel selleks, et vaadata kuidas inimesed toetavad oma kohaliku klubi.

[gd77]

Jalgpallikultuur, jalgpallischmultuur. Klubid võiksid ise ka mõelda, kas nad pakuvad publikule midagi, mis on nende aega ja raha väärt. Nii jalgpalliväljakul kui väljaspool seda - staadionil ja ka üldisemalt. Minu arusaam on, et klubisid ei huvita see absoluutselt. Vähemalt sellega ei tegeleta, võibolla sellest räägitakse. Klubid on rahul euro- ja pearahadest äraelamisega. Mängukorraldus, reklaam, klubide ümber positiivse atmosfääri tekitamine, enda internetis esindamine, netiülekannete kvaliteet jms on kõik mõne erandiga allapoole igasugust arvestust. Nõmme Kalju mängul oli eile 80 pealtvaatajat. Kui keegi väidab, et see jääb raha taha, siis, ma ei tea, palgake üks Alexandre Jansen Da Silva või Borislav Topić iga hooaeg vähem.

[Keiss]

Jalgpallikultuur, jalgpallischmultuur. Klubid võiksid ise ka mõelda, kas nad pakuvad publikule midagi, mis on nende aega ja raha väärt. Nii jalgpalliväljakul kui väljaspool seda - staadionil ja ka üldisemalt. Minu arusaam on, et klubisid ei huvita see absoluutselt. Vähemalt sellega ei tegeleta, võibolla sellest räägitakse. Klubid on rahul euro- ja pearahadest äraelamisega. Mängukorraldus, reklaam, klubide ümber positiivse atmosfääri tekitamine, enda internetis esindamine, netiülekannete kvaliteet jms on kõik mõne erandiga allapoole igasugust arvestust. Nõmme Kalju mängul oli eile 80 pealtvaatajat. Kui keegi väidab, et see jääb raha taha, siis, ma ei tea, palgake üks Alexandre Jansen Da Silva või Borislav Topić iga hooaeg vähem.

word.

[yordan]

Sel aastal on siis esimest korda üle paljude aastate, kui EJL ei saa deklareerida, et meistriliiga pealtvaatajate hulk on taas kasvutrendis - langus on olnud karm nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt (jalgpallikultuuriliselt). Eks rohkem või vähem adekvaatseid põhjendusi suudavad kõik leida, kuid pealtvaatajate arv peegeldab hästi ära selle, mis meie jalgpallisüsteemi kõige suurem nõrkus on - meil puudub pea täielikult igasugune jalgpallikultuur. Loomulikult võib öelda, et oleme praktiliselt nullist pidanud ennast üles ehitama, kuid veerand sajandiga (!!!) saavutada tase, kus meistriliigat käib keskmiselt vaatamas 250 inimest on pehmelt öeldes absoluutne lati alt läbi jooksmine.

Olles ise väga lähedalt seotud ühe jalgpalliklubi tegemistega näen igapäevaselt, kui keeruline on inimesi jalgpallimängule meelitada. Tegevusele, mis ülejäänud Euroopas on normaalne kultuuri osa ja mis ühendab igapäevaselt täielikku ühiskondlikku enamust, inimesi igast sotsiaalsest kihist, erinevast vanusest, rassist, rahvusest ja soost. Vana hea nooreestlaste tees: "Jäägem eestlasteks, kuid saagem eurooplasteks" pole ilmselgelt jalgpallis kõige vähemalgi moel toiminud. Ja seni kuna me ei suuda saada eurooplasteks, jääb jalgpall Eestis kiratsema.

EJL on lükanud selle "eurooplaseks saamise" väga tugevalt klubide õlule, kes läbi "kogukonnatöö" ja "kaasamise", peaks tekitama klubitunde ja seega ka jalgpallikultuuri. Samas on seda sama trummi juba mitu aastat löödud ilma igasuguse eduta - äkki oleks aeg julgelt peeglisse vaadata ja öelda, et enamus Eesti klubisid ei suuda/taha/ole valmis/ole huvitatud/ jalgpallikultuuri looma? Või äkki EJL on lähtunud valest eeldusest - et klubikultuur loob jalgpallikultuuri?

Siin saab tuua paralleeli näiteks sadama ehitamisega: esmalt loob sadama omanik superstruktuurid - ligipääsuteed, kaid, muulid, raudteeühenduse ja siis arendavad erinevad terminaliomanikud välja oma spetsiifilise infrastruktuuri. Sest näiteks naftaterminali sa niisama mereniidule ju ei raja. Kui meil jalgpallis pole superstruktuuri (üldist jalgpallikultuuri) välja arendatud, siis kas on üldse põhjust eeldada, et meie klubid suudavad merre vajumata oma infrastruktuuri välja arendada?

EJL peaks julgelt tõdema, et jalgpallikultuuri, kui sellist, Eestis ei ole. Seni, kuni probleemi ei ole tunnistatud, ei saa ka sellele lahendusi hakata otsima. Ilmselt tekitab vastakaid tundeid ja arvamusi nägemus, et selle asemel, et panna väga suurt rõhku laste trenni saamisele, tuleks hoopis tõsisemalt analüüsida seda, miks 99% nendest trenni läinud lastest jäävad 18-19. aastaselt Eesti kodumaise jalgpalli jaoks täiesti kadunuks. Vaid käputäiest saavad mängijad liigades, treenerid või aktiivselt klubiga seotud fännid-funktsionärid-pealtvaatajad.

Eesti jalgpallile on väga vajalik, et EJL suudaks adekvaatselt oma prioriteedid ümber hinnata, et hakata tegelema kõige põletavama murekohaga Eesti jalgpallis. Härjal tuleb sarvist haarata ja julgelt kulutada probleemi lahendamiseks ka finantsvahendeid!
Kindlasti pole probleemile lihtsaid lahendusi, kuid maailmas on see know-how olemas, et kuidas ehitada üles bränd nimega Eesti jalgpall.

[-RoMaRiO-]

Väga hästi kokkuvõetud postitus.

Võime tõepoolest rääkida, et väga raske aasta publiku meelitamiseks seoses suurvõistlustega, aga ma ei oleks sellegipoolest uskunud, et tänavune aasta selles vallas veel masendavamaks kujuneb. Jah, mitmed klubid on loobunud tasuta piletite jagamisest ja ilmselt tuleb tunnistada lihtsalt, et viimaste aastate kasv oli lihtsalt puhas õhk. Aga me räägime siiski suures plaanis täiesti olematutest numbritest.

Kui keegi oleks mulle 2008 öelnud, et aastal 2016 heitleb Kalju tiitli nimel ning mõned voorud enne lõppu on Hiiu staadionil Eesti kontekstis normaalse ilmaga mängu vaatamas 80 inimest, siis oleks ma seda inimest ilmselt debiilikuks pidanud. Tänavu on muidugi väga palju nö publikumagneteid sattunud ka päevadele, mil ilm ei kannata kriitikat ja üleüldse argipäevadele, mis absoluutselt ei köida eestlasi.

Alla anda ju ei tahaks, aga samas ei tea ka enam kuidas. Helsingi derby ei ole mänguliselt kõrgem tase kui Eesti liiga tippmängud, Siim Luts ei mängi suure tõenäosusega paremini kui Levadia eest, Mihkel Aksalu SJK ei ole tugevam klubi kui meie Flora, aga ometi vaatavad neid mängijaid iganädalaselt tuhanded inimesed. Miskipärast on eestlastel jätkuv arvamus, et liiga on tohutult nõrk ja mängijad halvad, aga vahe on selles, et kui Sander Puri mängib Eesti liigas, siis vaatab teda 200 inimest ja kui ta mängib kuskil mujal, siis vaatab teda mitu tuhat inimest.

[gd77]

Jalgpalliliit on oma arengukavasse kirja pannud, et eesmärk aastaks 2020 on Premium liigas keskmiselt 700 pealtvaatajat.

[pallimees]

Ilmselt tekitab vastakaid tundeid ja arvamusi nägemus, et selle asemel, et panna väga suurt rõhku laste trenni saamisele, tuleks hoopis tõsisemalt analüüsida seda, miks 99% nendest trenni läinud lastest jäävad 18-19. aastaselt Eesti kodumaise jalgpalli jaoks täiesti kadunuks. Vaid käputäiest saavad mängijad liigades, treenerid või aktiivselt klubiga seotud fännid-funktsionärid-pealtvaatajad.

Ma olen selle lausega 100% nõus. EJL paneb väga suurt rõhku praegu U17 Eliitliigale, aga mis on sellest kasu kui enamus seda liigat mänginud poistest/tüdrukutest peale seda jalgpallile käega lööb. Poolik on see rõhuasetus.

[yordan]

Alla anda ju ei tahaks, aga samas ei tea ka enam kuidas. t.

Ei peagi alla andma: lahendused on kindlasti olemas ja ka Eesti kontekstis täiesti tehtavad. Samas senikaua, kui rõhk on liigasüsteemi ehitamisel (mis tegelikult ka viimasel kahel aastal on kokku kukkumise äärele jõudnud - vaadake selle aasta IV liigasid) ja mängijate palkade doteerimisel (mis on küll printsiibis tore ja ilus, kuid põhiprobleemi olemusest möödavaatav lahendus), ei suuda me neid lahendusi ellu viia.

Viimased aastad on näidanud, et ei EJLi ega ka klubide kodukootud lahendused ei too tulemust. Äkki oleks mõistlik teha paar aastat "go big or go home" meistriliigaga? Palgata parimad välismaised eksperdid, teha atraktiivsed kampaaniad, suurendada spordiala nähtavust jne = pumbata kordades rohkem raha liiga arengusse. Jalgpallikultuuri arendamine tuleb seada nr 1 prioriteediks EJLi tasandil!
Praegune paigalsoigumine ilmselt ei rahulda mitte kedagi ja edasi meid ei vii.

[MNa]

Ohjah, jalgpallikultuuri arendamine/kasvatamine on kole keeruline just seetõttu, et tegemist on äärmiselt laialivalguva "asjaga". Sada üksikut kildu annavad kokku terviku ja kõigiga korraga on väga raske tegeleda.

Selge see, et infra on sitt. Peale alekoki pole ühtegi jalgpallistaadionit Eestis. Õnneks on Tartus ja Pärnus nüüd uued viisakamat sorti tribüünid kus kannatab jalkat vaadata. Vana Kadriorg ka muidui. Aga nt Hiiul tellingute peal tuule käes istuda pole väga lõbus(sinna mahub ka vb sadakond inimest, ülejäänud peavad kusagile mujale koha vaatama). Infoneti "tribüün" samuti väike kökats kus mahutavus ja nähtavus alla igasugu arvestust. Kuressaares nt tehti suure hurraaga uus tribüün. Tulemus: uus, aga täpselt sama sitt, vb isegi veel sitem.

Ja inimesed on laisad. Nad ei viitsi. "Ilm on sitt, liiga on sitt, vaja maal muru niita, pohmell on" jne. Ja eks neil ole ka natuke õigus muidugi. Aga ainult natukene.

[kesa]

Muuseas Euroopa liigade rankingus 11. real paiknevas Tšehhi Siim Lutsu koduklubi Praha Bohemiansi piletihinnad on vahemikus 150-230 krooni, mis eurodesse arvestatult võrdub
5,5 euroga otsa-ja vastastribüünil - 8,5 euroga peatribüünil.
Lastele, invadele ja penskaritele loomulikult odavamalt või tasuta.

Õlu maksab ca 1 euro ringis.

43. real paiknevas Eestis pilet 3-10 euri ja õlu 2-3.50 euri.
Hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära.

[gd77]

Selle 10€ piletiga nad ainult garanteerivad endale, et mitte ükski juhuslik möödakäija mängule ei tule. Ei saa aru, miks see eksisteerib.