FC Flora

[Nahkpea]

Kordan, et Sloveenias on noortetöö kõige alus! See on see, mille peale ehitatakse ja see on see, mis on taganud rahvuskoondise edu. Meil on paljud klubid sellise vundamendita, erinevatel põhjustel ja see kajastub kõige paremini just rahvuskoondise seisus.

[Nahkpea]

-RoMaRiO- jutu peale:

Ma olen seda ka varem öelnud, et meie liiga üks peamisi murekohti ja mis meid väga paljudest Euroopa liigadest eristab, on see, et me Premium liiga on rangelt jaotunud professionaalseteks ja amatöörklubideks. See lööb juba iseenesest tasemes liiga selge vahe sisse ja me parimad klubid ei saa ka parima tahtmise korral nädalast-nädalasse mänge, kus peab 101% endast andma. Millise piirangu süü see nüüd siis on?

Need Sloveenia klubid mängivad iga nädal mänge, kus tuleb iga punkti pärast tõsiselt võidelda.

[atsetoon]

Vähemalt oled järjekindel. Minu meelest on flora algusest peale suht "noortetöö on kõige alus" ja kui on must, näita ust mentaliteeti hoidnud. Kuidas läheb sellega? Loosiõnn

[Nahkpea]

Vähemalt oled järjekindel. Minu meelest on flora algusest peale suht "noortetöö on kõige alus" ja kui on must, näita ust mentaliteeti hoidnud. Kuidas läheb sellega? Loosiõnn

Vähemalt suudad sama järjekindlalt tõestada, et inimrumalusel pole piire.

[Nahkpea]

Professionaalsete jalgpalliklubide eesmärk ei ole kasvatada mängijaid rahvuskoondisele, kui see juhtub, siis on tore, aga kindlasti ei ole see esmane eesmärk. Ehk kuidagi ei nõustu sellega, et klubid peavad tegema mööndusi rahvusmeeskonna nimel.

Otseselt rahvuskoondisele mängijate kasvatamine ei saagi olla ühegi klubi otsene eesmärk, noortetöö (ja mitte paberil, vaid fokusseeritud) iseenesest peab olema juba iga klubi elementaarseks põhialuseks. See tagab klubide jätkusuutlikkuse. See on nagu maja vundament, milleta tugevama iili korral võib kõik koost laguneda. Meil ei hakka olema klubisid, kes suudavad nö öelda rublaga lüüa ja meeskonnajagu kvalitseetseid välismängijaid tuua.

Võrkpallis on tegelikult mindud seda teed, et klubid ohverdavad mingil määral rahvuskoondise arvelt. Oli vist Maailma Liiga mängude aegu kui keegi intervjueeritavatest rääkis, et liigatase küll kannatab selletõttu, et parimad pojad välismaale lahkuvad, kuid Eesti liiga on hea hüppelaud järgmisele põlvkonnale ja mingit probleemi pole. Soovitati sama ka teistele Eesti pallimängualadele. Ja noh, oleme ausad, võrkpall on hetkel meil suht ülekaalukalt kõige edukam palliala ja ometigi on see saavutatud isegi klubide tasandil peamiselt omade jõududega, meie võrkpallis pole kunagi massiliselt välismängijaid nähtud. Rahvuskoondise edu on alati kõige parem noortetöö peegeldus.

[Gallacher]

Kordan, et Sloveenias on noortetöö kõige alus! See on see, mille peale ehitatakse ja see on see, mis on taganud rahvuskoondise edu. Meil on paljud klubid sellise vundamendita, erinevatel põhjustel ja see kajastub kõige paremini just rahvuskoondise seisus.

Täpselt nii ja mitte ainult jalgpallis - Sloveenia on vaatamata väiksele rahvaarvule tipus kõikides pallimängualadel. Müstika. Island on ka natuke sarnane näide.
Samas ma ei nõustuks, et eesti jalgpali lähteplatvorm oli 90-te algul suht sama.Mängisime küll nendega ajaloolises mängus 1:1 aga sloveenlastel oli juba sel ajal üks tõeline staarmängija - vist Katanec oli nimi - ja küllap teistelgi oli Jugoslaavia liiga taust,mis oli ju väga korralik liiga. Meil polnud selles mõttes midagi vastu panna.

[Nahkpea]

Samas ma ei nõustuks, et eesti jalgpali lähteplatvorm oli 90-te algul suht sama.Mängisime küll nendega ajaloolises mängus 1:1 aga sloveenlastel oli juba sel ajal üks tõeline staarmängija - vist Katanec oli nimi - ja küllap teistelgi oli Jugoslaavia liiga taust,mis oli ju väga korralik liiga. Meil polnud selles mõttes midagi vastu panna.

Ausalt öeldes ma ei mäleta, kes Sloveenia koosseisus toona olid, aga mingil imelikul kombel mäletan väga hästi mängu ennast ja see oli täiesti võrdsete lahing ja ma jään selle väite juurde kindlaks, et meil oli suhteliselt sama stardiplatvorm. Kindlasti oli seal individuaalselt paremaid mängijaid, aga väljakul see toona ei kajastunud. Neil oli vist sellevõrra ka keerulisem, et nad algselt kvalifikatsioonimänge koondise tasemel mängida ei saanud kui ma õigesti mäletan.

Eks see oli muidugi mõlemale selline kokkuklopsitud meeskondade duell. Mõlemad tegid alles esimesi samme.

[rallikas]

Rahvuskoondis ei ole A ja O!

Jalgpalli mängitakse ikkagi aastaringselt klubides ning esimene süda ja hing peab minema selle peale, et oma koduklubis püünele saada. Kui oled koondisetreenerite arvates piisavalt tubli, siis palju õnne, aga esimene eesmärk peab olema ennast siiski klubile tõestada.

[Gallacher]

Ausalt öeldes ma ei mäleta, kes Sloveenia koosseisus toona olid, aga mingil imelikul kombel mäletan väga hästi mängu ennast ja see oli täiesti võrdsete lahing ja ma jään selle väite juurde kindlaks, et meil oli suhteliselt sama stardiplatvorm. Kindlasti oli seal individuaalselt paremaid mängijaid, aga väljakul see toona ei kajastunud.

Minagi olin sel mängul staadionil, kuigi mängupilti mäletan väga uduselt. Aga ühe mängu põhjal ei saa kuidagi teha järeldusi nn stardiplatvormi osas. Vaieldamatult oli Sloveenia jalgpall tervikuna (kandepind, mängijate kvaliteet,kogemused ja taust, taristu jne) Eestist ka sel ajal mäekõrguselt üle.

[Nahkpea]

Minagi olin sel mängul staadionil, kuigi mängupilti mäletan väga uduselt. Aga ühe mängu põhjal ei saa kuidagi teha järeldusi nn stardiplatvormi osas. Vaieldamatult oli Sloveenia jalgpall tervikuna (kandepind, mängijate kvaliteet,kogemused ja taust, taristu jne) Eestist ka sel ajal mäekõrguselt üle.

No mäekõrguselt kindlasti mitte, aga eks taristu ja kvaliteet olid juba selletõttu paremad, et Nõukogude Eestis polnud jalgpall just soositud alade hulgas. Sloveenid olid Jugoslaavias siiski teisejärgulised tegijad ja Jugo koondises oli neid väga vähe. Aasta enne Eestiga kohtumist MM-il mänginud Jugoslaavia koondises oligi vaid üks sloveen (sinu nimetatud Katanec). Sloveenia klubidest mängis ainult Olimpija vähemalt lõpuaastail Jugoslaavia kõrgeimas liigas ja oli sealgi tagumise poole sats. Jalgpalli valitsesid peaasjalikult ikka serblased ja horvaadid.

[kesa]

Olimpija mängis siiski Jugoslaavia kõrgliigas, mis oli 1990/91 hooajal UEFA rankingus 10-dal real. (napilt taga NSVL-st - 8-s)

Meistrite karikas
1992/93 Olimpija Ljubljana -Tallinna Norma 3:0, 2:0

Sarnaselt tabelipõhjast startides tõusis Sloveenia UEFA rankingus kahe hooajaga 1994 a. tabelis 44-st riigist 29-daks, umbes sarnasel kohal on Sloveenia olnud kuni tänaseni.
Eesti koht oli 1994 a. tabelis eelviimane - 43-s.

1993 aastal kui Eesti koondis kaotas võõrsil Sloveeniale 2:0, oli Sloveenia FIFA rankingus 131. ja Eesti 132.
1995 aastal EM valikturniiril kohtudes oli Sloveenia tõusnud 84-daks ja Eesti 116-daks.
Sloveenia-Eesti 3:0, Eesti - Sloveenia 1:3
1995 a Sloveenia koondisest mängis juba 7 meest korralikes võõrklubides, Eesti koondisest võõrsil ainult Mart Poom.

Piltlikult, kui Sloveenia alustas iseseisvudes hüpet 70m mäelt, siis Eesti alles hakkas hüppemäge rajama...

[Nahkpea]

Sloveenia puhul tuleb muidugi mainida, et see oli ainus Jugoslaavia liiduvabariik, kus jalgpall polnud ülearu populaarne. Seda mängisid seal rohkem migrandid teistest Jugo piirkondadest ja sloveenid, kes on alati rohkem lääne kui Belgradi poole kiiganud, pidasid seda peaasjalikult teiste jugode mänguks. Korduvalt läbi käinud Katanec peaks ka tegelikult rahvuselt horvaat olema.

[kesa]

Sloveenia puhul tuleb muidugi mainida, et see oli ainus Jugoslaavia liiduvabariik, kus jalgpall polnud ülearu populaarne. Seda mängisid seal rohkem migrandid teistest Jugo piirkondadest ja sloveenid, kes on alati rohkem lääne kui Belgradi poole kiiganud, pidasid seda peaasjalikult teiste jugode mänguks. Korduvalt läbi käinud Katanec peaks ka tegelikult rahvuselt horvaat olema.

Vaevalt neil lugu nii hull oli kui Eestis, kus 1992 a. hooajal Meistriliiga mängudes osalenud mängijatest kogunisti 18% eestlased olid.
See, et sloveen, horvaat ja serblane keeleliselt ja kultuuriliselt lähedasemad on, kui eestlane ning siia võõrliigina sissetoodud venelane, pole vaja vast mainida.

Sloveenias pidavat EL kuuluvatest riikidest elama protsentuaalselt kõige enam riigikeelt emakeeleks pidavaid kodanikke.

[Nahkpea]

See, et sloveen, horvaat ja serblane keeleliselt ja kultuuriliselt lähedasemad on, kui eestlane ning siia võõrliigina sissetoodud venelane, pole vaja vast mainida.

Ma läheks isegi kaugemale ja ütleks, et sloveenid, horvaadid ja serblased on tegelikult üks rahvus, lihtsalt erineva religiooni ja kultuuri ning ajaloost tuleneva mõjusfääri baasil eristuvad. Sellepärast ongi mul raske neid seal erinevates klubides nö välismängijateks tituleerida.

[fcgonga]

miks flora fännid teiste klubide noortetööd muudkui maha teevad. enamus flora mängijaid ei ole ju tegelikult floras omad kasvandikud. florasse liigutakse teistest noortesüsteemidest kui täiskasvanute vanuseklassi siirdutakse. see et nad 21 saades KTM'iks on muutunud ei muuda ju sisu.

viimased noortekoondised:

U15 - hooaja ettevalmistusel 2 mängijat 48st florast
U16 - 1/22 mängija florast
U17 - 6/23 mängijat florast
U17 II - 4/22 florast
U18 - 2/19 florast
U19 - 7/24 florast (kellest 6 ei mänginud veel 3 aastat tagasi floras)
U21 - 9/18 florast

minule jääb sellest mulje, et flora enda suur noortesüsteem ei suuda säravaid noori talente toota ja mingist vanusest kompenseeritakse seda üle eesti andekate mängijate üle ostmisega (kasvatajaklubile makstes).

keegi oskab öelda, kui palju on flora praeguses põhikoosseisus mängijaid, kes noorteklassidest (näiteks 13 aastasest) peale on floras oma jalgpallioskused saanud?