--SUPERBOWL--

[Brick]

Pane ka siis konverentsi matšide ootuses kirja paar rida divisjoni mängudest.

Atlanta Falcons - Seattle Seahawks.
Peale Seahawksi 7-0 algust tundus, et see mäng tuleb täitsa huvitav. Falcons vastas siis samaga ning Ryani rünnak oli täielik masin. Seahawksi teine drive oli veel korralik, kuid mida aeg edasi seda rohkem see rünnak neil ära vajus. Falcons aga Seahawksile armu ei andnud ning pärast Seahawksi 10-7 edu enam tagasi ei vaadatud. Seahawksi kaitse esitus ei olnud ka see, mida enne mängu neilt oodati. Vajalikel hetkedel ei suudetud Falconsi käike kinni panna ning hämmastav oli see, kuidas Seahawks ei suutnud kohe üldse Falconsi 3rd & ükskõikpaljujarde peatada. Ja noh Seahawksi kaitse koos safety Earl Thomas'i ja ilma Earl Thomas'ita olid kaks erinevat asja. Ehk siis vigastatud Thomas'i puudumine andis kõvasti tunda neil.

New England Patriots - Houston Texans.
Patriots võttis esimesel veerandil kindla 14-3 edu sisse ning siis mõtlesid, et teevad teine veerand veits pulli. Texans sai 2x palli Patriotsi poolel kätte ning suutis vahepeal 14-13 seisul tekitada tunde nagu nad oleksid mängus sees.
2. poolaeg enam Patriots palli ära ei kinkinud ning kui Ossweiler pidi hakkama kuskilt oma 25 seest tulema, siis jäid need rünnaku kestvused päris lühikeseks. Kui välja jätta Patriotsi 2 interceptionit, siis oli see mäng täpselt selline nagu enne mängu ette sai kujutatud.

Dallas Cowboys - Green Bay Packers.
Vaieldamatult parim playoff mäng sel hooajal seni. Sisuliselt iga kord, kui juustupead hakkasid tulema oli tunne, et see lõppeb TD'ga. Täpselt nii see ka enamvähem oligi kuni 3. veerandi keskpaigani. 3-21 skoori peal tundus küll, et Packersit on võimatu peatada. 2. poolaja algus paistis jätkuvat nagu esimene, kuid Dallas leidis järsku kusagilt uue hingamise ja hakkas tulema ja tulema. Prescott'ile kiitus ka, et peale seda valesöötu, mis vahelt võeti ei lasknud pead norgu ning näitas peale seda suurepärast mängu. Ja noh see legendaarne lõpp. Dallase coach ilmselt mõtleb veel mõnda aega, miks oli vaja enda viimasel rünnaku 3rd & 2 peal minna mingit imeasja tegema, kui Elliott oleks selle rahulikult seal läbi jooksnud.
Cowboys aga teeb veel siin järgmistel hooaegadel ilma. Eelmise hooaja 4 võidu 12 kaotuse pealt 13-3
peale on kõva edasiminek.

Kansas City Chiefs - Pittsburgh Steelers.
Selle mängu võtmesõnaks oli kaitse ning KCC poolelt kriitilistel hetkedel Steelersi rünnaku peatamine. Steelers võis tulla palju tahtis, aga Chiefsi mehed murdsid nad ikka punases tsoonis maha. Chiefs ei suutnud Steelersi vastu ühte oma trumpi maksma panna ehk siis erimeeskondade panus. Meenub vaid, et Chiefsi esimene return oli korralik ning ühe korra saadi ka korralikult jooksma, kuid mõttetu reeglitevastane block nullis selle töö.
Kahju, et see mäng lisaajale ei jõudnud, Chiefs oli just oma publiku ka pöördesse saanud.

Loodetavasti tulevad täna 2 lõpuni põnevat mängu. Falcons ja Packers peaks vähemalt tulema korralik ründeliinide paugutamine. Kuuldavasti on Giantsi vastu viga saanud WR'id Nelson ja Adams ka tagasi.

[Kaarel]

Laupäevased olid kokkuvõttes üsna ootuspäraste tagajärgedega.

Pärast Seattle´i avadraivi TD-d ootasin oluliselt pingsamat mängu, aga pole midagi öelda - Atlanta rünne on kõva.

Patriots oli tegelikult enda kohta suht keskpärane, aga Foxboros jaanuaris võitmiseks on ikka Osweilerist pädevamat tegelast vaja (kuigi jah, isegi Jetsil õnnestus seal korra Sancheziga võita). Houston on enda 70-miljoni mehega (garanteeritud vist ca 30) nagu lits lapsega. Kuna ka järgmine hooaeg on talle enamus papist garanteeritud ja sellega salary capi ruum ära võetud, siis ei ole võimalik teda ka tänavale visata, et Romo asemele tuua.

Pühapäevased olid muidugi erinäolised, aga mõlemad täielikud klassikad.

Tore, et selline legendaarne klubi nagu Raiders on üle pika aja tagasi play-offis. Carriga oleks nad olnud AFC favoriitide hulgas, ilma temata autsaidrid. AFC-s tuleb võitjat otsida ülemisest kolmikust NE, Pittsburgh, KC. Ilmselt taaskord NE. Ülejäänud kolmel tiimil on QB probleemid.

NFC-s võib Rodgers Green Bay kaugele tassida, kui kaitse, eriti tagaliin, suudab kedagi peatada. Raske siit kedagi otseselt eelistada või maha kanda. Küll aga teen julge ennustuse, et Dallas kaugele ei jõua.

Esmalt muidugi kiidan ennast selle prognoosi eest.

Rodgers võib enda ühe sõrmusega olla paljudest vähem tituleeritum, aga puhtalt nö võimete poolest annab ajaloost temale võrdväärset leida. Korraga on olemas nii clutch, rakett-käsi, mobiilsus. Paljudel oli neist mõni, aga vähestel kui kellelgi üldse kõik kolm (võib olla Elway). Atlanta vastu läheb ilmselt tõsisemaks pommitamiseks, nagu Eika siin juba ennustas. Kuna mängitakse sisetingimustes, siis seda enam. Prognoosin umbes skoori 38-35, kuid eelistada ei tihka kumbagi. Nelsonit ilmselt mängukorda ei putitata ning ka Adams tundus, et läks katki. Nii et Rodgersil jääb relvi aina vähemaks.

Chiefs ja Steelers on sellised meeldivad vana kooli klubid, kes pole viimase 50 aasta jooksul sisuliselt logo ega vormi kujundustki muutnud. Sama kaua on muidugi möödas Chiefsi viimasest tiitlist, pärast mida on Pitt neid hulgi korjanud. Skoori järgi võrdne, aga vaid tänu Pittsburghi võimetusele draive TD-ks vormistada. Andy Reid ka tore vana, kes seda põldu aastaid üsna edukalt kündnud ning nagu ikka jääb kuskil playoffis tee seisma.

Sellise esitusega olnuks neil NE vastu ilmselt nii või naa tee otsa saanud.

Mõlemas finaalis nüüd vastamisi terve aasta stabiilselt tegutsenud kodutiim ja vastas pigem ebastabiilse põhihooaja teinud underdog, kes õigel ajal hotiks muutus. Pittsburghil sai mingi hetk 4 järjest tappa ja oli 4-5. GB oli mingi hetk 4-6. Pärast seda on mõlemad ainult võitnud.

[hofnar]

Miks NFLis pidevalt nii ajuvaba statistikat toodetakse a la "enim TD kolmanda hooaja QB kohta, kellel on hooajal rohkem kui 3000y visatud"?

also,

võitjate hooaeg.

[eika]

Jõudsin esmaspäeva hommikul magama 10 minutit enne seda kui naise äratuskell helises, aga viimase öö mänge arvestades oli 2 tundi und täiesti väärt ülevalolemist. Mis siis nädalavahetusel toimus ja mis ootab uuel nädalavahetusel ees?

NFLis on pikalt olnud loogika, et põhihooajal võivad kõvad ründemeeskonnad paugutada, aga play-offis tõmmatakse mängutempo alla ja pigem saadab edu kõvasid kaitsetiime. Eelmine hooaeg oli justkui tõestus sellele kui neljast viimasest tiimist kolm olid tugevad pigem kaitses (Carolina, Arizona ja eriti Super Bowli võitnud Denver). Aga sellel hooajal lükati antud teooria ümber, kui viimase nelja tiimi ühisosa on liiga top5 mängujuht ja uljas (kõva söödumänguga) rünnak.

Green Bay vs Atalanta (pühapäev kell 22.05)
Kuidas jõudis Green Bay Konverentsifinaali?
Neljast nädalavahetuse mängust kõige võimsam oli vaieldamatult Green Bay ja Dallase kohtumine, mis otsustati alles viimastel sekunditel. Kõik vihjas sellele, et mäng on minemas lisaajale, kui tuli Rodgers-Cook kombo ja tegi aasta ühe meeldejäävama koostöö (kuidas Cook suutis jalad väljakul hoida on ikka täiesti müstika), mille järgnes veel pika väravalöögi närvilisus.

Kuigi Rodgers oli terve mängu täiesti super, siis üldjoontes jäi mulje, et mitte Green Bay ei võitnud mängu vaid Dallas kaotas. Runningback Zeke Elliott oli maast mängides täiesti peatamatu, kuid miskipärast talle liiga palju palli ei antud. Ka Prescott, kes on siis ainus liiga top5 mängujuhtides, kes konverentsifinaali ei jõudnud, oli väga kõva, kuid tõrvatilgaks meepotis on see paarkümmend sekundit enne mängu lõppu tehtud spike, mis lõppkokkuvõttes andis Rodgersile palli tagasi. Aga nagu öeldud siis heas hoos Rodgers on ägedaim asi, mis NFLis juhtuda saab ja kaheksas järjestikune võit on tunnustus sellest, et mees on heas hoos.

Kuidas jõudis Atlanta Konverentsifinaali?
Kui Green Bay tundub ründes üsna peatamatu, siis Atalanta tundub täiesti peatamatu. Kui enne mängu oli lootust, et Seahawksi (küll üsna katkine) kaitseliin võiks Falconsi peatada, siis hooaja MVP Ryan ja kompanii oli müstiliselt hea. Esimesest kuuest pallivaldamisest ainult üks ei lõppenud skooriga ja reaalsuses oli mäng teise poolaja alguseks tehtud. Mis oli hea, sest mängu sai vaadatud alksikütte kõrvalt oli ja oligi üsna orb seltskonnas ninapidi mobiilis olla. Ja ei saaks öelda, et Falconsi mäng oleks ühekülgne- vastupidi. Pikad söödud, lühikesed söödud, maast mängimine. Kõik toimib. Sisuliselt iga mees kelleni pall jõudis, olgu selleks Julio Jones, Devonta Freeman või mingi suvajorss, suutis teha suurejardilise mängu ja polnud absoluutselt vahet kuidas Seahawks kaitset mängida üritas. Lisaks kõigele tootis sellel korral ka meeskonna kaitse, kui Wilson lülitati mängust korralikult välja. Kuidas üldse sellist meeskonda on võimalik peatada?

Mida oodata Konverentsifinaalist?
Kaks meeskonda, kellelt on raske oodata alla 30 punktist päeva. Kaks parimas hoos mängujuhti. Kaks kaitset, kellel on probleeme vastaste peatamisega (eriti käib see Green Bay kohta, kes oli tegelt hädas nii Dallase maast mänguga kui ka pikkade söötude peatamisega). Kõik vihjab sellele, et peaks tulema überseks mäng.

Pittsburgh vs New England (esmaspäev 1.40)
Kuidas jõudis Pittsburgh Konverentsifinaali?
Pittsburghi ja Kansas City mäng oli vaieldamatult nädalavahetuse kummalisim. Kansas City hooaega iseloomustas see, et kuigi vastased tootsid hooajal palju jarde, siis skoorida nad vastastel ei lasknud ja meeskonna ründemäng oli selline samm-sammult-mitte-liiga-suureskooriline-liikumine. Ja täpselt selline mäng tuligi. Kui Steelers oma väljakupoolelt tulemas hakkas, siis tundus, et "Killer B`s" kolmikut Ben-Bell-Brown ei peata miski, kuid Chiefsi väljakupoolele jõudis läks mäng lukku. Tulemuseks oli see, et meeskond mängust ei skoorinudki ja võtmemängijaks ostus neljas B ehk lööja Boswell, kes suutis kõik 6 väravalööki ära lüüa. Reaalsuses oli mäng väga lähedal lisaajale, kui 16-18 seisul suutis Chiefs saada 2 punkti, mis neilt koheselt ka väljakul toimunud vea tõttu ära võeti.

Üldiselt muidugi on Steelersist raske aru saada. Bell on liiga põnevaim Runningback (see mehe stiil, kus ta jääb enne jooksmist sisuliselt seisma on faking oosom), Brown liiga põnevaim Widereciever (kui teised superpüüdjad on enamasti füüsilised friigid, siis Brown suudab justkui mitte millestki jardid teenida), Ben on Ben ja faktiliselt on meeskond teeninud 9 võitu järjest, aga see kuidas Chiefsiga hädas oldi on siiski ohumärk, sest vastutulev Patriots on siiski klassi võrra kõvem meeskond.

Kuidas jõudis New England Konverentsi finaali?
Patriots on saanud 2 kaotust tervel hooajal ja ka Texansist sõideti üle. Mäng ise olevat olnud küll napim, kui skoor vihjab, Brady oli hooti üsna hädas (2 vaheltlõigatud söötu), aga kokkuvõttes on 36-14 võit 36-14 võit. Seda mängu küll otse ei vaadanud, aga highlightid näitasid ära kui ohtlik meeskond see Patriots on. Dion Lewis skooris kolmel korral, valge-whitereciever-duo Hogan-Edelman tegid ühe suure soorituse teise otsa ja Brady on Brady. Jah, Patriotsil pole olnud sellel hooajal liiga palju nö tõsiseid mänge, aga see Belichick on täpselt see treener, kes oskab vastaste nõrgad kohad välja otsida nii kaitses kui rünnakul ja Steelersil on kindlasti neid kitsaskohti.

Mida oodata Konverentsifinaalist?
Kui ühest küljest võiks oodata Roethlisberger vs Brady matšist üht kõva punktipaugutamist, siis reaalsuses on mõlema meeskonna edu taga ka kõva kaitse. Patriots on lubanud vastastele vähim punkte per mäng ja Steelersi võiduseeria sai alguse siis, kui meeskonna kaitse hakkas toimima. Eriti kõva on Steelersi eesliin, kes suudab tappa nii maastmängimise kui ka jõuda mängujuhini. Aga antud mängu suursoosik peaks olema siiski Patriots ja Pittsburghi ainus edulootus on see, kui Ben-Bell-Brown trio teeks elumängu.

[giga204]

Aaron Rodgers on endiselt kõige clutchim mees kogu liigas. Kahjuks ilmselt Falcons sõidab üle neist järgmises mängus.

[Brick]

Avastasin just, et vähemalt Telia inimestel on võimalus ka mänge näha telekast. Nimelt näitab sakslaste SAT1 kava järgi kõiki mänge kuni SuperBowlini peale KCC vs Steelersi mängu.

[Kaarel]

Jah, ka aasta tagasi noolisid lisaks Ramsile ka Chargers ja Raiders L.A-sse kolimise võimalust, kuid võimalus anti Ramsile. Kumbki pole vahepeal linnaga uue staadioni diili teinud ja võis arvata, et nüüd võetakse teema jälle üles. Raidersi puhul räägitakse ka Las Vegasest.

[JuriM]

http://www.espn.com/nfl/story/_/id/18455802/chargers-expected-announce-move-san-diego-los-angeles

[Kaarel]

Hea arutelu.

Õnnestus ka kõik neli mäng ära vaadata. Esimese kolme tagajärg oli ootuspärane, kuid kõigilt wild card tiimidelt oodanuks kõvemat vastupanu.

Maiuspala oli muidugi Giants vs Packers, kes viimase 10 aasta jooksul seal külmas tundras paar playoff klassikat pidanud. Nagu klišee ütleb, oli nagu mäng kahe erineva poolajaga. Ainult selle vahega, et esimene pool lõppes mõned minutid enne poolaega. Pärast seda oli Rodgers nagu Maddenist välja karanud. Kui keegi, siis tema. Varasemalt siin ennustasin Dallasele lühikest teekonda. Eks järgmine nädalavahetus paistab.

Nädalavahetuse suurima laksu sissevõtja oli ilmselgelt Matt Moore. Ülejärgmine play oli tagasi platsil.

https://twitter.com/MySportsUpdate/status/818173287222087682

Keegi osavam võiks korraldada video otse siia teemasse.

[Brick]

Texans-Raiders'i mängus juhtus see, mis juhtuma pidi. Cook ei pidanud Texansi kaitse survele vastu ning kui kohe mängu alguses Cooki vise kätte saadi ja algedu sisse, siis ei pidanud Texans enam millegi erilisega hakkama saama rünnakul. Osweiler suutis mõne ilusa söödu ka isegi visata. Patriots-Texans tuleb vast nagu Packers-Giants vol.2. Texans istub kaitses, alguses kaitse peab, aga 2. poolaeg läheb Patriots oma teed kuna Texansi rünnakud ei kesta pikalt ning kaitsmisele läheb nii palju auru, et lõpuks tekivad augud sisse. Ainult Edelman läheb vast maad mööda rohkem edasi, kui seda Packers suutis.

Seahawks pani Lionsi ja katkise näpuga Staffordi vastu kaitse maksma. Rünnakul tehti paar imelist püüdmist ja kohtunikud ka natuke aitasid. Esimesel Seahawksi TD'l haaras see püüdja Lionsi kaitsjal maskist nt. Aga Wilson oli hää ning Falconsiga mäng tuleb hoopis teine tera. Näeb kas Seahawks suudab palliga samamoodi joosta.


Steelers-Dolphins. Steelers sai kohe kohe alguses hästi minema ning ega sellest enam Dolphins korralikult kosunud. Steelersi üks TD drive oli päris haruldane. Kõik 10x anti pall Bell'i kätte ning mees leidis iga kord Dolphinsi kaitsest augud üles ning tegi seda näiliselt nii lihtsalt. Steelers vs KCC paistab tulema paras thriller.

Packers-Giants. Giantsile anti alguses võimalus, kuid tähsatel hetkedel ei suudetud palli kätte saada. Beckham Jr oli ilmselt Cruz'i ja Bieberiga peo panekust Miamis veel väsinud. Põhihooajal noppis ta nii mõnegi sellise palli ära, mis Packersi vastu ette anti. Ja noh see poolaja viimase hetke riietusruumi kaasa antud Hail Mary oli ka kindlasti kõvaks hoobiks. Tegelt Packersil joppas ka, et Rodgers üldse selle viske teele panna sai, sest enne 3rd downil ei suutnud üks vend palli kinni püüda, mis peatas kella.
Cowboys vs Packers tuleb ka kindlasti hea andmine. Põhihooajal tõi Prescott Lambeault võidu ära.

[moya]

Packersil vist ei olnud time-oute enam ja aega oli 6 sekundit, nii et seal ei jäänudki muud üle kui Hail Mary peale välja minna. Rodgersil oli see kolmas Hail Mary viimase kahe hooaja jooksul, mida on umbes sama palju kui liiga ülejäänud QBdel selle aja peale kokku...
Kahjuks jah sai põhihooaja viimastes voorudes ridamisi mängujuhte vigastada, mis vajutas wildcardi mängudele tugeva pitseri. Carr vs Mariota (usun, et Titans oleks Texansi edestanud kui Mariota poleks vigastada saanud) oleks olnud kordades huvitavam andmine kui Lobster vs suvajorss, Tannehilliga Dolphins sõitis põhihooajal Steelersist üle, Staffordi mäng pole pärast sõrmevigastust olnud see mis hooaja algul.
Loodetavasti siis järgmises ringis jätkub vähemalt kolmes mängus pinget ka teise poolaega.

[eika]

Eeskujulik nachoplate`de ja quesadilladega veedetud nädalavahetus seljataga, kuid reaalsuses võinuks ehk Wildcard ringi skippida, sest kõik mängud olid lõppkokkuvõttes vähem või rohkem ühepoolsed. Eeldatavasti peaks nüüd Divisionial ringist asi märgatavalt paremaks-tõsisemaks minema.

Seattle Seahawks - Atlanta Falcons (laupäev 23.35)
Seahawks nägi Detriot Lionsi vastu välja veidi nagu oma parimate päevade Seahawks (see Beast Mode`ga), kus ründemäng koosnes peamiselt maast mängimisest, kus Runningback Rawls tegi mida ise tahtis, mis omakorda võttis surve maha ründeliinilt, tänu millele sai Wilson märgatavalt rahulikumalt sööta kui põhihooajal (kui ta oma sackide ja nullmängudega mul peaaegu fantasyhooaja perse keeras). Lisaks oli ka Seahawksi kaitse täiesti super kui Lions mängust ei skoorinudki, sest nulliti nii söödumäng kui ka maastmäng. Ühesõnaga esmapilgul on seis hea, kuid tuleb arvestada et see kõik tuli Lionsi vastu, mis tundus ikkagi täispuit tiim olevat (eriti kui mängujuht oli poolvigane). Falcons on hoopis teine tera. Hooaja MVP Ryani vedamisel laksati pea igas mängus 30-40 punkti, väljaarvatud muidugi põhihooaja mängus Seahawksi vastu, mis sisse saadi. Tundub olevat klassikaline "überrünnak vs überkaitse" mäng, milliseid ma varem juba kiitsin ja kus Atlanta peaks soosik olema, aga, fuck, Seahawski mänge põhihooajal piineldes vaadanuna julgeks öelda, et nii hea Wilson ja co sellel hooajal polegi veel välja näinud.

Houston Texans - New England Patriots (pühapäev 3.15)
Patriotsi, kes on ilmselgelt liiga kõige tüütum tiim, hooaeg ajab ilgelt kettasse. Kõigepealt oli meeskonna põhihooaja graafik lihtne ja nüüd saavad vastu Texansi, kellest ülesõitmine peaks olema lapsemäng. Texansi ja Raidersi matš oli umbes-täpselt nii kohutav nagu karta oli. Texans sai kiire edu, mis tähendab, et nende QB Osweiler ei pidanud enam söötma (mis oli ilmselgel hea, sest mida vähem ta palli viskab seda parem) ja vastaste QB Cook pidi hakkama söötma ning noor rookie tegi eeldatavasti oma esimese ja viimase mängu liigas, sest oli pehmelt öeldes kohutav. Kuigi Texansi kaitse nägi välja väga hea ja ründemäng suutis toota, siis väga ei näe, et nad Patriotsile suudaksid ohtlikud olla. Brady on Brady ja Belichick on Belichick ja selle mängu pärast ei viitsi vast üleval passida.

Pittsburgh Steelers - Kansas City Chiefs (pühapäev 20.05)
Full-power-Steelers on vaieldamatult liiga üks seksikamaid tiime (okeiokei, samas ka lemmiktiim nendest kes veel konkurentsis on). Esimene pallivaldamine, pall Antonio Brownile, väike kate ja mees jookseb 50 jardise TD. Teine pallivaldamine, pall Antonio Brownile ja mees jookseb 60 jardise TD. Siis hakati küll sööduliine aktiivsemalt kinni võtma, mille peale algas RB Le'Veon Belli show, kelle kätte hakati palli andma ning kes jooksis järjepidevalt igast liinist läbi, mille tasuks 2 x TD ehk kolmandaks veerandajaks oli mäng läbi (seis 30:6) ja sai rahus Juventuse mängule keskenduda. Ilus. Chiefsiga mängus vaevalt sarnast asja näeb, sest Chiefs on üks (heas mõttes) rõvedamaid tiime, mis alles on. KC kaitse on hirmkõva, eriti just sööduliinide kinnivõtmisel, ning ründemäng on selline samm-sammul vastasse tapmine, kus aegalselt, aga järjepidevalt edasi liigutakse (va see, kui Tyreeke Hill ei tee oma igamängulist ühte imesööstu). Kaks üsna eripärast stiili ja eks võtmeküsimuseks saab siiski kas ja kuidas mõlema (eriti Steelersi) kaitse toimima saab.

Green Bay Packers - Dallas Cowboys (23.40)
Packers vs Giants osutuski klassikaliseks kaitse vs rünnak mänguks. Mõned minutid enne poolaja lõppu oli seis NY klubile 6-0 ja kõik vihjas sellele, et tuleb väikseskooriline 16-14 mäng, kus Giants võtab edu. Kuid siis tuli Rodgers, kes kõigepealt tantsis mitme 150 kilose mehe vahelt läbi ja andis imesöödu. Viimaseks paarikümneks sekundiks saadi pall veel tagasi ja olukorras, kus normaalne tiim oleks üritanud jõuda väravalöögi distantsini, otsustas Rodgers minna Hail Mary peale ja pani 50 jardi pealt kõrge söödu, mis 5 vastase vahelt täpselt oma mehe sülle lendas. Kahe minutiga seis 14-6 ja ega Packers enam teisel poolajal tagasi ei vaadanud ka. Ega NFLis vist midagi silmale ilusamat pole, kui heas vormis Rodgers (ja teda kaitsev ründeliin). Nii kohutavad mängus kaks megaseksikat ründemängu näitavat tiimi, kus Packers panustab eeldatavasti robustsele sööduvolüümile ja Cowboys Ellioti jooksudele. Kuigi Cowboysi peaks põhihooaja põhjal parem tiima olema, siis Packersi viimase aja hoo põhjal võib antud mängus kõike juhtuda.

[moya]

Ise hoian pöialt Falconsile. Ülivõimas ja mitmekesine rünnak, pole imestada, et mitmed peatreenerita tiimid just Atlanta OC Kyle Shanahani noolivad. Kui eelmisel aastal sõltuti liigselt Juliost ja Ryan loopis hulgaliselt vaheltlõikeid, siis selleks aastaks on Shanahan oma süsteemi suurepäraselt tööle saanud ja Ryan on tõusnud MVP kandidaadiks (väheoluline pole seejuures ka, et hooaja eel hangiti üks liiga parimaid tsentreid Alex Mack, mis on Ryani elu märksa kergemaks teinud). Kaitse on küll üsna auklik (eriti tagaliin), kuid samas on neil mitmeid playmaker'eid (NFLi selle hooaja sack leader Vic Beasley, CB Robert Alford ning noored Deion Jones (LB) ja Keanu Neal (S), kes on võimelised mängu pöörde tooma.

[Kaarel]

Tore, et selline legendaarne klubi nagu Raiders on üle pika aja tagasi play-offis. Carriga oleks nad olnud AFC favoriitide hulgas, ilma temata autsaidrid. AFC-s tuleb võitjat otsida ülemisest kolmikust NE, Pittsburgh, KC. Ilmselt taaskord NE. Ülejäänud kolmel tiimil on QB probleemid.

NFC-s võib Rodgers Green Bay kaugele tassida, kui kaitse, eriti tagaliin, suudab kedagi peatada. Raske siit kedagi otseselt eelistada või maha kanda. Küll aga teen julge ennustuse, et Dallas kaugele ei jõua.

[hofnar]

5th for the thumb.