Miskipärast on jube vähe näha seda, et ma olen Eestlane, ma võitlen Eesti eest. Enamus võitlevad enamasti iseendaga. Umbes et tähtsaim on isiklik tulemus ja maine kui et Eesti lipu esindamine. Eriti kurb oli näiteks just lugeda, et Smigun loobus teates osalemisest ja tänu sellele meie naiskonda naisteteates polegi
Minu jaoks pole absoluutselt kurb, et meil teatenaiskonda väljas pole. Tiimi väljapanek on ju asi omaette aga liiga palju viimaseid kohti ei tekita mitte uhkust vaid pigem masendust. Kas viimased kohad on ikka sellised Eesti lipu esindamised, mida me näha tahaksime?
Mis puutub Veerpalusse, Tartu maratonil osalemisse jne siis see on sedavõrd spetsiifiline küsimus, millele meie kõrvaltvaatajatena ei saagi mingit vastust anda. Kel meist on piisavalt kogemusi tippspordis ja vastupidavusalal, et siinkohal õpetama hakata?
Kommentaar