Päevapoliitika

[eika]

Ei ole võimalik kõigil kandideerida. Sul peab 21 riigikogulase toetus olema, et kedagi ülesse seada.

Selline mõtlemine sind ei rahusta, et Põlluaas sai 19 häält ja Karis 72? Sestnoh, sisuliselt ju nii oligi...

[nonoh]

Ei ole võimalik kõigil kandideerida. Sul peab 21 riigikogulase toetus olema, et kedagi ülesse seada.

Muidugi on. Mine või ise nelja aasta pärast ja ütle, et sa kandideerid presidendiks. Kasvata vuntsid. Tee kampaania, jörra autoga mööda Eestimaad ringi. Jaga pastakaid. Kuidas sa seda tegevust siis nimetad, kui mitte kandideerimiseks?

See, et hääletusele saamiseks on vaja vähemalt 21 riigikogulase allkirja, ei tähenda, et sa kandideerida ei saa. Lihtsalt seadusandjad on otsustanud, et nad ei hakka raiskama oma aega hääletamiseks nende kandidaatide peale, kellel pole isegi 21 riigikogulase allkirja.

Et mis takistas EKREl Põlluaasa riigikogus üles andmast? Või sotsidel ja reformil Kaljulaidi? Kas see, et pole vabasid valimisi ja demokraatiat või miski muu?

See oli esimene kord kui riigikogus kui oli üks kandidaat. See oli teine kord kui kui president ilma valimiskogusse minemata ära valiti. (Esimene oli Rüütel vs. Meri. Ja seal ei arvestatud muuseas rahva valikuga.)

Eksid mõlemas väites: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_presidendivalimised

Jällegi. Kõike saab reguleerida. Lihtsalt tahet on vaja.

Ja tahet ei ole, sest vajadust ei ole, sest praeguse süsteemiga on lihtsam. Kõikidel nendel põhjustel, mis ma sulle juba üles loetlenud olen.

Aga kõike saab muidugi reguleerida, natukene demagoogitsedes, siis ega saab pmst ühe kuninga määrata ka, kes teeb siis kõike alustades riigikaitse juhtimisega ja lõpetades hariduse korraldamisega. Kõike saab. Lihtsalt tahet on vaja. Aga seda tahet pole, sest põhjendust pole, miks see tahe olema peaks.

Samamoodi pole sina suutnud põhjendada, miks oleks parem, kui presidenti poleks ja tema ülesanded oleksid laiali jaotatud erinevate isikute vahel.

Sul on jällegi arusaamad sassis. Rahvas valib riigikogu. Riigikogu valib presidendi. Kust otsast sa võtad mingi numbri, et just niipalju kui president hääli sai, juust niipalju rahvas teda ka toetab? See ei ole mingitpidi loogiline.

Esindusdemokraatias just seda peakski tähendama. Seda küll väga lihtsustatud kujul, sest Eestis on saadik justkui vaba mandaadiga jen jne. Aga see on põhimõte küll, et rahvasaadik, ehk rahvaesindaja ehk riigikoguliige hääletab nii nagu ta arvab, et tema valija tahab. Sest vastasel korral ei osutu tema (või tema erakond) järgmistel valimistel uuesti valituks või saab vähem valijaid. Ja siis järgmisel korral esindab ta juba väiksemat osa rahvast.

Eriti arvestades, et president peab saama ka mingi osa opositsiooni toetusest.

Just see ongi asja võti ja võlu. Et president ei saa olla mingi erakonna pikendus või politiik, vaid tal peab olema laiem rahva toetus, kui ainult ühe erakonna või ühe osa rahva, kes seda erakonda valis. Ja see see miinimum toetus (3/4) tagab, et suur

Või, okei, Jüri saab riigikogu esimehe valimistel 80 häält kuna tal on nii ilus nägu. President aga saab valimistel 70 häält. Sellise loogikaga peaks Jüri ju kõvasti "legitiimsem" olema?

Erijuhtudel muidugi, võib olla väga popp rahvas mees. Aga riigiinstitutsioonid on paika pandud mitte erijuhtude, vaid põhimõtete järgi. Ja põhimõte on, et saada presidendiks on igal juhul vaja rohkema rahva toetust, kui riigikoguesimehel. Ehk, vaadates eelmist lõiku - võib muidugi juhtuda, et riigikogu esimeheks satub mees või naine, keda toetab suur enamus rahva esindajatest, aga presidendiks saab ainult see mees või naine, kellel see toetus on.

Kust sa võtad arvamuse, et mul on ekslikud arusaamad?

Vaata üles poole, kus ma linkisin vikipeedia artikli.

[boobek]

Muidugi on. Mine või ise nelja aasta pärast ja ütle, et sa kandideerid presidendiks. Kasvata vuntsid. Tee kampaania, jörra autoga mööda Eestimaad ringi. Jaga pastakaid. Kuidas sa seda tegevust siis nimetad, kui mitte kandideerimiseks?

See, et hääletusele saamiseks on vaja vähemalt 21 riigikogulase allkirja, ei tähenda, et sa kandideerida ei saa. Lihtsalt seadusandjad on otsustanud, et nad ei hakka raiskama oma aega hääletamiseks nende kandidaatide peale, kellel pole isegi 21 riigikogulase allkirja.

Mida see nüüd tähendab? Kas me räägime nüüd reaalsetest kandidaatidest või nendest, kes arvavad, et nad on?

Et mis takistas EKREl Põlluaasa riigikogus üles andmast? Või sotsidel ja reformil Kaljulaidi? Kas see, et pole vabasid valimisi ja demokraatiat või miski muu?

Puudusid vajalikud 21 toetushäält.

Eksid mõlemas väites: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_presidendivalimised

Võtsid Pätsi ajastu ka arvesse? Ei loe. Diktatuur ja värki.

Ja tahet ei ole, sest vajadust ei ole, sest praeguse süsteemiga on lihtsam. Kõikidel nendel põhjustel, mis ma sulle juba üles loetlenud olen.

Aga kõike saab muidugi reguleerida, natukene demagoogitsedes, siis ega saab pmst ühe kuninga määrata ka, kes teeb siis kõike alustades riigikaitse juhtimisega ja lõpetades hariduse korraldamisega. Kõike saab. Lihtsalt tahet on vaja. Aga seda tahet pole, sest põhjendust pole, miks see tahe olema peaks.

Samamoodi pole sina suutnud põhjendada, miks oleks parem, kui presidenti poleks ja tema ülesanded oleksid laiali jaotatud erinevate isikute vahel.

Selgem riigijuhtimise struktuur. Rahaline kokkuhoid. Vähem bürokraatiat. Pole mingit tsirkust iga 5 -e aasta tagant.

Esindusdemokraatias just seda peakski tähendama. Seda küll väga lihtsustatud kujul, sest Eestis on saadik justkui vaba mandaadiga jen jne. Aga see on põhimõte küll, et rahvasaadik, ehk rahvaesindaja ehk riigikoguliige hääletab nii nagu ta arvab, et tema valija tahab. Sest vastasel korral ei osutu tema (või tema erakond) järgmistel valimistel uuesti valituks või saab vähem valijaid. Ja siis järgmisel korral esindab ta juba väiksemat osa rahvast.
Just see ongi asja võti ja võlu. Et president ei saa olla mingi erakonna pikendus või politiik, vaid tal peab olema laiem rahva toetus, kui ainult ühe erakonna või ühe osa rahva, kes seda erakonda valis. Ja see see miinimum toetus (3/4) tagab, et suur
Erijuhtudel muidugi, võib olla väga popp rahvas mees. Aga riigiinstitutsioonid on paika pandud mitte erijuhtude, vaid põhimõtete järgi. Ja põhimõte on, et saada presidendiks on igal juhul vaja rohkema rahva toetust, kui riigikoguesimehel. Ehk, vaadates eelmist lõiku - võib muidugi juhtuda, et riigikogu esimeheks satub mees või naine, keda toetab suur enamus rahva esindajatest, aga presidendiks saab ainult see mees või naine, kellel see toetus on.

Riigikogulane ei arva siin midagi. Kui ta tegelikult tahaks rahva arvamust teada saada, siis ta küsiks seda rahva käest. Ükskord küsis. Vastus oli vale. Rohkem pole küsitud.

Vaata üles poole, kus ma linkisin vikipeedia artikli.

Lugesin. Mis ma sealt nüüd uut teada saama pidin?

[Ingmar]

Kordan. Kõik presidendi ülesanded saab ära jaotada olemasolevate ametkondade vahel. Lihtsalt puudub tahe seda teha.

Kui mul on kolm õuna ja ma tõstan need kolm õuna kolme erinevasse kaussi, siis mul on kokku ikkagi kolm õuna. Kui presidendi ülesanded teiste ametkondade vahel ära jagada, ei kao need ülesanded ära. Rahalist kokkuhoidu ei saavutaks, sest kolm õuna on jätkuvalt kolm õuna.

[vaikiv mees]

Rahalist kokkuhoidu ei saavutaks, sest kolm õuna on jätkuvalt kolm õuna.

https://www.err.ee/1608226210/siim-kallas-mangib-taas-mottega-uhendada-presidendi-ja-peaministri-ametid

Kui Siim Kallas räägib presidendi ametikoha koondamisest, siis ikkagi ka kulude kokkuhoiu eesmärgil, sest see inimene ei hakka saama kahekordset palka ega sõida 2 autoga korraga

Väike riik. Üks must auto vähem

[Mõnuagent 007]

Oot, boobek, see polnud esimene kord, kui üks kandidaat riigikogus üles seatakse. Küll esimene kord, kui selliselt âra valitakse.

[nonoh]

Mida see nüüd tähendab? Kas me räägime nüüd reaalsetest kandidaatidest või nendest, kes arvavad, et nad on?

Need ongi reaalsed kandiidaadid. See, et riigikogu on otsustanud seada lävend, mis hetkest nad hääletama vaevuvad, ei tähenda, et tegu ei oleks kandidaatidega. Mine ütle seda Põlluaasale näkku. Ega näiteks Toomas Savi või Tunne Kelam või Siiri Oviir ei saanud ka riigikogus piisavalt toetust.

Puudusid vajalikud 21 toetushäält.

Et reformierakonnal polnud 21 häält koos et Kaljulaid hääletusele anda? Olid ju küll. Nad lihtsalt nägid, et ei ole mõtet.
Ja EKRE oleks samuti ilmselt oma 21 häält kokku saanud - oli ju isamaalasi, kes oleksid nõus olnud Põlluaasa toetama. Aga taaskord, EKRE nägi, et ei ole mõtet.

Võtsid Pätsi ajastu ka arvesse? Ei loe. Diktatuur ja värki.

Esiteks, näiteks 2006 oli esimeses voorus ainus kandidaat Ene Ergma. Teises ja kolmandas, ei keegi muu kui ainult Ilves. (Sinu väide siis, et tegu oli esimese korraga, kui riigikogus oli üks kandidaat).

Teiseks, 2016 küll käidi valimiskogus, aga president valiti siiski riigikogus. Aga möönan, et kui jätta välja Päts ja 2016 arvestada, et tõesti käidi valimiskogus, mis sellest, et seal kedagi ei valitud, siis võib sinu väite semantiliselt õigeks lugeda. (samas, viiest valimisse jäänud presidendi valimistest pole lausa kahes valimiskogusse mindud ning tervelt kolmes on president valitud riigikogus. Võib äkki järeldada, et selles polegi midagi erilist?)

Selgem riigijuhtimise struktuur. Rahaline kokkuhoid. Vähem bürokraatiat. Pole mingit tsirkust iga 5 -e aasta tagant.

Riigijuhtimise struktuur on selge. Põhiseaduses kirjas. Presidendile on terve peatükk pühendatud. Kui sa aga "jaotad" ära presidendi ülesanded, ei oleks ma nii kindel, et kõigil kohe selge oleks, kuhu läheb peaminister, kuhu läheb välisminister, kuhu riigikogu esimees vms ning kes võtab vastu visiidile tulevat teise riigi presidenti.

Rahaline kokkuhoid - esmapilgul ilmselt tõesti. Presidendi aastapalk+esinduskulud, auvahtkond (kui seda siis kuskile mujale ei pandaks), ihukaitsekulud. Visiitide kulud jääksid samaks. Toetav personal suuresti samuti - sest neid ülesandeid, mida nad teevad presidendile, peab keegi teine tegema siis sellele inimesele, kellele ülesanded kukuvad. Lisaks, kui Peaminister on rohkem riigist väljas, peab teda keegi rohkem asendama, andajale peab maksma palka. Lisaks, esinduskulud kõikidele abikaasadele ilmselt. Vähemalt nendele üritustele kuhu protokolliliselt on kutsutud riigipea koos abikaasaga paarina. Et ma ei tea, võib-olla seal summa-summaarum tuleb mingi kokkuhoid, võib-olla mitte. Aga suur kokkuhoid - vaevalt.

Vähem bürokraatiat - ei tea, ei oska hinnata. Miskipärast ma ei usu seda. Ülesanded jäävad ju alles.

Pole tsirkust - tsirkus on see ainult sinu jaoks, kui sa ei pea presidendi funktsiooni Eesti Vabariigis vajalikuks. Kõigi muude jaoks on see lihtsalt demokraatia paratamatu osa. (meeltlahutav osa äkki jah, aga siiski osa).

Riigikogulane ei arva siin midagi. Kui ta tegelikult tahaks rahva arvamust teada saada, siis ta küsiks seda rahva käest. Ükskord küsis. Vastus oli vale. Rohkem pole küsitud.

That's just like, your opinion, man.

Lugesin. Mis ma sealt nüüd uut teada saama pidin?

2006 valimised.

[boobek]

Need ongi reaalsed kandiidaadid. See, et riigikogu on otsustanud seada lävend, mis hetkest nad hääletama vaevuvad, ei tähenda, et tegu ei oleks kandidaatidega. Mine ütle seda Põlluaasale näkku. Ega näiteks Toomas Savi või Tunne Kelam või Siiri Oviir ei saanud ka riigikogus piisavalt toetust.

Need ei ole reaalsed kandidaadid. Võin seda Vuntsidega Rüütlile näkku ka öelda.

Et reformierakonnal polnud 21 häält koos et Kaljulaid hääletusele anda? Olid ju küll. Nad lihtsalt nägid, et ei ole mõtet.
Ja EKRE oleks samuti ilmselt oma 21 häält kokku saanud - oli ju isamaalasi, kes oleksid nõus olnud Põlluaasa toetama. Aga taaskord, EKRE nägi, et ei ole mõtet.

Mitte, et polnud mõtet vaid Keskerakond oli vastu. Ja Helme ütles, et nemad hääli lunima ei lähe. Järelikult oli teada, et pole midagi saada.

Esiteks, näiteks 2006 oli esimeses voorus ainus kandidaat Ene Ergma. Teises ja kolmandas, ei keegi muu kui ainult Ilves. (Sinu väide siis, et tegu oli esimese korraga, kui riigikogus oli üks kandidaat).

Kolm vooru, kaks kandidaati.

Riigijuhtimise struktuur on selge. Põhiseaduses kirjas. Presidendile on terve peatükk pühendatud. Kui sa aga "jaotad" ära presidendi ülesanded, ei oleks ma nii kindel, et kõigil kohe selge oleks, kuhu läheb peaminister, kuhu läheb välisminister, kuhu riigikogu esimees vms ning kes võtab vastu visiidile tulevat teise riigi presidenti.

Tegemist ei ole tuumafüüsika ülesandega.

Rahaline kokkuhoid - esmapilgul ilmselt tõesti. Presidendi aastapalk+esinduskulud, auvahtkond (kui seda siis kuskile mujale ei pandaks), ihukaitsekulud. Visiitide kulud jääksid samaks. Toetav personal suuresti samuti - sest neid ülesandeid, mida nad teevad presidendile, peab keegi teine tegema siis sellele inimesele, kellele ülesanded kukuvad. Lisaks, kui Peaminister on rohkem riigist väljas, peab teda keegi rohkem asendama, andajale peab maksma palka. Lisaks, esinduskulud kõikidele abikaasadele ilmselt. Vähemalt nendele üritustele kuhu protokolliliselt on kutsutud riigipea koos abikaasaga paarina. Et ma ei tea, võib-olla seal summa-summaarum tuleb mingi kokkuhoid, võib-olla mitte. Aga suur kokkuhoid - vaevalt.

Alles jääb võibolla seltskond kes tegeleb mingite tseremooniate ettevalmistamisega. Ülejäänu on üleliigne. Auvahtkond on ajateenijad ja nad tegelevad muude üritustega ka.

Vähem bürokraatiat - ei tea, ei oska hinnata. Miskipärast ma ei usu seda. Ülesanded jäävad ju alles.

Nõustun. Seda ei ole võimalik enne hinnata kui presidendi institutsioon on ära kaotatud.

Pole tsirkust - tsirkus on see ainult sinu jaoks, kui sa ei pea presidendi funktsiooni Eesti Vabariigis vajalikuks. Kõigi muude jaoks on see lihtsalt demokraatia paratamatu osa. (meeltlahutav osa äkki jah, aga siiski osa).

Siin ei ole midagi mis meelt lahutaks. Ma saan aru, et osa inimesi tahavad kedagi, kes ütleks kuidas "asjad tegelikult peaks olema." Minul pole seda vaja.

[nonoh]

Need ei ole reaalsed kandidaadid. Võin seda Vuntsidega Rüütlile näkku ka öelda.

ok.

Mitte, et polnud mõtet vaid Keskerakond oli vastu. Ja Helme ütles, et nemad hääli lunima ei lähe. Järelikult oli teada, et pole midagi saada.

21 häält oleks reform saanud ilma keskerakonna toeta ju ka? Ja see, et Helme ei olnud nõus otsima oma presidendikandidaadile laiemat toetust, kui ainult oma erakonna oma, ei tähenda, et seda poleks olnud võimalik saada. Ning see omakorda tähendab, nagu esialgne point oli - asjaolu, et hääletusele läks ainult üks kandidaat, ei tähenda, et teistel ei olnud võimalik kandideerida (nagu oli sinu esialgne väide).

Kolm vooru, kaks kandidaati.

Ok. Kui see on sinu arusaamine asjadest, siis nii olgu.

Tegemist ei ole tuumafüüsika ülesandega.

(Tuuma)füüsika on samamoodi teadusharu nagu riigiteadused/avalik haldus.

Alles jääb võibolla seltskond kes tegeleb mingite tseremooniate ettevalmistamisega. Ülejäänu on üleliigne. Auvahtkond on ajateenijad ja nad tegelevad muude üritustega ka.

Presidendi kantselei töötajate nimekiri on avalik. Võid visata sinna pilgu peale ja mõelda, kellel neist inimestest siis funktsiooni enam ei oleks, kui presidenti enam poleks. Aga presidendipalee jääks, kõrgetasemeliste visiitide võõrustamise vajadus jääks, põhiseadusliku järelvalve funktsioon jääks jne.

Siin ei ole midagi mis meelt lahutaks. Ma saan aru, et osa inimesi tahavad kedagi, kes ütleks kuidas "asjad tegelikult peaks olema." Minul pole seda vaja.

Aga miks sa siis nimetad seda tsirkuseks? Tsirkus on ju meelelahutuseks, milleks siis muuks? Ja mina ei ole inimene, kes tahaks, et oleks keegi, kes ütleks, kuidas asjad tegelikult peaks olema. Mulle piisab presidendi praegusest funktsioonist ka.

[LeeRomeno]

Tundub et boobeki näol on tegu Kalle Grünthali valijaga.

[kaala]

Tundub et boobeki näol on tegu Kalle Grünthali valijaga.

Oled kuidagi parem inimene kui need kes valivad neid kes sinule ei meeldi? Valimispäeval ei ole sinu häälesedel kuidagi möjukam kui ka köige naeruväärsema lambivello oma

[LeeRomeno]

Oled kuidagi parem inimene kui need kes valivad neid kes sinule ei meeldi? Valimispäeval ei ole sinu häälesedel kuidagi möjukam kui ka köige naeruväärsema lambivello oma

Möh? Veel suvalisemat küsimust ei oska küsida. Tüübi käitumine lihtsalt meenutab väga Kalle võitlust antud valimistega. Mis siis inimeste headus puutub?

[JuriM]

[boobek]

21 häält oleks reform saanud ilma keskerakonna toeta ju ka? Ja see, et Helme ei olnud nõus otsima oma presidendikandidaadile laiemat toetust, kui ainult oma erakonna oma, ei tähenda, et seda poleks olnud võimalik saada. Ning see omakorda tähendab, nagu esialgne point oli - asjaolu, et hääletusele läks ainult üks kandidaat, ei tähenda, et teistel ei olnud võimalik kandideerida (nagu oli sinu esialgne väide).

Oleks. Aga mis siis koalitsiooniga juhtunuks? Ilmselgelt tüli majas. Ja jällegi, EKRE käis ilmselgelt vaikselt hääli küsimas. Keegi ei tahnud anda. Sellest siis see nurgas mossitamine.

(Tuuma)füüsika on samamoodi teadusharu nagu riigiteadused/avalik haldus.

Tuumafüüsika on kordades keerulisem kui mingi avalik haldamine.

Presidendi kantselei töötajate nimekiri on avalik. Võid visata sinna pilgu peale ja mõelda, kellel neist inimestest siis funktsiooni enam ei oleks, kui presidenti enam poleks. Aga presidendipalee jääks, kõrgetasemeliste visiitide võõrustamise vajadus jääks, põhiseadusliku järelvalve funktsioon jääks jne.

Loss võb vabalt jääda samasuguste funktsioonide jaoks mis tal praegu on. Ja jällegi ma juba kolmas(?) kord ütlen seda, et kõik presidendi ülesanded saab olemasolevate avalike institutsioonide vahel ära jagada.

Aga miks sa siis nimetad seda tsirkuseks? Tsirkus on ju meelelahutuseks, milleks siis muuks? Ja mina ei ole inimene, kes tahaks, et oleks keegi, kes ütleks, kuidas asjad tegelikult peaks olema. Mulle piisab presidendi praegusest funktsioonist ka.

Ma ei nõuagi sinult minuga nõustumist. Tahad presidenti. Fain. Mina ei taha. OK?

[boobek]

Tundub et boobeki näol on tegu Kalle Grünthali valijaga.

Ei vali. On sul midagi asjaliku ka öelda või niisama klähvid?