Päevapoliitika

[nonoh]

Kui saadikud oma peaga mõtelnuks siis oleks president eile valimata jäänud.

See on sinu sisetunnetus. Võimalus oma peaga mõelda, on saadikutel siiski olemas, tänu salajasele hääletusele. Kas nad seda ka kasutavad, on iseasi. Samamoodi nagu on võimalus valijameestel, aga kas nad seda ka kõik ise kasutavad, on taaskorda iseasi.

Et kui sm. Kallas kuhugi välismaale läheb siis peetakse teda koristaja mutiks? Või Ratta Jüri ei saa medalite jagamisega hakkama? Või justiitsminister kohtunike nimetamisega? Milles see tohutu häda seisneks ma ei saa aru?

Aga vaatab nüüd proua peaministri kalendrit ja vaatab siis proua presidendi välisvisiitide kalendrit ja siis mõtleb, kas peaministril on tõesti seda vaba aega niivõrd käes. Ning rääkimata protokollilisest asjaolust, et üldjuhul president kohtub presidendiga, minister ministriga, kindral kindraliga jne.

Ja kui Ratta Jüri annab medali, siis teeb ta seda sellepärast, et tema taga on 51 saadikut (või isegi vähem, kui tegu on vähemusvalitsusega). Kui president annab medali, siis tema taga on vähemalt 68 saadikut. Üks on poliitiline positsioon, teine (peaks olema) apoliitiline.

Ning kui justiitsminister nimetaks kohtunikke, oleks eriti jama majas, sest siis rikutaks võimude lahususe printsiipi. Tõsi, ilmselt sinu näite puhul tuleks Riigikohtu üldkohtu ettepanekul, aga jällegi, president, kes peaks olema võimuliidu ülene, annab sellele aktile tsipa rohkem legitiimsust kui lihtsalt minister.

[boobek]

See on sinu sisetunnetus. Võimalus oma peaga mõelda, on saadikutel siiski olemas, tänu salajasele hääletusele. Kas nad seda ka kasutavad, on iseasi. Samamoodi nagu on võimalus valijameestel, aga kas nad seda ka kõik ise kasutavad, on taaskorda iseasi.

Vaadates lõpptulemust siis ilmselgelt mitte.

Aga vaatab nüüd proua peaministri kalendrit ja vaatab siis proua presidendi välisvisiitide kalendrit ja siis mõtleb, kas peaministril on tõesti seda vaba aega niivõrd käes. Ning rääkimata protokollilisest asjaolust, et üldjuhul president kohtub presidendiga, minister ministriga, kindral kindraliga jne.

Ja kui Ratta Jüri annab medali, siis teeb ta seda sellepärast, et tema taga on 51 saadikut (või isegi vähem, kui tegu on vähemusvalitsusega). Kui president annab medali, siis tema taga on vähemalt 68 saadikut. Üks on poliitiline positsioon, teine (peaks olema) apoliitiline.

Ning kui justiitsminister nimetaks kohtunikke, oleks eriti jama majas, sest siis rikutaks võimude lahususe printsiipi. Tõsi, ilmselt sinu näite puhul tuleks Riigikohtu üldkohtu ettepanekul, aga jällegi, president, kes peaks olema võimuliidu ülene, annab sellele aktile tsipa rohkem legitiimsust kui lihtsalt minister.

Et siis sm. Kallas ei tegele riigi juhtimisega ja tema töögraafiku ümbertegemine on ületamatu probleem. Ja selleks peab meil olema eraldi isik kes nii-ehk-na välismaal ainult sooja õhku tootmas käib? Võiks siis juba Liis Lemmsalu presidendiks panna. Näeb vähemalt kena välja.

Ja kui Üllar Võsult päästab puuotsast kassipoja. Ja Ratta Jüri talle selle eest medali annab. Siis see on poliitiline propaganda või mis sa selle legitiimsuse all nüüd mõttled? (Ratta Jüri on riigikogu esimees mitte minister.)

[nonoh]

Vaadates lõpptulemust siis ilmselgelt mitte.

Mulle tundub, et siin sa ajad natukene sassi vaba valiku ja kokkulepped. See, et erakonnad on teinud mingid kokkulepped oma liikmetega, kes on erakonnas vabatahtlikult, ei tähenda, et neil oleks sund. Nad on erakonna seees vaaginud läbi mitmeid kandidaate ja erakonnad on veel omavahel veel mingi hulga kandidaate läbi vaaginud. Ja siis tullakse kokku ja on justkui kokkulepe, et hääletatakse nii nagu erakonnas kokku lepitud sai. AGA! Tänu salajasele hääletusele saab ikkagi hääletada nii nagu ise õigeks peetakse. Sest pole võimalik kindlaks teha, kes ei hääletanud nii nagu kokku lepitud. Ehk igaühel on võimalik hääletada nii nagu nad ise tahavad. Ja see, et sina arvad, et mõni "ei hääletanud nagu ta tegelikult ise tahtis", see on ainult sinu ettekujutus. Ehk igal riigikogu liikmel on omad põhjused, miks nad hääletavad nii nagu nad hääletavad - poliitiline mäng, südametunnistus, tahe oma erakonna reitingut hoida jms jms, aga nad saavad siiski enda tahet väljendada.

Et siis sm. Kallas ei tegele riigi juhtimisega ja tema töögraafiku ümbertegemine on ületamatu probleem. Ja selleks peab meil olema eraldi isik kes nii-ehk-na välismaal ainult sooja õhku tootmas käib? Võiks siis juba Liis Lemmsalu presidendiks panna. Näeb vähemalt kena välja.

Töögraafiku ümbertegemine ei ole üüratu probleem, aga paratamatult on peaministri fookus kuskil mujal, kui riiki esindamas käia. Põhimõtteliselt on peaminstri asendaja välisriigis esindamisel välisministril, kes aga ei anna protokolliliselt presidendi mõõtu välja. Liis Lemsalu ei saa presidendiks panna, sest paraku on presidendi väljaütlemistel ka tema töötiitli tõttu kaal, tegu pole ainult väljanägemisega. Võrdle kui lihtne on presidendil saada oma tsitaat meediasse ja kui raske on see näiteks sinul või minul. Olenemata kui õiget asja me ütleme. Kui sina ütled, et presidendi roll on mõttetu, kuuleb seda ainult käputäis inimesi. Aga kui president seda ütleks, oleks kogu riik tagajalgadel. Välispoliitika asjadest rääkimata.

Ja kui Üllar Võsult päästab puuotsast kassipoja. Ja Ratta Jüri talle selle eest medali annab. Siis see on poliitiline propaganda või mis sa selle legitiimsuse all nüüd mõttled? (Ratta Jüri on riigikogu esimees mitte minister.)

Viska korra pilk peale, kuidas riigikogu esimees valitakse. (vihje, teatud olukorras piisab lihthäälteenamusest). Ja siis vaata, kuidas valitakse president. Millist konsensust selle jaoks vaja on (ja kui paljude rahva esindajate toetust). Siis ehk saad aru, et üks pmst koalitsiooni esindaja, ja teine pigem vähe rohkema, kui koalitsiooni.

Aga legitiimsus väljendub ka võrdluses justiitsministriga (kelle näitele ma vastasin kohtunike määramise, mitte medalite andmise puhul). Sest justiitsministriks võib sisuliselt saada mees metsast. Piisab jällegi, kui koalitsioon toetab (ja võib isegi juhtuda, et piisab ainult koduerakonna toetusest, ministrite portfellid jagatakse koalitsioonis, aga kohale võib erakond ise inimese valida). Ehk presidendi on määranud 3/4 rahva esindajatest, aga ministri... Erakonna juhtkond. Ja nüüd siis vaata uuesti, mis tundub sulle legitiimsem tegelane rahva tahet väljendama.

[Vask]

Igor Gräzin on toonud hea argumendi presidendi otsevalimiste vastu. Nimelt võib juhtuda, et rahvas valib Kaljulaidi või Marina Kaljuranna presidendiks.

[LaRaBla]

Igor Gräzin on toonud hea argumendi presidendi otsevalimiste vastu. Nimelt võib juhtuda, et rahvas valib Kaljulaidi või Marina Kaljuranna presidendiks.

Kaljulaidi pigem mitte(ma arvan, et tema suur toetus küsitlustes on puhtalt "istuva kandidaadi toetuse" fenomen olukorras, kus selgeid rivaale pole), aga Kaljurand on muidugi totaalne fenomen, millest mina siiani täpselt aru saanud pole. Eriti temast midagi ei kuule, aga EP valimistel häältesaak oli võimas. Ja praegu vist ka vähem ei tuleks. Peaaegu nagu Tarand, aga Tarand tegi pulli ja otsis tähelepanu ka, seega oli vähe loogilisem.

Küll aga, jah, ses osas on EKRE suur soov presidenti otse valida müstika, et nende kandidaat ei võidaks mitte kunagi. Ainuke loogiline seletus on, et nende poliittehnoloogide arvates tekitavad otsevalimised kaks suurt erakonda/blokki ja nemad võiksid siis olla üks suur erakond/konservatiivsema bloki suur juht. Ma ise oleks ses osas muidugi pigem skeptiline, sest nii ei ole teistes presidenti otse valivates Euroopa riikides läinud. Pigem on juhtunud just see, et president valitakse üsna sageli isegi mõnest marginaalsest erakonnast(ala Austria, Soome praegused presidendid).

[Daz Booob]

Kaljurand liigub, toimetab n.ö tagaplaanil ja on selline inimeste inimene.

[cannuman]

Kaljulaidi pigem mitte(ma arvan, et tema suur toetus küsitlustes on puhtalt "istuva kandidaadi toetuse" fenomen olukorras, kus selgeid rivaale pole), aga Kaljurand on muidugi totaalne fenomen, millest mina siiani täpselt aru saanud pole. Eriti temast midagi ei kuule, aga EP valimistel häältesaak oli võimas. Ja praegu vist ka vähem ei tuleks. Peaaegu nagu Tarand, aga Tarand tegi pulli ja otsis tähelepanu ka, seega oli vähe loogilisem.

Küll aga, jah, ses osas on EKRE suur soov presidenti otse valida müstika, et nende kandidaat ei võidaks mitte kunagi. Ainuke loogiline seletus on, et nende poliittehnoloogide arvates tekitavad otsevalimised kaks suurt erakonda/blokki ja nemad võiksid siis olla üks suur erakond/konservatiivsema bloki suur juht. Ma ise oleks ses osas muidugi pigem skeptiline, sest nii ei ole teistes presidenti otse valivates Euroopa riikides läinud. Pigem on juhtunud just see, et president valitakse üsna sageli isegi mõnest marginaalsest erakonnast(ala Austria, Soome praegused presidendid).

Saad ju isegi aru et selle presidendi otsevalimse kampaaniaga tahavad nad lihtsalt hääli saada kohalikel ja järgmistel riigikogu valimistel. Ehk siis üldist toetust juurde, mitte oma presidenti.

[cabron]

Küll aga, jah, ses osas on EKRE suur soov presidenti otse valida müstika, et nende kandidaat ei võidaks mitte kunagi.

Kujutan ette, kuidas kurb vunts uhas oma furgooniga mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed ja silmises EKRE-kirjadega sorgu vajunud vimpleid kõrvalistmel, sest lõpptulemus oli juba ette teada. Aga käimata oli veel 5 linna....

[boobek]

Mulle tundub, et siin sa ajad natukene sassi vaba valiku ja kokkulepped. See, et erakonnad on teinud mingid kokkulepped oma liikmetega, kes on erakonnas vabatahtlikult, ei tähenda, et neil oleks sund. Nad on erakonna seees vaaginud läbi mitmeid kandidaate ja erakonnad on veel omavahel veel mingi hulga kandidaate läbi vaaginud. Ja siis tullakse kokku ja on justkui kokkulepe, et hääletatakse nii nagu erakonnas kokku lepitud sai. AGA! Tänu salajasele hääletusele saab ikkagi hääletada nii nagu ise õigeks peetakse. Sest pole võimalik kindlaks teha, kes ei hääletanud nii nagu kokku lepitud. Ehk igaühel on võimalik hääletada nii nagu nad ise tahavad. Ja see, et sina arvad, et mõni "ei hääletanud nagu ta tegelikult ise tahtis", see on ainult sinu ettekujutus. Ehk igal riigikogu liikmel on omad põhjused, miks nad hääletavad nii nagu nad hääletavad - poliitiline mäng, südametunnistus, tahe oma erakonna reitingut hoida jms jms, aga nad saavad siiski enda tahet väljendada.

Pikk jutt,aga jõame ikkagi tagasi sinna kohta, et valimised ühe kandidaadiga kes juba nii-ehk-na võitnud on ei ole vabad ega demokraatlikud. Lisaks näitab see asjaolu, et peale EKRE riigikogus hetkel opositsioon puudub. Ja kui koalitsiion ridadest keegi isegi poolt ei hääletanud siis opositsioonist tulnud hääled nullisid nende pingutuse ära.

Töögraafiku ümbertegemine ei ole üüratu probleem, aga paratamatult on peaministri fookus kuskil mujal, kui riiki esindamas käia. Põhimõtteliselt on peaminstri asendaja välisriigis esindamisel välisministril, kes aga ei anna protokolliliselt presidendi mõõtu välja. Liis Lemsalu ei saa presidendiks panna, sest paraku on presidendi väljaütlemistel ka tema töötiitli tõttu kaal, tegu pole ainult väljanägemisega. Võrdle kui lihtne on presidendil saada oma tsitaat meediasse ja kui raske on see näiteks sinul või minul. Olenemata kui õiget asja me ütleme. Kui sina ütled, et presidendi roll on mõttetu, kuuleb seda ainult käputäis inimesi. Aga kui president seda ütleks, oleks kogu riik tagajalgadel. Välispoliitika asjadest rääkimata.

Viska korra pilk peale, kuidas riigikogu esimees valitakse. (vihje, teatud olukorras piisab lihthäälteenamusest). Ja siis vaata, kuidas valitakse president. Millist konsensust selle jaoks vaja on (ja kui paljude rahva esindajate toetust). Siis ehk saad aru, et üks pmst koalitsiooni esindaja, ja teine pigem vähe rohkema, kui koalitsiooni.

Aga legitiimsus väljendub ka võrdluses justiitsministriga (kelle näitele ma vastasin kohtunike määramise, mitte medalite andmise puhul). Sest justiitsministriks võib sisuliselt saada mees metsast. Piisab jällegi, kui koalitsioon toetab (ja võib isegi juhtuda, et piisab ainult koduerakonna toetusest, ministrite portfellid jagatakse koalitsioonis, aga kohale võib erakond ise inimese valida). Ehk presidendi on määranud 3/4 rahva esindajatest, aga ministri... Erakonna juhtkond. Ja nüüd siis vaata uuesti, mis tundub sulle legitiimsem tegelane rahva tahet väljendama.

Jällegi palju tühja juttu ja keerutamist. Peaminister eindab riiki juba praegu ja tal on ka suuremad õigused kui presidendil. Ja kui ei ole siis aravtavasti piisab seaduste muutmisest.
Ja mis puutub mingi legitiimsus sellesse, et Jüri annab medali kassipoja päästnud inimesele? Et kvalifitseerub poliitilise propaganda alla? Pealegi Jüri on VALITUD RIIGIKOKKU KÕRGEIMA VÕIMU KANDJA POOLT EW -s. Presidenti valib ainult riigikoguvõi siis valimiskogu. Kumb neist nüüd "legitiimsem" on?

Üldiselt võime joone alla tõmmata kuna üksteise arvamust antud asjas me nagunii ei muuda. Ja kedagi teist ka nagunii ei huvita.

[boobek]

Igor Gräzin on toonud hea argumendi presidendi otsevalimiste vastu. Nimelt võib juhtuda, et rahvas valib Kaljulaidi või Marina Kaljuranna presidendiks.

Nagu ikka rebiti kusagilt mingi kild pikemast jutust ja nüüd asjatundmatud saabvad ilkuda.

Igor ütles:
1) Eestile ei tohi valida sotsialistist president kuna sotsialistid on autoritaarsed ning sõna- ja isikuvabaduste vastased.
2) Presidenti ei tohi otse valida kuna see tekitab õigusliku konflikti riigikogu ja presidendi ameti vahel.

[Mõnuagent 007]

Pikk jutt,aga jõame ikkagi tagasi sinna kohta, et valimised ühe kandidaadiga kes juba nii-ehk-na võitnud on ei ole vabad ega demokraatlikud. Lisaks näitab see asjaolu, et peale EKRE riigikogus hetkel opositsioon puudub. Ja kui koalitsiion ridadest keegi isegi poolt ei hääletanud siis opositsioonist tulnud hääled nullisid nende pingutuse ära.






Jällegi palju tühja juttu ja keerutamist. Peaminister eindab riiki juba praegu ja tal on ka suuremad õigused kui presidendil. Ja kui ei ole siis aravtavasti piisab seaduste muutmisest.
Ja mis puutub mingi legitiimsus sellesse, et Jüri annab medali kassipoja päästnud inimesele? Et kvalifitseerub poliitilise propaganda alla? Pealegi Jüri on VALITUD RIIGIKOKKU KÕRGEIMA VÕIMU KANDJA POOLT EW -s. Presidenti valib ainult riigikoguvõi siis valimiskogu. Kumb neist nüüd "legitiimsem" on?

Üldiselt võime joone alla tõmmata kuna üksteise arvamust antud asjas me nagunii ei muuda. Ja kedagi teist ka nagunii ei huvita.

Kuidas sa kindel oled, et üks kandidaat nagunii juba võitnud oli? See eeldas ikkagi kokkulepet opositsioonis olevate sotside ja Isamaaga, mis peakski olema ideaal, kuna toob laiapõhjalisema valiku. Kui mindaks näiteks valimiskokku ja pooled+1 valivad ühte ja teised teist, siis on olukord ju palju katkisem.

[nonoh]

Pikk jutt,aga jõame ikkagi tagasi sinna kohta, et valimised ühe kandidaadiga kes juba nii-ehk-na võitnud on ei ole vabad ega demokraatlikud.

Nii-ehk-naa võitnud, ei ole fakt, on sinu arvamus. Ja üsna savijalgadel arvamus, aga see pole isegi oluline.
Ühe kandidaadiga valimised on vabad ja demokraatlikud, kui esiteks on võimalik kõigil kandideerida/kandidaate üles seada ja teiseks, kõigil hääletada täpselt nii nagu nad ise soovivad. Mõlemad kriteeriumid on täidetud. See, et sina arvad, et midagi pole vaba või demokraatlik, või et sina arvad, et Karis oli nii-ehk-naa võitnud, ei tee seda päriselt tõeks.

Lisaks näitab see asjaolu, et peale EKRE riigikogus hetkel opositsioon puudub. Ja kui koalitsiion ridadest keegi isegi poolt ei hääletanud siis opositsioonist tulnud hääled nullisid nende pingutuse ära.

Oot, kas sa trollid mind praegu või? Kas see sinu jaoks tähendab, et iga kord, kui president on riigikogus valitud, on opositsioon puudunud või? Või iga kord, kui on hääletatud midagi, mis vajab 3/4 saadikute enamust, ja see on läbi läinud, näitab, et opostsiooni puudub (või on alla 25%). Kas sinu jaoks tähendab opositsioon, et peab ALATI 100% vastu olema ükskõik, mis hääletuses? Et selline asi nagu konsensus või kompromiss ei eksisteeri sinu meelest poliitsõnaraamatus? Või misasja?

Peaminister eindab riiki juba praegu ja tal on ka suuremad õigused kui presidendil.

Muidugi. Keegi ei vaidlegi sellele vastu. Lihtsalt, vaatamata oma hiiglaslikele võimetele ja õigustele pole ka peaminister siiski suutnud saavutada kontrolli aja üle. Teda on ÜKS. Ent olukordi, kus on vaja riiki esindada, on MITU. Igale poole lihtsalt ei jõua. Seepärast esindavadki riiki, peale peaministri, veel ka president ja välisminister. Kui protokoll lubab, siis ka näiteks suursaadik. Või konsul. Ja seepärast ongi jagatud ära, kuna keegi esindab. Olenevalt siis, kus, kellele ja kas midagi allkirjastatakse (ning kui allkirjastatakse, siis mida allkirjastatakse). Aga see läheb juba liiga täpseks. Asja iva on, et presidendi funktsioon on esinduslik ja seeläbi võtab ka esinduskoormust teistelt.

Ja mis puutub mingi legitiimsus sellesse, et Jüri annab medali kassipoja päästnud inimesele? Et kvalifitseerub poliitilise propaganda alla? Pealegi Jüri on VALITUD RIIGIKOKKU KÕRGEIMA VÕIMU KANDJA POOLT EW -s. Presidenti valib ainult riigikoguvõi siis valimiskogu. Kumb neist nüüd "legitiimsem" on?

Jah, kui Jüri annab medali kui riigikogu liige, siis nii ongi. Temal on rahva mandaat esindada neid inimesi, kes teda valisid (tegelikult on ta mandaadis vaba, aga noh, lihtsustuse mõttes). Aga medali andmisel on vaja esindada riiki. Ja selle jaoks on vaja laiemat mandaati, kui ainult nende inimeste oma, kes talle hääle andsid. Noh, näiteks kaude teistel inimestelt, kes hääletasid teiste saadikute poolt. (esindusdemokraatia, see mis meie riigis on). Need omakorda võtavad oma mandaadi ja valisid siis selle mandaadi põhjal riigikogu esimehe. Näiteks 51 poolthäälega (mõnel juhul ka vähem, aga see selleks). Justkui 51% eesti rahvast siis annab legitiimsuse sellele esimehele.

Aga president valitakse vähemalt 68 poolthäälega, ehk justkui 68% eesti rahvast (3/4) annab legitiimsuse presidendile.

Nii, kumb siis lõppkokkuvõttes on justkui legitiimsem riiki esindama. Kas see, keda toetab 51 häält või see, keda 68?

Üldiselt võime joone alla tõmmata kuna üksteise arvamust antud asjas me nagunii ei muuda. Ja kedagi teist ka nagunii ei huvita.

Vaata, aga asi ongi selles, et sinu arvamust ma muuta ei üritagi. Ma tahaks, et sa saaksid süsteemist aru, et mis ja kuidas on. Et su arvamus ei põhineks ekslikel arusaamistel.

[boobek]

Nii-ehk-naa võitnud, ei ole fakt, on sinu arvamus. Ja üsna savijalgadel arvamus, aga see pole isegi oluline.
Ühe kandidaadiga valimised on vabad ja demokraatlikud, kui esiteks on võimalik kõigil kandideerida/kandidaate üles seada ja teiseks, kõigil hääletada täpselt nii nagu nad ise soovivad. Mõlemad kriteeriumid on täidetud. See, et sina arvad, et midagi pole vaba või demokraatlik, või et sina arvad, et Karis oli nii-ehk-naa võitnud, ei tee seda päriselt tõeks.

Ei ole võimalik kõigil kandideerida. Sul peab 21 riigikogulase toetus olema, et kedagi ülesse seada.

Oot, kas sa trollid mind praegu või? Kas see sinu jaoks tähendab, et iga kord, kui president on riigikogus valitud, on opositsioon puudunud või? Või iga kord, kui on hääletatud midagi, mis vajab 3/4 saadikute enamust, ja see on läbi läinud, näitab, et opostsiooni puudub (või on alla 25%). Kas sinu jaoks tähendab opositsioon, et peab ALATI 100% vastu olema ükskõik, mis hääletuses? Et selline asi nagu konsensus või kompromiss ei eksisteeri sinu meelest poliitsõnaraamatus? Või misasja?

See oli esimene kord kui riigikogus kui oli üks kandidaat. See oli teine kord kui kui president ilma valimiskogusse minemata ära valiti. (Esimene oli Rüütel vs. Meri. Ja seal ei arvestatud muuseas rahva valikuga.)

Muidugi. Keegi ei vaidlegi sellele vastu. Lihtsalt, vaatamata oma hiiglaslikele võimetele ja õigustele pole ka peaminister siiski suutnud saavutada kontrolli aja üle. Teda on ÜKS. Ent olukordi, kus on vaja riiki esindada, on MITU. Igale poole lihtsalt ei jõua. Seepärast esindavadki riiki, peale peaministri, veel ka president ja välisminister. Kui protokoll lubab, siis ka näiteks suursaadik. Või konsul. Ja seepärast ongi jagatud ära, kuna keegi esindab. Olenevalt siis, kus, kellele ja kas midagi allkirjastatakse (ning kui allkirjastatakse, siis mida allkirjastatakse). Aga see läheb juba liiga täpseks. Asja iva on, et presidendi funktsioon on esinduslik ja seeläbi võtab ka esinduskoormust teistelt.

Jällegi. Kõike saab reguleerida. Lihtsalt tahet on vaja.

Jah, kui Jüri annab medali kui riigikogu liige, siis nii ongi. Temal on rahva mandaat esindada neid inimesi, kes teda valisid (tegelikult on ta mandaadis vaba, aga noh, lihtsustuse mõttes). Aga medali andmisel on vaja esindada riiki. Ja selle jaoks on vaja laiemat mandaati, kui ainult nende inimeste oma, kes talle hääle andsid. Noh, näiteks kaude teistel inimestelt, kes hääletasid teiste saadikute poolt. (esindusdemokraatia, see mis meie riigis on). Need omakorda võtavad oma mandaadi ja valisid siis selle mandaadi põhjal riigikogu esimehe. Näiteks 51 poolthäälega (mõnel juhul ka vähem, aga see selleks). Justkui 51% eesti rahvast siis annab legitiimsuse sellele esimehele.

Aga president valitakse vähemalt 68 poolthäälega, ehk justkui 68% eesti rahvast (3/4) annab legitiimsuse presidendile.

Nii, kumb siis lõppkokkuvõttes on justkui legitiimsem riiki esindama. Kas see, keda toetab 51 häält või see, keda 68?

Sul on jällegi arusaamad sassis. Rahvas valib riigikogu. Riigikogu valib presidendi. Kust otsast sa võtad mingi numbri, et just niipalju kui president hääli sai, juust niipalju rahvas teda ka toetab? See ei ole mingitpidi loogiline. Eriti arvestades, et president peab saama ka mingi osa opositsiooni toetusest. Või, okei, Jüri saab riigikogu esimehe valimistel 80 häält kuna tal on nii ilus nägu. President aga saab valimistel 70 häält. Sellise loogikaga peaks Jüri ju kõvasti "legitiimsem" olema?

Vaata, aga asi ongi selles, et sinu arvamust ma muuta ei üritagi. Ma tahaks, et sa saaksid süsteemist aru, et mis ja kuidas on. Et su arvamus ei põhineks ekslikel arusaamistel.

Kust sa võtad arvamuse, et mul on ekslikud arusaamad?

[Ingmar]

Jällegi. Kõike saab reguleerida. Lihtsalt tahet on vaja.

Et kaotame presidendi ametikoha ära ning loome täiesti uue ametikoha, kelle ülesanded on identsed presidendi ametiülesannetega. Miks?

[boobek]

Et kaotame presidendi ametikoha ära ning loome täiesti uue ametikoha, kelle ülesanded on identsed presidendi ametiülesannetega. Miks?

Kordan. Kõik presidendi ülesanded saab ära jaotada olemasolevate ametkondade vahel. Lihtsalt puudub tahe seda teha.