Päevapoliitika

[LaRaBla]

Eesti haridussüsteem on tore, aga praeguse edukultuse viljad on ka vaikselt siin juba näha. 90ndatel polnud eliitkoole, kuhu vaesed sisse ei saanud, nüüd aga on. See vaene saab oma koolihariduse, kuid ta ei puutu jõukama klassiga kokku ja jääbki vaeseks. Minul näiteks 90ndate keskpaigas polnud vanematel raha et saata mind Tallinna kõrgkooli õppima, rahuldusin Pärnu Kolledzhiga. Ja tänapäeval on veel karmim see reaalsus, mida on ka meil poliitikas mainitud.

Rohkem töötamine on muidugi huvitav teema nähes kuhu ühiskond on minemas- tööpäevad oleksid hoopis lühemad, tööpäevi vähem, inimesed on ületöötanud, läbipõlenud.
Astmeline tulumaks ei demotiveeri kedagi, vaid pigem arutu %. Pigem ei ole meil ühiskonnas aru saadud kuidas toimib astmeline tulumaks. Näiteks kui alla 2000 oleks % 20 ja üle selle 25, ja palk näiteks 2400, siis 2000 sinu palgast arvutatakse tulumaksu 20%-ga, 400 eurot 25%-ga. Kus on siin demotiveeriv olukord? Inimest motiveerib ikka lõplik number, mis jah tõesti astmelise puhul ei tõuse niivõrd kui ühetaolise puhul.
Sul on tõsi, läänemaailma parempoolsed on samuti solidaarsed, neil ei ole probleemiks astmeline tulumaks ega varamaksud, nende jaoks on probleemiks nende maksude %

Ma arvan, et eliitkoolid on üks ülehaibitumaid asju.

[Mõnuagent 007]

Ma arvan, et siinkohal olen ma Lorenzoga samal seisukohal.

Kui ma läksin 1998. aastal eliitkooli õppima, siis mu ema teenis 7000 krooni palka ja üüris mulle 300 krooni eest Tartusse elamispinna. Toona oli see 7000 selline Eesti keskmine.

Praegu maksab ka elamispind Tartus ilmselt 300 eurot, aga 7000 eurot keskmine palk küll pole.

[telekavaataja]

Mis on eliitkoolid Eestis?

[vaikiv mees]

Mis on eliitkoolid Eestis?

ilmselt on mõeldud siiski Trt-s asuvat eliitülikooli

Ma arvan, et eliitkoolid on üks ülehaibitumaid asju.

noh, see võib esmapilgul nii tunduda, et Kalamaja põhikooli lõpetaja on elus sama kaugel kui need, kes seejärel Inglise kolledži või MHG või Reaalkooli gümnaasiumiossa edasi siirduvad, aga tegelikult on erinevused olemas ja inimesed pigem mõtlevad, mida teha, et käärid nii suured ei oleks

Ekre fännidele tahaks parafraseerida ühte twiiti, mis ma nägin. Kui su ülemuse palk on alates 1950 aastast tõusnud 7% ja su ülemuse oma 178%, siis lõpeta teiste (eriti immigrantide) süüdistamine.

näed, sa saad aru küll, et solidaarsus on vajalik,
aga kui eika ironiseerib, et rekkajuhid võiks progejaks ümber õppida,
siis valimatult sotsiaaldarviniste ritviitides võib jääda mulje, et sina mõtledki tõsiselt

[Peeter I]

Hugh Hefneri gümna.

[SleepWalking]

Kui ma läksin 1998. aastal eliitkooli õppima, siis mu ema teenis 7000 krooni palka ja üüris mulle 300 krooni eest Tartusse elamispinna. Toona oli see 7000 selline Eesti keskmine.

1998. aasta Eesti keskmine brutopalk oli 4125 krooni.

[plastic'99]

eliitkoolist kui ülehaipimisest rääkida on sama nagu TTÜ-d MIT-ga võrrelda ning öelda, et "MIT ülehaibitud". Jah, õppida saad igalpool, kuid keskkond on siiski elus mingit tähtsust omav. vähemalt nii väidab kogu senine teadus.

[telekavaataja]

a) mis on eliitkooli kriteerium?

b) mis need Eesti eliitkoolid on?

EDIT: Siinkohal eeldan, et eliitkool ei võrdu erakool.

[Peeter I]

a) mis on eliitkooli kriteerium?

b) mis need Eesti eliitkoolid on?

Tulevane Kristjan Jõekalda nimeline gümnaasium Viimsis.

[diver]

Eesti reaalsus on see, et meil väikese arvukusega ja vananev rahvastik, mis on üle riigi ebaühtlaselt jagunenud ning kellest suurema osa sissetulek on väike või väga väike kui võrrelda arenenud Euroopaga.

Küsimus on, kas süsteem, kus otsesed maksud on madalad ning põhirõhk on kõikvõimalikel kaudsetel maksudel ning mis vähemalt kaudselt karistab vaesemat osa ühiskonnast ning teeb põhjendamatuid kingitusi edukatele ja jõukatele on selles kontekstis piisavalt efektiivne ja jätkusuutlik. Fakt on see, et odavalt meie riiki ülal pidada pole võimalik.

[telekavaataja]

a. konkurss + eksamite tulemused + pehmem pool (ajalugu jne)
b. öeldi ju? Tartus MHG, HTG, Tallinnas kolledž, reaalkool, lütseum? ehk miski veel.

Super. Aitäh!

Ehk siis on väide, et vaid need, kellel on raha saavad nendes koolides haridust?

[lorenzo]

Super. Aitäh!

Ehk siis on väide, et vaid need, kellel on raha saavad nendes koolides haridust?

Palju neis koolides on supermarketi kassiiride lapsi?

Teine teema, mis on viimase 20 aastaga rohkem teema on tegelt kõrgharidus. Meie eliit ja jõukam keskklass on järjest enam võimaldanud oma lastel kõrgharidust väliskõrgkoolides.

[telekavaataja]

kindlasti mitte. aga ma võin väga deep beti panna, et eliitkooli keskmistel õpilastel on vanemate keskmine sissetulek kõrgem. + lisaks lorenzo ja mõnu toodud asjaolu - kui elad maal ja ei ole raha, siis sul ei ole eliitkooli võimalust paraku.

Siis jutul lõpp ju?

aga ma võin väga deep beti panna, et eliitkooli keskmistel õpilastel on vanemate keskmine sissetulek kõrgem.

Jah, ma võin sama beti teha Tallinnas elavad vanemad vs. ülejäänud eesti, Helsinki vs. Tallinn, Moskva vs. Kursk jne.

lisaks lorenzo ja mõnu toodud asjaolu - kui elad maal ja ei ole raha, siis sul ei ole eliitkooli võimalust paraku.

Pole tõsi ja minu lennus oli vastupidiseid näiteid kuhjaga.

Küll aga igaühel pole eliitkooli asja ühel teisel kriteeriumil ja loodan, et see jääb ka nii.

[futbolidipaul]

Siis jutul lõpp ju?

Küll aga igaühel pole eliitkooli asja ühel teisel kriteeriumil ja loodan, et see jääb ka nii.

Lihtsalt huvi pärast, millal sa lõpetasid? Ma ise ei ole eliitkooli õppinud ja saan vaid rääkida, mida olen kuulnud. Seega ei apelleeri faktidele. Mis seis nende annetustega on, et sa pead kõvasti annetama. Kas Inglise kolledžis see polnud nii?

[Punkt]

Valisin Reformierakonna. Miks?

Peamiselt seepärast, et Keskerakonna valitsus tekitas oma maksupoliitilise käitumisega minus külmavärinaid.

Aktsiisipoliitika keerati pekki, panditulumaksu õnneks ei suudetud esialgsel kujul läbi lasta (aga oli lähedal ning see oleks olnud majanduskeskkonnale katastroof) ning ka astmeline tulumaksuvabastus ei olnud lõppkokkuvõttes hästi läbimõeldud (nii selle lõplik maksutehniline ülesehitus kui ka sellega kaasnenud probleemsed kohad, näiteks töötavate pensionäride küsimus).

Samuti võiks siia nimekirja tuua selle kõige viimatisema avalikuks tulnud fopaa madalapalgaliste maksutagastuse osas.

Mis puudutab astmelist tulumaksuvabastust ja solidaarsust, siis minu jaoks on siin üks oluline koht. Ma võin rohkem makse tasuda, pole probleemi, aga ma pean tundma, et see raha läheb lõppkokkuvõttes õigesse kohta ning tõesti selle grupi inimesteni, kes seda vajavad. Praegusel hetkel ma seda näiteks ei tunneta.

Kui inimene maksab makse, siis ta peaks tundma, et ta saab selle eest midagi ka vastu. Näiteks korras avaliku ruumi, hea ligipääsetavuse avalikele teenustele jne. Vähemasti tunde, et tema “maksuraha” läheb õigesse kohta ja õige asja hüvanguks. Sotsiaalmaks on näiteks üks ääretult tore maks. Ise ei ole ma vähemalt viimase seitsme aasta jooksul kordagi tasuta arstiabi vajanud ega saanud. Kui tutvusringkondades sellega seotud teemasid jutuks tuleb, siis üldjuhul stiilis, et “arsti järjekord on 5 kuud” või “pidin lapsega EMOs 6 tundi järjekorras ootama”. Ja kõik need inimesed on korralikud sotsiaalmaksu maksjad. Või siis loeme lehtedest, et see ja see ravim ei ole Haigekassa soodustustega ravimite nimekirjas, aga kui hästi läheb, siis võibolla ülejärgmisel aastal lisame selle – seni leidke ise rahastus ja loodame parimat. Ja seal kõrval on kindlasti suurelt ka artiklid sellest, kuidas Haigekassa juhatuse liikmed said 50% suuruse palgatõusu või kuidas Haigekassa uue brändingu ja pastakate peale raisatakse sadu tuhandeid eurosid.

Ütlen veelkord, et mul ei ole probleemi maksta rohkem makse, kuid see peab minema õigesse kohta – tõelistele abivajajatele, paljulastelistele peredele, pensionäridele, haigetele ja puuetega inimestele jne. Praegu ma seda ei tunneta ning seetõttu üritan ka muude kanalite kaudu ühiskonda panustada (näiteks vähiravifondile annetusi tehes).

Kokkuvõttes mida ma viimaste aastate jooksul maksumaksjana tundsin:

a) riik ei kasuta minu maksuraha otstarbekalt
b) elluviidud muudatused olid tehtud kiirustades ja üsna radikaalsed, ning tihtilugu tegelikku ja tuntavat kasu kellelegi ei toonudki (näiteks mis kasu on madalapalgalisele rohkem kättejäävast rahast, kui hinnad samal ajal metsikult tõusevad ning kohe selle raha ära söövad?)

Kas Reformierakonna valitsemisega muutub midagi paremaks? Ei ole nii naiivne, et seda arvata, kuid rohkem stabiilsust loodan küll. Olgu see siis kolmikliit või kaksikliit Keskerakonnaga, aga ma tahaks loota, et Reformierakond suudab veidi rohkem tasakaalukust ja stabiilsust juhtimisse tuua.

Isamaa olnuks ka alternatiiv, aga nemad on liiga väikesed, et tingimusi esitada (sama olnuks ka E200-ga). SDE on liiga ühes äärmuses oma poliitikaga ning EKRE jätab mulje, nagu seda juhiksid vaimselt ebastabiilsed isikud - seega samuti no go.