Kunagi 2007 kolisin Tallinnasse ja läksin elama enda toonase pruudi ema korterisse. Probleemiks oli see, et isa andis emale pidevalt kolakat. Noh, et kui teine mees majas, siis hoidis käed vaos ja magas mingi teise naise juures.
Ühesõnaga, et lõpuks läks asi lahutuseks. Naise vigastused olid pidevalt regatud varasemast ajast, meest oli pidevalt politsei ära viinud. Lahutada mees muidugi ei tahtnud, kuna siis oleks ta pidanud kolima kuhugi Lasnamäe korterisse. Kui naine siis mõtles, et võtaks need vägivallaepisoodid välja, siis selgus, et kõik need avaldused ja mehe kainerisse vedamised olid kuidagi märkuseta jäänud. Ei ühtegi märget sisuliselt politseis. Sisuliselt oli toona eriti tugevalt suhtumine, et "see on pere asi" ja "eks naine ise ka tänitas". Tänaseks on see paremuse poole muutunud, kuid nagu ütlevad mitmed prokurörid, siis kolleegide hulgas on ka tihti sama seisukoht, et peresisestesse asjadesse nina ei topita ja küll nad ära lepivad.
Ühesõnaga, et lõpuks läks asi lahutuseks. Naise vigastused olid pidevalt regatud varasemast ajast, meest oli pidevalt politsei ära viinud. Lahutada mees muidugi ei tahtnud, kuna siis oleks ta pidanud kolima kuhugi Lasnamäe korterisse. Kui naine siis mõtles, et võtaks need vägivallaepisoodid välja, siis selgus, et kõik need avaldused ja mehe kainerisse vedamised olid kuidagi märkuseta jäänud. Ei ühtegi märget sisuliselt politseis. Sisuliselt oli toona eriti tugevalt suhtumine, et "see on pere asi" ja "eks naine ise ka tänitas". Tänaseks on see paremuse poole muutunud, kuid nagu ütlevad mitmed prokurörid, siis kolleegide hulgas on ka tihti sama seisukoht, et peresisestesse asjadesse nina ei topita ja küll nad ära lepivad.
Kommentaar