Ka mulle on jäänud (ilma igasuguse faktilise toetuseta) mulje, et venemeelsus kandub rohkem emaliini pidi. Mulle tundub, et nö emapiimaga mõjutamine on oluliselt rohkem finesse ja kaval kui räuskav putinist tänaval. Sellise juhul saavad lapsed vist ise ka aru, et isaga on midagi viltu.
Vivatbet
Collapse
Unconfigured Ad
Collapse
Päevapoliitika
Collapse
X
-
Kommentaar
-
See pole nüüd mõeldud vastusena sulle kuivõrd su mõttest ajendatud, eelsõnaks nö.
Jah, ja ma saan emotsionaalsetest aspektidest ka aru, miks seda pole tehtud. Aga ma olen päriselt ka seda meelt, et noortel oleks kakskeelsusest miljon korda rohkem kasu, kui misiganes kaotused selle üleminekuga tekiksid. Sest praegu Eestis umbkeelseks jääda on täiega endale jalga laskmine. Aga kakskeelsus annab normaalse eelise tööturul, ka eestikeelsete noorte ees.
Töötasin mõned aastad venekeelses koolis õpetajana, umbkeelse põhikoolilõpetaja edasise elu perspektiivid olid ikka päris trööstitud versus need, kellel mõlemad keeled suus.
Mdea, mul olnud vast noorest peale ehk keskmisest suurem sisemine "viha" venelaste vastu. Õige või vale, las olla, ei ole point hetkel. Olgu selle põhjuseks täisilastatud pingialused ja sifkakoori täis kossuväljud annelinnas, 80ndate lõpus või 90ndate alguses sündinud laste äsja ikkest vabanenud ja vabadust nautivate vanemate poolsel suhtumisel või eesti vs vene kooli omavahelistel "seisudel" (mida õnneks Tartus väga palju ei olnud, sest vajaduse korral tulid ikka tamma ja raatuse poisid ka punti).
Seda nn "viha" olen proovinud endas alati vähendada ning sisekaemuslikult vastuargumentidena tasakaalustada oma "baabu"; hilisemalt ülikoolis kohatud toredate ja intelligentsete venelaste ning ka tänaste toredate kolleegide abil. Aga üks asi mis on ja jääb... Ja see puudutab seda sissetuleku ja turu konkurentsi teemat. Et käige ka abstraktselt perse. Kui ma pean oma sissetuleku jaoks hakkama okupantide keelt õppima ja sibulale pugema, siis on elu valesti elatud.Kommentaar
-
Annemõisa kooli oli annelinna gümnaasiumi kõrval, eksole. Polnud sada meetritki vahet. Olen minagi sibulatega maid ja puid jaganud. Aga ma südamest loodan, et need ajad on möödas, kus oligi vaen lihtsalt selle pärast, et ühed olid venkud ka teised olid eestlased.
Aga ma olen sinu viimase lõigu teise poolega pmst päri.
Kommentaar
-
No, pigem vaatame hetkel sellest seisukohast - kus meie kui Lääs ei tohi Ukrainat survestada milleski - see on nende otsus ja nende läbirääkimised, tuleb usaldada Zelenski tiimi. Ma sügavalt kahtlen, et ta aksepteerib midagi sellist mis oleks neile kahjulik.Kommentaar
-
Läbirääkimised ei lahenda seda olukorda.Kommentaar
-
-
Hetkel on see paratamatus, et Venemaa survestab Ukrainat igapäev läbi laipade,pommide, näljutamise, restsimise jne. Kui läbi selle jõutakse lõpuks nn ,,kokkuleppele'', siis kas see ongi see Ukraina vere hinnaga üldsusele aksepteeritav mitte kahjulik kokkulepe?
Kui Putin on Venemaal selgelt välja öelnud Ukraina demilitarisserimised ja valitsuse vahetamised, siis kuidas saab loota, et praegune olukord, kus Ukrainat igapäev tambitakse annaks alust, et Venemaa osaliselt enda kaotust tunnistaks ja üldse aksepteeritava kokkuleppega nõustuks? Suht 0 lähedal.
Ainukene, kes Kremli pommitamisele varem vihjanud on läbi lillede oled ainult sina.
Kommentaar
-
Kremli pommitamine oleks lõppmängu päris lõpufaas, kui tõesti nii kaugele asi läheb. See ei tähenda, et Lääs peaks pealt vaatama, kuidas Kreml oma eesmärki jõuga ära surub. Nii kaua, kui ultimaatumeid esitab ainult Moskva, on initsiatiiv nende käes. Igasugune "kokkulepe" läbirääkimistel kinnistaks kujunenud olukorda. See tähendaks tiblale, et sõjaline operatsioon oli tulemuslik. Kui kohe kõike ei saavutatagi, siis järgmisel korral jätkatakse.Kommentaar
-
Seda pole ma kunagi öelnud, et praegustel tingimustel mingi kokkulepe leitakse - pigem mingi aja jooksul kui vene vägede kaotused aina süvenevad ja vaikseid nende positsioone aina rünnatakse, siis peab kuskilt tulema mingi läbimurre. Millal, seda ei tea veel keegi.
Hetkel on see paratamatus, et Venemaa survestab Ukrainat igapäev läbi laipade,pommide, näljutamise, restsimise jne. Kui läbi selle jõutakse lõpuks nn ,,kokkuleppele'', siis kas see ongi see Ukraina vere hinnaga üldsusele aksepteeritav mitte kahjulik kokkulepe?
Kui Putin on Venemaal selgelt välja öelnud Ukraina demilitarisserimised ja valitsuse vahetamised, siis kuidas saab loota, et praegune olukord, kus Ukrainat igapäev tambitakse annaks alust, et Venemaa osaliselt enda kaotust tunnistaks ja üldse aksepteeritava kokkuleppega nõustuks? Suht 0 lähedal.
Ainukene, kes Kremli pommitamisele varem vihjanud on läbi lillede oled ainult sina.Kommentaar
-
Vene-Gruusia sõda näitas, et sõdadele püütakse tänapäeval leida pigem kiire poliitiline lahendus ja lepitakse külmutatud konfliktidega, kui et lahendatakse olukord tegelikult, kirjutab Ülo Mattheus algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
Algselt postitanud kasutaja Ülo Mattheus pooltUkraina näeb sõjale kolme võimalikku lahendust:
1.Venemaa kaotab sõja ja Ukraina võtab tagasi kõik okupeeritud territooriumid,
2.Venemaa on nõus sõja lõpetamises kokku leppima, kuid selle tingimuseks on mingite territooriumide loovutamine Venemaale,
3.Putin alustab tuumasõda, mis tähendab kolmandat maailmasõda.
Ukrainlaste võitlustahet arvestades on neile vastuvõetav vaid esimene variant. Ukraina territoriaalne terviklikkus on ka Ukraina praegune läbirääkimispositsioon Venemaaga. Teine lahendus võiks sündida vaid lääneriikide poliitilisel survel, kui hakatakse nõudma mingit kompromissi sõja lõpetamiseks. Kolmas variant on õudus kogu maailmale.GEORGE: No, no, no! Nothing happens /-/ RUSSELL: Well, why am I watching it?
GEORGE: Because it's on TV RUSSELL: Not yet..
(Seinfeld, The Pitch)Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Vivatbet 1200x200 bottom
Collapse
Kommentaar