Raamatud, lugemine

[IndrekL]

Fitti, millega sulle Kross ette jääb? Minu meelest keskkooliealisele väga hea lugemine; eriti a la "Wikmani Poiste" näol. "Keisrihull" ja "Vastutuulelaev" on samamoodi vinged raamatud.

Ma ei arva, et uuemaid asju ei peaks lugema, aga samas sellega meie enda kirjandusajalukku kuuluvaid teoseid välja jätta on ka veidi jama (ma Tammsaare kohta sõna ei võta).

Kusjuures Vonnegut on (vähemasti minu) kohustuslikus kirjanduses olemas.

[fitti]

Fitti, millega sulle Kross ette jääb? Minu meelest keskkooliealisele väga hea lugemine; eriti a la "Wikmani Poiste" näol. "Keisrihull" ja "Vastutuulelaev" on samamoodi vinged raamatud.

Ma ei arva, et uuemaid asju ei peaks lugema, aga samas sellega meie enda kirjandusajalukku kuuluvaid teoseid välja jätta on ka veidi jama (ma Tammsaare kohta sõna ei võta).

Kusjuures Vonnegut on (vähemasti minu) kohustuslikus kirjanduses olemas.

Kross ei jää mulle ette, aga ma leian oma isiklikule kogemusele tuginedes, et peale 'Wikmani poiste', mis vist on juba 9.-10. klassi nimekirjas, on ta suhteliselt raske lugemine. Maestro tööd ajaloolise tausta ja detailide tabamisel ei saa alahinnata, aga kohati ei anna see loetavusele kaasa. Näiteks 'Keisri hull' ei istunud mulle kooli ajal põrmugi ja 'Kolme katku vahel' lugesin korralikult läbi alles sel suvel.

Kahtlemata on meie kirjandusloos asju, mida lugema peab, aga ma pigem imestan, et see nimekiri nii paindumatu on ja sinna nii vaevaliselt uusi asju lisandub. Ristikivi ja Tode ja Luik - tüütuse tipp. Miks mitte Sergo või Kallas või Mälk (kelle teoseid vist siiski osades koolides loetakse)? Mida teeb punakirjanik Smuul aastal 2010 kohustusliku nimekirjas?

See, et Vonnegut on mõnel pool listis, on kaunis. Aga miks ei ole seal näiteks omal valikul mõni viimase aja Nobeli või Bookeri võitja? Ometi on neist ju omajagu tõlgitud eesti keelde. Kirjandus ju areneb pidevalt, aga sellest ei anta meil keskkoolis paraku aimu.

EDIT - selline uitmõte, et ei tea kas kohustuslik peab olema täies ulatuses saadaval kooliraamatukogus ja seal olemasolevast lähtuvalt tehakse nimekirja valik? Sest sellisel juhul ei ole üldse imestada, et see nimekiri ei muutu - milline kooliraamatukogu jõuab osta moodsat kirjandust sisse, lasevadki aga lihtsalt nõuka-aegse 'Hingede öö' uuele ringile...

[cannuman]

Meil kirjanduse õpetaja kasutas sellist strateegiat, et vaatasime tundide ajal filme, mitte ei lugenud kõike paberilt kodus. Õigekiri, stiil ja lauseehitus muidugi areneks oluliselt paremini kui palju lugeda, aga ju kogemus ütles talle, et parem film kui mitte midagi. Me silindrinahad muidugi vaatasime klassis hoopis mingit Stallone märulit Nipernaadi asemel, kui õpetaja meid kaheks tunniks valveta jättis.

[Montag]

Ise olen lõpusirgel Thomas Manni ''Võlumäe I-ga'' - intellektuaalselt äärmiselt tihe suurteos.

[vaikiv mees]

r2: Keda sina viimati lugesid?
(Kivisildnik: Maarja Kangro "ahvid ja solidaarsus" jm)

kutsub lugema

Tegelikult vaadates seda teie kohustusliku kirjanduse nimekirja, siis mind paneb küll imestama, et see viimase 10 aasta jooksul sisuliselt muutunud ei ole. Ja ega ta ei olnud oluliselt muutunud ka 10 või rohkem aastat enne seda

kultuur on oma olemuselt pigem (pika-aegne sajanditepikkune) protsess, mitte (ühekordne) projekt,
asi, mis 5 aasta pärast kellelegi meeldegi ei tule ja juba asendamist vajab, ei olegi ehk väärt, et seda kohustuslikus korras kellelegi peale suruda

ma ei viitsiks neid lugeda praegugi, isegi mitte raha eest.

no vat, Krossi ei viitsikski, tõesti väga raskesti loetav (va seesama "Wikmani poisid", mis on ses suhtes tema loomingus erandlik), "Michelsoni immatrikuleerimist" lugedes jäin lihtsalt poole peal magama

Minu arvates peaks kohustusliku nimekiri koosnema ägedatest raamatutest./.../ viia kunagi iseseisvalt Tammsaare ja Krossini.

selles mõttes on ikkagi vastupidi,
baashariduse, elementaarsed teadmised matemaatikast, eesti kirjandusklassikast vms omandasid koolis, sest hiljem ei taha Krossi kättegi võtta, "isegi mitte raha eest"
ja oma vabast ajast loeks pigem seda, mis endale meeldib

noored väidetavalt tänapäeval enam raamatuid ei loe /.../ igasugune interaktiivne meelelahutus on selges eelisseisus

nojaa, kui rääkida inimestest, kes on täiesti teistesse meediumidesse uppunud ja funktsionaalse lugemisoskuse kaotanud - tunnevad küll tähti, kuid ei saa aru sõnade tähendusest, siis peaks ehk tõesti lihtsamast ja põnevamast või koguni filmivaatamisest alustama

üsna levinud teema oli ka "Aukartus elu ees". Kahjuks olid paljud kirjutajad võrdsustanud sõnad aukartus ja kartus. Eluhirmudest kirjutades läks nende kirjandi sisu natuke pealkirjas pakutust mööda

[Montag]

Stefan Szymanski ja Simon Kuper - ,,Jalkamajandus''. Igati mõistlik väljaminek, kui huvitud jalgpallist ja naudid statistikat.

[Saarlane]

Stefan Szymanski ja Simon Kuper - ,,Jalkamajandus''. Igati mõistlik väljaminek, kui huvitud jalgpallist ja naudid statistikat.

Mhmh, väga mõnus lugemine on.

[Fleur]

Tegelikult on kohustusliku kirjandusega nii, et see käib käsikäes kogu muu üldise aja- ja kultuuriloo õpetamisega koolis.
Suhteliselt loogiline, et samal ajal, kui ajaloos õpitakse Vana-Kreeka ja -Rooma kultuuri, loetakse kirjanduses Sophoklest ja räägitakse "Aeneisest". Samaaegselt räägitakse kunstiajaloos kreeka sammastest ning muusikaajaloos Dionysusest ja muusadest. Siis on veel muidugi mõnedes koolides õpetatav filosoofia, kus saab pikalt Sokratese halvast naisest rääkida.
Ühesõnaga, kõik peaks käima käsikäes, et saada parem pilt kogu kultuuriloost. Sest minevikku tundmata on elu suhteliselt naljakas. Iga inimene peaks teadma mingisuguseid pidepunkte ja oskama analüüsida igale ajastule omaseid jooni, saama aru sõdade jm tekkepõhjustest. Kõik on omavahelises seoses.
Seega ma arvan, et kohustusliku kirjanduse reformimisega saavutatakse taas see, mis juhtus mõned ajad tagasi - põlvkondade lõhestumine, kusjuures ma olen kindel, et mingil ajahetkel saadaks aru, et oleks siiski vaja tagasi pöörduda klassikute poole.

Nii et mina ei vinguks. Mingil määral võiks ehk tõesti rohkem valikuvõimalusi olla, aga see on nii ehk naa juba kooli ja õpetaja eripäradest sõltuv.

Iga endast lugu pidav inimene võiks olla niikuinii lugenud "Kuningas Oidipust" ja vähemalt kuulnud midagi Cervantesest. Mina eelistan neid pigem koolis lugeda kui hiljem tagantjärele avastada ja siis mahalällatud aega tagasi teha alles täiskasvanuna kultuurseks inimeseks saades.

[alehis]

soovitan!

[meesmuiste]

Stefan Szymanski ja Simon Kuper - ,,Jalkamajandus''. Igati mõistlik väljaminek, kui huvitud jalgpallist ja naudid statistikat.

olen seda mitu korda raamatupoes näinud ja tean ka pmst mis sealt oodata. olen lugenud samade härraste raamatut "Why England lose" (http://www.amazon.co.uk/Why-England-.../dp/0007301111 ). Nüüd ongi küsimus, et kas see on selle miskine tõlge või töötlus või edasiarendus või vanem versioon?

Mina eelistan neid pigem koolis lugeda kui hiljem tagantjärele avastada ja siis mahalällatud aega tagasi teha alles täiskasvanuna kultuurseks inimeseks saades.

Parem ikkagi saada ju lõpuks kultuurseks, kui jäädagi kultuurituks.

[mcnamara]

no vat, Krossi ei viitsikski, tõesti väga raskesti loetav (va seesama "Wikmani poisid", mis on ses suhtes tema loomingus erandlik), "Michelsoni immatrikuleerimist" lugedes jäin lihtsalt poole peal magama

Kross? Raskesti loetav? Hmm. Tema peateos "Kolme katku vahel" on küll kõike muud kui raske. Ääretult huvitav ja hästi kirja pandud hoopis. Aga jah - ajalugu oli koolis mu lemmikaine kah.

[eika]

Telekata elamine on lugemishuvile päris asjalikult mõjunud. Viimase kuus saldo: Kerouac "Teel", Bukowski "Naised" ja kelleiganes "Lendas üle käopesa". Ägedad teosed kõik, noh, Bukowski küll mööndustega.

[fitti]

Bukowski küll mööndustega.

Ma lugesin kunagi järjest 'naised' ja 'postkontor'. Esimese neist on eestindanud Sauter ja teise Kender ja üks oli über ja teine täiesti unter tõlge. Kui ainult mäletaks, kumb oli kumb..

[Jürvi-Hool]

kelleiganes "Lendas üle käopesa".

Jack Nicholson

[Jürvi-Hool]

olen seda mitu korda raamatupoes näinud ja tean ka pmst mis sealt oodata. olen lugenud samade härraste raamatut "Why England lose" (http://www.amazon.co.uk/Why-England-.../dp/0007301111 ). Nüüd ongi küsimus, et kas see on selle miskine tõlge või töötlus või edasiarendus või vanem versioon?

Eestikeelne variant peaks olema ameeriklastele tehtud Soccernomics'i tõlge ja Soccernomics peaks olema Why England Lose, millele on lisatud peatükk, et miks USA nii hea on ja muud mikihiirelikud vidinad.