320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Mis teid närvi ajab ???

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Kõndis vihmasel hommikul tibin, player peas, jalgrattateel, allamäge. Tuli jalgratas, andis kella, andis kaks, vajutas pidurit, vajutas teist ja viskas just tibina selja taga ühe salto. Tibi kuulis vist kolinat, vaatas korraks ja kõndis edasi. Jalgrattateel muidugi. Loo moraal: jalgrattale peab ostma gaasiballooniga pasuna.

    See jalgrattur ei olnud õnneks mina, kuigi ma olen ka saltot teinud vahel.
    Ma võiks olukorras pmst enda nime sisse kirjutada, tegevuskohaks Lauluväljaku tõusu (suunaga mäest alla), tibina asemele asfaldisse lõigatud neljakandilise hiigelaugu ja... Oleks sama stoori. Ainult et augule oleks võinud kella lasta palju tahes, ta poleks kuulnud ka kolinat, mida tibin kuulis. Kõrvale tõmmata oleks saanud ühel pool äärekivisse ja teisel pool lõõtsbussi alla... Salto ta oli, jah. Aga mitte kriimugi ei saanud, mirakuloosselt. Ratas jäi ka terveks, värvi kaapis ainult natuke.

    Linna poole edasi vändates ma olin nii püha raevu täis, et plaanisin minna Transpordiametisse suitsiiditerroristi tegema minna - auk oli tähistamata. Isegi ühtki kuradi koonust ega jupikestki ohutuslinti polnud. Lihtsalt mingi 50x50 cm auk, umbes 20 cm sügav ja jäme killustikupadi põhjas. Lauluväljaku mäest 30+ km/h kiirusel alla tulles ja eelnimetatud kõrvalepõikevariantide juures... Valikuid oli vähevõitu.

    Aga ei läinud terrokat tegema. Helistasin töö juurest ja raevutsesin toru otsas. Õhtul koju minnes oli augule sihuke tara ümber ehitatud, et õitses...

    Kommentaar


      eile öösel oli vaja kõvasti peale võtta, aga tänu swedbangale ei olnd see võimalik.
      nimelt öösiti(pärast kümmet õhtal) ei toimu ülekanded koheselt ja võivad mitu tundi aega võtta, et vahepeal läheb joomisisu ära, raisk.
      tell your mother, we are hooligans!

      Kommentaar


        Kõik, kui kõht tühi on.
        sigpic

        Kommentaar


          See, et ma ei tea, mida ma pean tegema, et last kooliminekul ülekäigurajal ära ei tapetaks...

          Poiss käib ühes Lasnamäe tavalises eestikeelses mikrorajoonikoolis. Väga mõnusa suhtumisega, õdus ja sõbralik kool, head õpetajad ja avara mõtlemisega lapsed. Aga kooli ees on mõrvarlik tänav koos mõrvarliku ülekäigurajaga. Tegemist on 30 km/h piiranguga alaga, sebramärgid on karjuvkollasega tähistatud, valgustus on veidi puudulik. Tavaliselt peatusin vahetult enne ülekäigurada tee ääres ja lasin poisi autost välja, ta astus paar sammu edasi ja ületas sebra. Mitmel korral pidin abitult pealt vaatama, kuidas poiss kas seisis, kuni kolm-neli-viis, mõnikord ka rohkem (!) autot ta nina alt läbi vuhisesid enne, kui tuli auto, mis peatus, et laps üle tee lasta. Poiss astus sebrale ja jäi kahe sõidusuuna vahelisel ohutussaarel seisma, kus mainitud stsenaarium kordus.

          Kuni ühel hommikul... Poiss ületas edukalt pärisuuna ning astus edasi ka ohutussaarelt. Paraku hindas ta valesti ühe läheneva Škoda kiirust, mis lähenes nagu pudrukuul. Roolis olnud tropp märkas last kõige viimasemal võimalikul hetkel. Piduriblokk, auto lendas ülekäigurajale ja peatus nii, et tonksas poissi põlvedesse, laps pidi käed auto kapotile toetama, et püsti jääda. Pürstisin autost välja, täielikus maruraevus ja rebisin Škoda ukse lahti. Roolis umbkeelne keskealine sitapea, kellel jäi õigust ülegi veel. Tunnistan, et olin täielikus afektiseisundis ja ei käitunud kõige adekvaatsemalt. Poiss seisis tee ääres, täielikus šokis, lõpuks virutasin Škoda ukse kinni nii, et ma ei ole kindel, kas see terveks jäi ja Škoda süstis minema. Olin nii närvis, et ei taibanud autonumbritki vaadata... Poisiga oli kõik korras ja saatsin ta kooli.

          Kuna (loll, loll, loll!) autonumbrit ei vaadanud, ei näinud mõtet ka politseisse helistada. Kirjutasin Põhja võmmipessa pika kirja, kus seletasin ära kõik eelnenu ja sel hommikul toimunud ja palusin... Ei, nõudsin, et politsei pööraks tähelepanu kooli esist läbivale teelõigule, kus vahelduvad 30 ja 40 km/h alad, kus aga iga TEINE auto sõidab vähemalt 70-ga, kus on kolm neli ülekäigurada järjest, kus aga MITTE KORDAGI ei ole politseid olukorral pilku peal hoidmas nähtud. Küll aga võib neid igal teisel hommikul näha töllakil mokaga Laagna kanalis Olerexi tankla parklas passimas. Ei, mitte kiirust mõõtmas, mitte liiklust rahustamas - lihtsalt seismas.

          See kiri sai saadetud ligi kolm kuud tagasi. Vastust - ei ole. Ühe korra selle ajavahemiku sees olen näinud politseid passimas mõnisada meetrit eemal remondis oleva vene kooli väravas 40 km/h alas. Mida nad seal tegid, jäi selgusetuks. Ülekäigurajani on sealt ligi sada meetrit, kiirust nad ka ei tundunud mõõtvat...

          Peale seda intsidenti hakkasin peatuma ülekäiguraja EES, et poiss autost välja lasta, et ta saaks vähemalt poolest sõiduteest ohutult üle ja saaksin ise jälgida vastutulevaid autosid ja nende kiirust, et poissi hoiatada jõuaks, kui jälle mõni püss tulemas. Aga neetud, selle keset teed peatumisega põhjustan ma ju ise ohtlikke olukordi, rääkimata otsest LE rikkumisest ja on ilmselt aja küsimus, kui mõni Maardu poolt tulev seltsimees minu autosse oma sõidukiga tagaistmeni sisse kaevub... Nii-et see minu tegevus on poolik lahendus, ohtlik ja ebaseaduslik pealegi. Tänane hommik - peatun, minu taga peatub Land Cruiser, meetrikõrgusel kängururaual kaheksakümmend kuus lisatuld, mis kõik plinkima lõid ja närviline signaal kaikus üle Lasnamäe. Lasin poisi üle tee ja liikusin kiirelt edasi, länkarimees aga arvas heaks mulle, sitapeale, koht kätte näidata ja rebis minust koheselt mööda (järgmine ülekäigurada on seal umbes 100 meetrit eemal), ja kadus siis kummivilinal ja mustas tossupilves. Vahkviha laine lõi üle pea kokku, numbrit JÄLLE ei näinud, aga samas säilus piisavalt kainet meelt, et mitte hakata seda idiooti keset seda koolitänavat taga ajama. Niikaua kui peatusin ja telefoni otsisin, et politseisse helistada, oli länkar juba jõudnud ära keerata kas Pirita poole või kuhugi mikrorajooni. Mõtlesin tükk aega ja loobusin siis. Niipalju usaldan ma meie õilsat politseid...

          Nüüd sain end välja vahutada, selleks see teema vist ongi. Ja hakkan kirjutama uut kirja ja ma tahan, raisk, teada, kas see eile kogu päeva kogu meedias toimunud politseipoolne "palja-rinnaga-ambrasuurile" stiilis lõugade laiutamine teemal "oi, me hakkame teid trahvima, raisk, nulltoelrants, bljääd" toob ka mingeid reaalseid tegevusi kaasa nimetatud piirkonda, või kavatsetakse jätkata oma tavapärast tegevust linna ümbritsevatel neljarealistel maanteedel "liiklusohutuse tagamise operatsioonide" läbiviimisel, kus võetakse maha need, kes ületavad kiirust piisavalt, et tõhus kolmekohaline või suurem trahvisumma välja tuleks. Ärge tulge mulle rääkima, võmmid, sellest, kuidas te ohutust tagate. Olete kõige lihtsamad valitsuse tšekiraamatud, karistusorganisatsioon. Nuditud võimekusega, olematu suutlikkuse ja nõrga motivatsiooniga käpikud.

          Emotsioonide lõpp. Kirja kirjutamist alga.

          Teile, sõbrad, turvalist teed. Hoidke, palun, oma lastel silm peal ka näiliselt ohututes liiklusolukordades. Ei pruugi olla palju seda, mida teha saate, aga pidage meeles, et surm võib sõita igas järgmises autos.

          Kommentaar


            Kusjuures täna hommikul selle jalgrattatreeningute kommentaaride peale mõeldes mõtlesin kokkuvõttes omalt poolt kirjutada just midagi sellist.


            Kõik on jube närvis teel liikuvate jalgratturite peale, mis aga üldiselt liikluses toimuvaga võrreldes on köömes.

            Olen näiteks Tartusse sõites ühe sõidu ajal pidanud tunnistama pimedas kurvis rekka möödasõitu ja nii mõnedki kolmanda sõidurea tekitamised, kus nõrgema südamega meestel olukord kontrolli alt võib väljuda.
            Tallinnas toimuvast liiklusest ei hakka üldse rääkimagi, seega kord paari kuu jooksul toimuv olukord seoses jalgratturitega selle kõrval tõsiselt köki-möki.
            May the Violet flag flutter in the wind on all fields of challenge and valour, a vivid hope is our solace, we have eleven athletes and one heart. Go, Fiorentina, we want you to be the queen of all teams, go, Fiorentina, fight with bravery and prowess everywhere! In any hour of dismay and victory, remember you're the history of football!

            Kommentaar


              Algselt postitas markofkin Vaata postitust
              ...
              Idioote leidub kahjuks liiklejate hulgas rohkelt ja oma suur osa kultuuritusest on sisse imporditud idast.

              Tegelikult tahtsin seoses sinu pika kirjutisega ja märkusega, et peatud ülekäiguraja ees, teha ühe tähelepaneku. Üsna sageli varjavad just ülekäiguraja ees peatuvad sõidukid ära tee ületamist ootavad lapsed. Pean silmas siinjuures siiski tee ääres peatuvaid sõidukeid. Ülekäiguraja ees seisva auto tagant ei paista nad lihtsalt välja. Hommikul võib sellist olukorda kohata pea kõigi koolide juures. Liiklejana on see olukord üsna hirmutav, sest kunagi ei tea, kas auto tagant jookseb keegi välja või mitte. Seejuures ei pea auto kiirus kuigi suur olema. Kuid reageerimisaeg jääb lihtsalt lühikeseks.

              Ülekäiguradest veel. Kunagi oli kampaania Sebra aitab. Seejärel suurenes järsult ülekäigurajal allaaetute hulk, eriti laste. Kampaaniaga loodi sebrast kujutlus kui turvalisest teeületuse kohast, mille tulemusena vähenes jalakäijate ohutunne ja ka tähelepanu. Seejärel loobuti sellelaadsetest kampaaniatest ning keskendutakse pigem hoiakute muutmisele - nii autojuhtide kui ka jalakäijate. Erinevad uuringud on näidanud, et jalakäija on vales kohas teed ületades oluliselt ettevaatlikum ja tähelepanelikum. Ülekäiguradadel võetakse aga enda eesõigust loomulikuna ja seepärast toimub ülkäiguradadel ka palju õnnetusi.

              Kommentaar


                Algselt postitas Vähetuntud vutivaatleja Vaata postitust
                Idioote leidub kahjuks liiklejate hulgas rohkelt ja oma suur osa kultuuritusest on sisse imporditud idast.

                Tegelikult tahtsin seoses sinu pika kirjutisega ja märkusega, et peatud ülekäiguraja ees, teha ühe tähelepaneku. Üsna sageli varjavad just ülekäiguraja ees peatuvad sõidukid ära tee ületamist ootavad lapsed. Ülekäiguraja ees seisva auto tagant ei paista nad lihtsalt välja. Hommikul võib sellist olukorda kohata pea kõigi koolide juures. Liiklejana on see olukord üsna hirmutav, sest kunagi ei tea, kas auto tagant jookseb keegi välja või mitte. Seejuures ei pea auto kiirus kuigi suur olema. Kuid reageerimisaeg jääb lihtsalt lühikeseks.
                Loomulikult ei parista ma ise sebrale kohe, kui oma poiss üle tee on, ikka kõik, kes tulemas-minemas, saavad ilusti üle. Kui sa viitad sellele, et sinu ees LIIKUV auto võib varjata sebrale hüppavat last, siis osalt on see õige, teisalt aga on selles konkreetses kohas 30 km/h piirang ja sinu kiirus peaks loogiliselt võttes olema sebra ees peatunud või sealt lähtestuvale autole lähenedes niigi veelgi väikesem. Ja teine, mitte sugugi vähemtähtis tõik on, et ma ei tea, kuidas teistega, aga minule on suurem osa oma põhimarsruutide sebradest pähe kulunud ja jalg tuleb neile lähenedes automaatselt gaasilt maha ja vajadusel (sinu viidatud piiratud nähtavuse korral näiteks) olen ka tühja sebra ees kas täielikult või peaaegu peatunud. Ja noh, muidugi saanud tagant signaali selle eest, fml...

                Nagu ma ka viitasin, ma tunnistan, et tühja sebra ees peatumine ON poolik lahendus, aga kui teistmoodi ei saa, siis kogu selle kaasuse põhjuste muutumiseni olen ma sunnitud seda metoodikat ilmselt aegajalt edaspidigi rakendama. Ega see oma närvidele ka hea ei ole, kui igal hommikul tuleb vabisedes tahavaatepeeglit jälida - kas märkab, kas pidurdab?

                Jalakäijategi hulgas on palju inglitiivalisi ja ka pohuiste. Aga see, kui sõna kõige otsesemas mõttes morbiidselt närvilised on suur hulk Tallinna autojuhte, on minumeelest juba omamoodi meditsiiniline nähtus.

                Kommentaar


                  Algselt postitas markofkin Vaata postitust
                  Aga see, kui sõna kõige otsesemas mõttes morbiidselt närvilised on suur hulk Tallinna autojuhte, on minumeelest juba omamoodi meditsiiniline nähtus.
                  Noh, tegelikult on see ju liialdus. Samamoodi võiks ju taandada kõike nii, et sisuliselt kõik autojuhid on eeskujulikud.

                  Näiteks, sõites hommikul tööle, osalen ma liikluses mingi 100 autoga ja töölt koju sõites ilmselt isegi 200 autoga. (Liikluses osalemise all pean silmas vastutulevaid ja samas suunas sõitvaid autosid). Neljal päeval viiest ei juhtu ühtegi ekstsessi, kõik järgivad liiklusreegleid ja tööle ning koju jõuan terve auto ja puhanud närvidega. Tõenäosus on, et ühel päeval viiest keerab keegi sul närvid vussi ja 'Tra see Tallinna liiklus on troppe täis!!!' on lihtne tulema. Aga tegelikult on see olnud kõigest üks emm 1500st võimalikust. Tegelikult on Tallinna liiklus unine väikelinna kulgemine. Päriselt.
                  We have to disorganise their organisation so we have to be very creative.

                  Kommentaar


                    Statistiline tõenäosus mitte kokku sattuda tropist kaasliiklejaga paraku ei muuda troppide arvu liikluses, ma arvan.
                    Mu töö nõuab autoga sõitmist. Palju. Keskmiselt 300 km päevas, sellest ehk kolmandik Tallinnas. Hullematel päevadel 600-700 km ligi üle Eesti. Observatsioonideks jääb täiesti piisavalt aega.

                    Asi on paranenud väga mitmes valdkonnas, ma ei ole kindlasti põhimõtteline halaja, kes silmad kinni pigistab ja keeldub progressi nägemast. Aga liiklus on miskipärast see koht, kust kiirgab eriti erksalt välja meie egotsentrilisus ja enesekesksus. Aga elementaarsed osised liikluses osalemisest on nõrk koht. Linnakiirus, suunatuled, kaasliikeja ümberreastumisele lubamine, keset ristmikku vaheletrügimised jne - siin on kõvasti tööd veel teha ja ma ei usu, et siin mingid sotsiaalkampaaniad siinkohal aitavad. Inimene ise peab muutuma. Õnneks, nagu ma ütlesin, on muutumas ka, aga aeeeeeeglaselt käib see protsess. Märksa aeglasemalt, kui tahaks.

                    Aga 10 aasta tagusega ei anna siiski keskmist autojuhti täna võrrelda, niipalju ma pean släkki kattima.

                    Kommentaar


                      Üsna palju on kinni ajastuses ja kohas, kus liikled.
                      Hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal Tallinna ringil või Ülemiste ristmiku ümbruses liigeldes ei ole mul vist veel ette tulnud päeva, kui ei ohka mõne pooletoobise sõidunippide üle.
                      May the Violet flag flutter in the wind on all fields of challenge and valour, a vivid hope is our solace, we have eleven athletes and one heart. Go, Fiorentina, we want you to be the queen of all teams, go, Fiorentina, fight with bravery and prowess everywhere! In any hour of dismay and victory, remember you're the history of football!

                      Kommentaar


                        Ma olen täheldanud, et seoses paranenud majandusliku olukorraga on paljud end taas kuulikindlatena tundma hakanud.

                        Kommentaar


                          Njah. Tuleks teha teema "Mis teid liikluses närvi ajab?" Ise teen hetkel autokoolis õppesõite ja olen juba staadiumis, kus lähiajal eksam käes (ehk ei ole nö totaalne pidur liikluses nagu esimene kord linnas vb). Täna sõitsin erinevates 50 alades suts lubatust kiiremini isegi (nii 54-55), aga see ei takistanud 1h aja jooksul 6-l!!! juhil üle topeltpideva joone vastassuuna kaudu mööda tulistada. Lisaks sellele kolm venda, kes kuskilt tänavast või parklast sulle viimasel hetkel ette pressib ja koheselt pidurdab, sest tal vaja järgmisest tänavast kohe ära keerata.

                          Täna nägin ka naist, kes 30m lõigul 4 korda liikluseeskirju rikkus. (kõigepealt valest rajast punase tulega parempööre, mille käigus ületas pideva joone ja seejärel lauluga STOP märgi alt läbi.

                          Head kevadet!

                          Kommentaar


                            Isegi Sõle tänav, mis on reaalselt kõige enam politseinikega kaetud tänav Eestis, on üsna hullumaja. 200ga lendavad tsiklid; üksteise kõrval kiirendavad autod; punast eiravad rekkajuhid; punast eiravad pensionärid, kes loivavad üliaeglaselt üle tänava ja tekitavad ohtlikke olukordi (samas on kõrval foor, mis läheb vajutusega 3 sekundiga roheliseks); üle tee ühistranspordile jooksvad noored ja lihtsalt purjus inimesed, kes vajuvad mõnikord tänavale.

                            Üsna ime, et ühtegi laipa või õnnetust pole näinud.

                            Ahjaa, ükshommik oleks ma sebral auto alla jäänud. Tavavärvides auto roolis oli vormis politseinik, kes hommikuuimasena tööle sõitis ja peale olukorda mind autoroolis läbi sõimas. Et ma ei tea, mis siin veel tavainimestest rääkida.

                            Kommentaar


                              Algselt postitas eika Vaata postitust
                              Ahjaa, ükshommik oleks ma sebral auto alla jäänud. Tavavärvides auto roolis oli vormis politseinik, kes hommikuuimasena tööle sõitis ja peale olukorda mind autoroolis läbi sõimas. Et ma ei tea, mis siin veel tavainimestest rääkida.
                              Kuld, raisk. Mina poleks seda asja niimoodi jätnud.

                              Kommentaar


                                Tead. Oli sinuga samalaadne olukord. Et siis, kui mõistsin "tra, sellise asjaga peaks tegelema" oli naisterahvas oma kõkatsiga minema sõitnud.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X