Eesti Jalgpalli Liit - mis toimub???

[Mõnuagent 007]

Mu küsimuse point oli pigem selles, et kui võtta suuri jalgpallimaid, siis arusaadavalt seal alaliidud ei tegele sellega, et oleks klubidel staadion või siis noortetreenerid ja muud värgid. Klubid võitlevad seal ise, et võimalikult tulusad ja edukad olla, eks.

Kas üldiselt läheb see joon kuskilt, eem, noh, mingi Serbia suuruste riikide juurest või pigem kuskilt Islandi juurest, kus selleks, et tulemust saada, peavad alaliidud rahastama klubisid, kuna lihtsalt olematu reklaami- ja publikuhuvi tõttu pole neil sisuliselt endal võimekust selliste asjadega tegeleda?

Ehk ma siin ei üritanud kummagi osapoole toetuseks astuda, vaid lihtsalt küsimus, et kas ka mujal nõutakse noortetreenerite (mida Tofu pidas suisa riiklikuks probleemiks) arendamist ja staadionite ehitamist klubidele alaliidult?

Ehk siis Jormma viimasest lõigust, et kas mujal on mingit edukat näidet, kus alaliit arendas süsteemi, et klubidel oleks võimalik hakata noortesse investeerima või pigem on mujal tulnud see süsteem teistpidi (klubid konkurentsis ees ja siis liit lihtsalt müdistab turniiridel nende peal liugu) ja EJL üritab siin mingit jalgratast leiutada ja meeletut süsteemi arendada?

[Jormma]

Kas mõnes teises riigis peab ka jalkaliit tegema sellega, et klubidel noortetreenereid oleks?

Jalkaliit peab sellega tegelema ? Mida sa silmas pead ?
Noortereenereid koolitatakse/litsenseeritakse küll igas riigis ja näorahad peaks ka iga riigis standard olema.

Raha liikumise loogika on ka ju ilmselge. Rahvusvahelised sponsorid maksavad rahvusvahelistele liitudele et nende reklaam oleks rahvuvahelistel üritustel ja nännil. Rahvuvahelised liidud maksavad rahvuslikele liitudele et nende liikmed osaleksid rahvusvahelistel üritustel. Rahvuslikud liidud saavad seega oma kapitali rahvusvahelistelt liitudelt ja kohalikelt sponsoritelt kes sooviksid oma reklaami näha üritustel ja nännil. Rahvuslikud liidud tahavad et neil oleks kedagi saata rahvuvahelisel tasemel võistlema ja selleks peavad nad rahaliselt või muude vahenditega kohalikke klubisi ja süsteemi toimimas hoidma. Mida edukamad on klubid / mängijad seda suurema noosi saavad liidud. Liidu ambitsioon peaks olema maksimaalselt hästi rahvuvahlisel tasemel esinemine selleks et maksimaalselt kasumlik olla. Sellest tulenevalt peaks liidul olema suur soov et areng toimuks...

Kui su küsimuse mõte oli "Miks klubi väga noortesse panustada ei taha ?" Tuleks alustada sellest et millised klubid ei taha. Kui vastuseks on et kõik klubid - sellisel juhul on viga süsteemis mille liit on loonud. Ehk siis süsteem ei tööta. Kui noorte arendamisega klubi konkurentsivõime langeb tänu süsteemile siis loomulikult keegi ei taha sellesse panustada. Klubi eesmärk peaks ju ikkagi olema konkurentsivõimelisuse tõus mis tagab kapitali tõusu ja majandusliku toimimise.

[Mõnuagent 007]

Kas mõnes teises riigis peab ka jalkaliit tegema sellega, et klubidel noortetreenereid oleks?

[grafix]

Imo kehva võrdlus, sest võõrleegionäridega teed tulemuse ära, tood tiitli ja siis on vahendeid, et maksta palka noortetreeneritele ning tegeleda organisatoorse poolega. Või eksin?

[sanderos]

Võib-olla peaks siis keskpäraste noormängijate asemel normaalset palka maksma hoopis noortetreeneritele?

Või siis palkaks ühe võõrleegionäri asemel noortetreeneri?
Või siis palkaks ühe võõrleegionäri asemel mängukorraldaja?
jne

[Jeti88]

Meil on tugevalt puudu treenereid nii kvaliteedis kui kvantiteedis. Klubidel pole raha, et motiveerida päriselt võimekaid ja häid inimesi jalgpallitreeneriks pürgima. Need inimesed leivad muudelt ametitelt oma väljakutsed, sest treeneritöö pole Eestis prestiižne. See probleem algab riiklikust rahastamisest. EJL ja klubid saavad väga hästi aru, et noortetreenerite kvaliteet on kehv. Aga kusagilt pole võtta tugevamaid treenereid, sest need inimesed, kes võiksid seda olla, tahavad teha tööd, mis toob neile rohkem tulu. Jäävad alles vaid missioonitundega treenerid, ja kui palju neid ikka on? Ülejäänud ongi kehvad või keskpärased.

Võib-olla peaks siis keskpäraste noormängijate asemel normaalset palka maksma hoopis noortetreeneritele?

[Tofoa]

Mis see taustsüsteem on? Alati pees olnud? Nüüd sohu läinud? Suht kauge pilguga vaadatuna tundub, et kui Jelle ja hiljem Frank siin toimetasid, siis asi tüüris kuhugi poole, pärast jäi asi aga kuidagi soiku.

Meil on tugevalt puudu treenereid nii kvaliteedis kui kvantiteedis. Klubidel pole raha, et motiveerida päriselt võimekaid ja häid inimesi jalgpallitreeneriks pürgima. Need inimesed leivad muudelt ametitelt oma väljakutsed, sest treeneritöö pole Eestis prestiižne. See probleem algab riiklikust rahastamisest. EJL ja klubid saavad väga hästi aru, et noortetreenerite kvaliteet on kehv. Aga kusagilt pole võtta tugevamaid treenereid, sest need inimesed, kes võiksid seda olla, tahavad teha tööd, mis toob neile rohkem tulu. Jäävad alles vaid missioonitundega treenerid, ja kui palju neid ikka on? Ülejäänud ongi kehvad või keskpärased.

[-soccerfann-]

Rogic ei sekkunud noortetöösse?

[krissucool]

Savici ja Kingi otsekohesus mulle meeldib. Samas küsimus on selles, et kuidas nad neid teadmiseid ja madalat taset Levadias suudavad ära kasutada ja kas on hakanud kasutama? Kui noortetööturul valitseb selline anarhia, siis peaks olema head asja tehes väga kerge eristuda. Jäta kaks poolkõva välismaalast palkamata, võta üks tugev noortetöö koordinaator ja Savici, Kingi ning co. teadmistega peaks vundamendi loomiseks alge olemas olema. Mis seisus Levadia noortetöö on peale Savici ja Kingi tulekut - kas ja mida on muudetud? Küsin puhtalt huvist, sest see teema mind huvitab ja respekt et niimoodi valupunkte avalikult välja toovad ning nendest räägivad.

Kui oled Betsafe podcaste vaadanud siis Kink ju korduvalt rääkinud kuidas on palgatud treeningtöö koordinaator kes kõik treeningplaanid üle vaatab, treenerite palku on tõstetud, noorte mängijate skautingut parantatud. Samuti on Savic ise väga otseselt kogu noortetöö püramiidi klubis üle vaadanud ja võtab ise selle arengus otseselt osa.

[risto]

kes need "oma ala asjatundjad" huvitav on?

[enrito]

hahaha, millegipärast ajas väga emotsionaalselt naerma.

[jorquera]

Midagi arengukava kallal norijatele.

Oluline praktiline verstapost EJLi arengus jõudis kätte 2021. aasta 22. mail, mil A. Le Coq Arenal toimunud üldkogul tutvustati EJLi strateegilist arengukava 2021–2025. Dokument valmis juhatuse, tegevjuhtkonna ja oma ala asjatundjate koostöös ning sisaldab endas olulisi põhimõtteid, suuremahulisi tegevusi ja projekte, lähiaastate rõhuasetusi ja soovitud tulemusi. Arengukavas ei ole kirjas kõiki EJLi tegevusi ja projekte, vaid peamised strateegilised suunad. Jalgpall ja sellega seotud tegevused on tihti väga emotsionaalsed ja nende valamine ratsionaalsesse vormi omaette kunst, millega see arengukava tuleb hästi toime. Arengukava on jagatud kuueks suureks valdkonnaks: tippjalgpall, rahvajalgpall, suhted ja kultuur, Premium liiga, naiste jalgpall ning juhtimine. Valdkondade sees on loodud kitsamad arengu- või tegevuskavad, mille järgi toimub igapäevane tegevus.

[tpx]

2021. aastal pidas EJLi juhatus 52 töökoosolekut, millest 4 toimusid traditsioonilisel viisil ja 48 e-posti teel.

e-posti teel on võimalik aruteluks vajalike materjalide laiali jagamine ja arutelupunktide korrigeerimine aga aktiivset, efektiivset ja mõistlikku arutelu EI OLE võimalik e-posti teel läbi viia, eriti kui osalisi on rohkem kui 4. Siit järgmine samm oleks kasutada tiguposti teenuseid

Aaa pardon, on küll selliselt võimalik koosolekut läbi viia - juht saadab juhatuse liikmetele laiali oma otsuse ehk teavituse ja sellega on ka koosolek lõppenud. Nii tõesti saab.

[jorquera]

EJL viimane aruanne annab natuke aimu, kui tõsiselt juhatus ikkagi töötab ja arutelu peab.

EJLi juhatuses on 13 liiget, kes tasu ei saa.

2021. aastal pidas EJLi juhatus 52 töökoosolekut, millest 4 toimusid traditsioonilisel viisil ja 48 e-posti teel.

[jorquera]

Kuna Soccerneti ehk Vutivõrk OÜ sõltumatuse üle on palju juttu olnud, siis siin on huvilistele taustaks natuke infot.

1. Kes on Vutivõrk OÜ omanik?
Alates 27. maist 2021 on Vutivõrk OÜ 100% omanik Eesti Jalgpalli Liit. Enne seda oli osaluse suurus 75%.

2. Kes on Vutivõrk OÜ juhatuse liikmed?
12. augustil 2021 ehk veidi pärast täisosaluse omandamist valiti juhatuse liikmeteks Soccerneti peatoimetaja Kasper Elissaar ja praegune Eesti Jalgpalli Liidu arendusdirektor Mihkel Uiboleht (enne seda oli juhatuses Veiko Kampura üksinda). Pärast täisosaluse omandamist muudeti ka EJL-i ühehäälse juhatuse otsusega Soccerneti põhikirja selliselt, et juhatuse liikmed saavad ettevõtet esindada vaid ühiselt. See tähendab, et kõigi juhatuse otsuste jaoks on vaja ka EJL-i esindaja Mihkel Uibolehe kinnitust/allkirja. Vastavalt EJL-i juhatuse protokollile "Mihkli olemine juhatuses on loogiline, kuna tema on ettevõttega kontakti hoidja."

Juhatuse otsus: https://www.upload.ee/image/14066464/Juhatuse_otsus.jpg

3. Mis on Vutivõrk OÜ tulud?
Kogu müügitulu on klassifitseeritud kui "reklaami müük portaalis". Lähtudes 2020 ja 2021 numbritest võib müügitulu jaotada kolmeks sambaks - (1) EJL-ile müüdud teenus, (2) välismaa müügitulu ja (3) muu Eesti müügitulu. Müügitulu kokku on olnud vastavalt 221 032 eurot (2020) ja 242 065 eurot (2021). Aastaga kasvas müügitulu 21 033 euro võrra ehk ca 10%.

1. EJL-ist saadud tulu on olnud vastavalt 66 tuhat (2020) ja 72 tuhat (2021) eurot. Mõlemal aastal on see olnud 30% kogutuludest.

2. Välismaa müügitulu on olnud vastavalt 151 tuhat (2020) ja 153 tuhat (2021) eurot. Kogutuludest moodustavad need vastavalt 68% (2020) ja 63% (2021). Aruandes pole täpsustatud, mis tuluga täpsemalt tegemist on. Ainus täpsustav info on, et tegemist on väljaspool Euroopa Liitu saadud müügituluga. Mul pole võimalik seda kuidagi kindlaks teha, aga arvestades Coolbeti Soccernetis iga nurga peal, siis tunduks ainus loogiline variant, et see on nende käest saadud tulu. Ma ei tea, miks on see välismaa (väljaspool EL-i) kaudu vormistatud, aga ju siis oli mingi Coolbeti soov ja tingimus. Coolbeti näol on siis tegemist ka ühega neljast EJL-i suurtoetajast.

3. Ülejäänud (Eesti) müügitulu on olnud vastavalt 4 tuhat (2020) ja 17 tuhat (2021) eurot. Kogutuludest moodustavad need vastavalt 2% (2020) ja 7% (2021).

Müügitulu tabel: https://www.upload.ee/image/14066471/Tabel.jpg