Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Ma parem ei tsiteeri, sest ei plaani kellegi peale näpuga näidata, aga
- meil on väike rahvaarv
- me oleme vaesed
- me alustasime 30 aastat tagasi nullist
- eestlased on aeglasema arenguga
Minu üks lemmikumatest tsitaatdest sellest valikust on "eestlased on aeglasema arenguga". See on ikka täiesti geniaalne ja sobib pea igas kohas ja ajal kasutada.
Natukene nostalgialaksu ka. 15a tagasi kui Pasi Rautiainen asus Flora peatreeneriks, tegime temaga pikema intervjuu. Pasi Rautiainen - Flora uus hingamine! 6 aastat hiljem sai Eesti koondis Iirimaalt play-offis 0:4 tappa. https://soccernet.ee/artikkel/pasi-r...-uus-hingamine
Uuest hingamisest saab alati rääkida siis, kui sa taustsüsteemis natukenegi midagi muudad. Eesti jalgpallis toimubki tsükliline areng. Igal aastal pasundatakse, et see aasta on parem kui eelmine, sest väga palju on ära tehtud ja järgmine aasta on veel parem kui see aasta, sest ka sellel aastal on väga palju tööd, mis tuleb ära teha. Ja see on täiesti okei arenguplaan EJLi sugusel organisatsioonil. Ambitsioonikad eesmärgid peavadki olema, iga päevaselt käib ju töö paremaks saamisel, aga me peame aru saama ka sellest, et Eesti on väike riik.
Meie inimesed teenivad spordis kümmet erinevat jumalat. Ja kui meil vahel joppabki, et kõikide juhuste kokku langemise tõttu saime üks kord playoffi, sest antud aastakäik oli tasemel, mehed tegid kõvasti trenni, pääsesid välismsaal okeidesse satsidesse, said mänguaega ning koondist juhendas Täri, kes oli muhe sell ning võttis asja pigem hea huumoriga - SUUREPÄRANE. Ma usun, et neid aegu, eriti praegu, oskame me hoopis teise tundega hinnata. Sest olgem ausad, kes toona peale play-off kaotust ei uskunud, et nüüd hakkabki nii olema! Reality check on olnud päris karm.
Mis puutub koondisesse, siis uueks hingamiseks on tõesti praegu paras aeg ja alustaks seda näiteks mõne uue välistreeneriga. Vahet pole, aga sellist filosoofilist sousti väga ei viitsi enam kuulata kuidas iga löömata jäänud värav või ütlemata kole kaotus jälle ilusaks räägitakse. Võiks ju vahelduseks proovida midagi uut?
..aa ja ma ei julge isegi mõelda, mis 10a pärast hakkab juhtuma - et keda siis süüdistama peaks? Kui praegune noorte põlvkond peaks A-koondises mängima ning tegusid tegema? Oluliselt seksikam vuti asemel on praegu kuskil start-upis rassida ja järgmist Bolti teha, kui olla Eesti A-koondise jalgpallur. Rääkimata meistriliiga jalgpalluri rollist.
Aamen! Poleks saanud paremini kokku võttagi!
Küllap on asi ka sellest, et kusagil 90ndate keskpaigast on sündivus ka madal ja seetõttu lihtsalt mass, kes peale tuli oligi väiksem. Ja kui niigi väiksest valimist veel mingi pool ära võtta... siis jääbki alles, lahja valik.
PS! Ma olen Premium liigat jälginud tribüünidel aastast 2002. Ja pole möödunud aastat, kus eranditultei räägitaks, kuidas igal aastal on tase jälle liigas tõusnud.
Et on mingid mantrad, mida keritakse ja keritakse kuni kõik jalgpallihuvilised neid uskuma jäävad.
Jahutakse teemal, et 10 aastat tagasi oli kõik valesti ja nüüd on auk. Aga mis tehti 15-20a tagasi teistmoodi, et me nende kuttidega playoffi jõudsime ja väga kvaliteetset vutti mängisime? Ehk reaalselt on see täielik bullshit, millele tähelepanu juhtida ja süüdlast otsida. Treeningmetoodika osas ei olnud siin mingit auku. Nii sellele eelnev kui antud vanuserühm treenisid vägagi sarnaselt. Lihtsalt selle erinevusega, et nendest 10 aastat tagustest poegadest ei tulnud suurt midagi. Öelda, et 10 aastat tagasi ei pandud tähelepanu treeningmetoodikale, puudus süsteem, jne. See on vägagi meelevaldne ja jabur suvalise põhjuse leidmine. Pole kedagi süüdistada praeguses sitas seisus, siis süüdistame neid treenereid ja neid mängijaid, kes 10 aastat tagasi valedel alustel trenni tegid? #absurd
Olles ise kasvanud TJK süsteemis, näinud kõrvalt Krugolovide-Vasjade arengut, siis ei teinud see Passikuta seal Wismari kivikõval esimese põlvkonna kunstmurul midagi teistmoodi või paremini kui tema järglased. Hea kui talvel sai üldse väljas trenni teha, sest väljak oli jäine ning täielik liuväli. Alternatiiv oli Wismari kõrval olev kaarhall, millel oli eelajalooline puitparkett ja käsipalli väravad ja kus 4-4 oli suhteliselt maksimumi lähedane trenni teha. Tahtjaid vabadele aegadele oli kolm korda rohkem kui aegu. Ja üldse oli hea, kui treeninggrupp sai 10 ühesugust okei kvaliteediga palli treeninguteks. Vot sellised probleemid olid. Katsevil seisis TJK maja ees alati viimase klassi luksusauto, kui dušhiruumis olles palusid jumalat, et ehk on natukenegi sooja vett alles..
Sellele järgnevat Flora süsteemi või näiteks Kalevi süsteemi, Kalju süsteemi ja algusaegasid kõrvalt nähes ei muutunud samuti mitte midagi. Treeningud läksid ehk natukene süstemaatilisemaks, sest hollandlased tulid ning koolitasid meid. Rohujuure tasandil rassisid Zaurid-Sarapid, Kalevis oli Meijel, Kaljus Getu, jne. Flora süsteem mängis igas vanuses oma Hollandi taktikat ja nii oli. Tekkisid paremad treeningtingimused, uued väljakud. Trenni tehti igal pool, kus sai. Pijpersit ja Jellet austati ja nad olid tõelised autoriteedid. Treenerid ei olnud lükata-tõmmata, filosoofia toimis, oli paremaid ja oli ka halvemaid aegu. Jalgpall silmnähtavalt arenes.
Ja nüüd siis see 10a tagune aastakäik. Kuna Pohlakul polnud aega tegeleda nende mängijatega, et siis nagu nii ongi? Olgem ausad, meil lihtsalt ei jopanud, antud aastakäigu kutid olidki rohkem pehmod ning ei näinud nii palju vaeva kui oleks pidanud. Kindlasti oli ka ebaõnne, aga süüdistada mingit valet treeningmetoodikat toona, see on täielikult meelevaldne. Kogu see tänane pa*k peitub mujal, aga kus, raske öelda. Võib-olla selles, et jalgpall ei olnud 10a tagasi enam nii seksikas? Rõhku pandi rohkem haridusele ja karjääri tegemisele? Ei olnud eriti apetiitne rühkida 24-7 ja lõpetada Premmis 750€ palgaga. Infra oli ju igal pool olemas, kordades paremas seisus kui 20a tagasi, siis kui Vasja generatsioon tegi esimesi suuremaid samme.
Ärge unustage, et 13a tagasi 2007 mängisime Viggo Jenseniga rombi. Täpselt sellel ajal, kui need 10a tagused noormängijad alles esimesi samme tegid.
Joel Indermitte tuletas ülekandes meelde, et täna 10 aastat tagasi võitis 92-93 sündinute Eesti U19 valikturniiril Norrat 2:0. Aga juba siis oli teada, et tegemist on perssekukkunud põlvkonnaga.
Vaatame kuhu Norra tolleaegse U19 koondise mehed on tänaseks jõudnud - 6 meest Norra kõrgliigas, Prantsuse kõrgliiga, Türgi meister, Saksa 2. Bundesliga.
Meil 5 meest Eesti kõrgliigas, 1 varsti Saudi Araabias, 1 Küprosel, 1 Ukrainas.
Ma ka eile ei viitsinud striimi otsida, et vaadata. Tõesti ei mäleta, millal viimati vahele jäi mäng. Mängisin Among Usi sõpradega ja oli päris fun.
Eks ma neid 'päris' mänge kannatan veel küll, aga lootust on ikka väga vähe.
Koondise pikaaegse toetajana lisan omalt poolt ka mõned mõtted. Viimased 15 aastat olen vaadanud pea kõiki koondise valikmänge ja enamusi sõprusmänge , sh. lugematul hulgal kordi staadionil kaasa elades. Välja arvatud viimased aasta aega. Selle 15 a jooksul ei mäleta, et nii pikalt oleksime nii kehvad olnud.
Aasta aega tagasi sai vaadatud mänge Hollandi vastu ja mingi lootus oli, et äkki kodustaadionil läheb hästi, oleme ju ajalooliselt Hollandi vastu päris häid tulemusi saanud. Samas kuklas oli teadmine, et hetke Holland on väga tugev ja ilmselt tuleb järjekordne saun. Ja tuligi. Selline asi teeb meele mõruks päris pikaks ajaks, eriti kui on ette teada, et tuleb jälle kolakas ja täpselt nii juhtubki. Nii kaob igasugune lootus ka tulihingelise ja pikaaegse toetaja jaoks...aasta aega pole ühtegi koondisemängu vaadanud ja ei hakkagi vaatama enne, kui asjad ei muutu. Ma ei ütle, et see on ainuõige suhtumine, aga lihtsalt null motivatsiooni on sellist asja jätkuvalt vaadata.
Njh, kui kümne aasta pärast olukord endiselt kiita pole, siis ilmselt tuleb keegi jälle tõdemusega esile, et tegelikult 10 aastat tagasi oligi kõik totaalselt nihu.
Nüüd ongi seis, kus pea ei lõika ja jalad ei kanna ja Vest on vist süüdi, et ta piits käes staadioni kõrval ei seisnud.
Vist on siin lauses vale sõna. Ongi süüdi. Täna vest seletab, et tema nägi juba 10 aastat tagasi, et seis muutub selliseks. Tulevad halvad ajad. Nii? Ja mis ta siis tegi? Aega oli maa ja ilm, et seda laksu leevendada.
See on eriline ülbus sellist tagant järgi tarkuse juttu ajada ja sellele kaasa noogutamisele ei oskagi viisakat nimetust anda. Kui on eksitud, peab vastutama.
Kokkuvõttes - täielik hullumaja. Voolaid ei päde, ei ole varianti ka mitte, et tema all koondis hakkaks mängima. Kõige nõrgem peatreener by far, kes meil olnud on.
Kesa võib oma numbritega kohe tulla, aga ma pakuks, et Voolaid on koondist ühe aastaga ~5-6 aasta jagu noorendanud.
Eks ta on ise uuendanud, aga eks mingilmääral on see vanus alla kukkunud ka loomulikul teel. Aksalu kukkus eest ära (35a), Klavan ei esinda enam (34a), Kams lõpetas karjääri ära, Lepmets kukkus oma lolluste tõttu ära. Siinkohal ma ehk isegi Järvelaga nõustuks, et kui peale järgmist kahte rahvuste liiga mängu ikka tulemust kuskilt ei tule, siis võib hakata seda poolakate väljendid [B] "Blamaž, katastrofa, tragedia!"/B] kasutama.
Nüüd sügisel pole see reaalne ja mõistlik, kuna kõik kolm vahetasid alles klubi, aga kevadistes akendes võiks kindlasti kohale kutsuda Jürgensi, Vetkali ja Paskotši (+ Šapovalov?).
Ma ei mõtlegi, et peaks nad tõenäolises Rahvuste Liiga relegatsiooni playoffis kõik korraga põhisse panema, aga mingitmoodi peaks neid meestekoondisesse hakkama kaasama. Vahetusest sisse tulla vms. Kui mingit arvestatavat tasemetõusu tahame näha tulevikus, siis peaks see ju nende pealt tulema, kohaliku liiga vanuses 20+ heeroste peale pole mõtet loota.
Ma võin siis olla see külaloll ja Pohlaku koer, aga mina ei oska Voolaidi süüdistada. Talle kasutada olevast inimmaterjalist ei võtaks Mati Alaver oma imerohtudega ka tulemust välja.
Siin ei ole asi riietusruumijuttudes või kolmese kaitseliini sobivuses, vaid aastate taguses tegemata töös. Kõigist Eesti jalgpalliteemalistest raadio- ja taskuhäälingusaadetest on mulle kõige teravamalt alati kõrva lõiganud need, kus keegi julgeb ausalt rääkida meie noorte olematust treenimisest. Kuskil aasta tagasi võttis eikaga rääkides Nõmme Unitedi Martin Klasen olukorra kokku umbes nii, et treenitakse vajaminevast poole vähem ja vananenud metoodikaga. Ja vabandust, aga selle koha pealt ei näe ma tõesti, kuidas liidu juhid seda muuta saaksid. Tugeva trenni jaoks peab olema nõudlus. Poisid, kes ise nõuavad, et neil kell 7 staadionivärav lahti tehtaks, et nad saaks enne kooli ühe pallitrenni teha.
Aga sellest alatreenimisest on nagu kõik kuidagi lollis lootuses mööda vaadanud. Küll on olnud probleemiks lolli rootslase suutmatus salapärast vene hinge mõista, küll Viggo romb ja Reimi kolmene kaitseliin. Ikka rääkisid kommentaatorid, ka Soccernetis, et kurat, meie mehed ei ole ju nii halvad, tuleb oma mojo ja mängurõõm leida ja küll ta läheb.
Ei, koondist ei aita õige peenhäälestus, selle sügavad puudused tekkisid aastaid tagasi neli trenni ja mäng nädalas rütmis elades. See on koormus, mida suudaks iga terve inimene muu elu kõrvalt kaasa teha, mitte tippsportlase vormimine. Nüüd ongi seis, kus pea ei lõika ja jalad ei kanna ja Vest on vist süüdi, et ta piits käes staadioni kõrval ei seisnud.
Praeguses seisuks peaks kuskilt sahtlist Teituri numbri üles otsima ja kutsuma ta jälle elementaarset kaitsmist õpetama.
Jalkaliit on teinud väga palju head tööd, tegelikult meeletult on tehtud. Mitte üks teine alaliit (va ehk Suusaliit mingil perioodil) ei ole olnud võrreldav. Kurb on nüüd fännina tõdeda, et mingid inimesed, eeskätt ilmselt siis Tarmo Lehiste, aga üldiselt kogu juhatus eesotsas presidendiga, on suutnud oma toimetamisega viia jalgpalli seisu, kus see ei olegi iseseisvusajal olnud. Kas te olete kurdid ja pimedad?
Alguses oli ehk lihtsam, polnud väga midagi kaotada ja suurest jalgpallist osasaamine andis pikalt krediiti. Alates 93 Kadriorus Portugali vastu olen käinud, ikka on olnud lootus. Nüüd napib seda aina enam ja eile staadionil lootust enam polnudki. Toetan ikka mängijaid ja jään toetama, ka neid, kes seal vb ei peaks olema. Ma ei tea, mis see pikk plaan on mille nimel võib mingi generatsiooni mängijaid lasta söödaks, et vahet pole kes peatreener on.
Aga austatud Jalkaliidu juhatus, teie valikud on viinud Eesti jalgpalli seisu, kust selle ülestoomine on juba praegu väga keeruline. Te olete lasknud mingitel diletantidel teha Eesti koondis(t)est paroodia, see on kõige hullem, mis saab ühe alaga üldse juhtuda. Võtke ennast kokku mehed! Ja kui toimunu on olnud teie maksimum, siis tuleb võtta sisse koht publiku hulgas.
Leave a comment: