Premium liiga 2020

[Nahkpea]

No kui sa nii ütled.

Võib olla minujaoks ongi see natuke võõras teema, sest ma eriti suur bettija ei ole. Vahest ja siis sellele ei eelne ka mingit süvaanalüüsi. Mitte et ma nüüd päris kulli ja kirja viskaks, aga rohkem selline väga pealiskaudne analüüs.

[-RoMaRiO-]

Ma olen aru saanud, et su elukutse ongi tõenäosuste arvutamine-eeldamine, vähemalt on kuskilt silma jäänud. Sul on välja arenenud professionaalne kretinism (mitte halvas mõttes), et kõike tahad mingitesse tõenäosusprotsentidesse ümber panna.

Jalgpallis teeb selle mõnevõrra keerulisemaks X-faktorite olemasolu, mida ei saa ka parima tahtmise juures ette näha. Jalgpallis lööb see ehk isegi eredamalt välja kui ühelgi teisel meeskonnaalal. Ja miks peakski tahtma?

Kahtlemata. Aga olen jätkuvalt seisukohal, et saab küll. Ja seda kinnitab mu arvates väga hästi see, et vaata millist tippliiga jalgpallikohtumist tahes, siis vastu vaatab, kas särgilt või reklaambännerilt mõne kihlveokontori reklaam. Mitmedki kihlveokontorid pakuvad tippliigadele ainult mõneprotsendilist marginaali, et ju nad hindavad neid tõenäosusi pikas perspektiivis ikka väga täpselt, et sellises ulatuses reklaamiraha kulutada.

[Nahkpea]

Ma olen aru saanud, et su elukutse ongi tõenäosuste arvutamine-eeldamine, vähemalt on kuskilt silma jäänud. Sul on välja arenenud professionaalne kretinism (mitte halvas mõttes), et kõike tahad mingitesse tõenäosusprotsentidesse ümber panna.

Jalgpallis teeb selle mõnevõrra keerulisemaks X-faktorite olemasolu, mida ei saa ka parima tahtmise juures ette näha. Jalgpallis lööb see ehk isegi eredamalt välja kui ühelgi teisel meeskonnaalal. Ja miks peakski tahtma?

[-RoMaRiO-]

Vabandust, millised klišeed?

Mulle meenutas see juhuslikkuse osa rohkem Viikmäe vanaema juttu.

Jalgpallimängus nagu ka igal teisel meeskonnaalal on palju rohkem hoobasid juhusliku teguri vähendamiseks kui näiteks nii mõnelgi individuaalalal. Iga mängija personaalselt ja meeskond tervikuna koos treeneritepingiga saab anda panuse, et tõenäosus, olgu see nii suur või väike kui tahes, kallutataks endale sobiva tulemuse suunas. See on meeskonnamängu essents.

Meeskond on ühtne organism ja kui üks lüli ühel konkreetsel päeval ei tööta (nagu välja toodud Sappineni näide), siis asendatakse see teisega. Seda luksust individuaalaladel pole. Muidugi ei ole olemas garanteeritud võiduvalemit, ega sport ei saagi olla matemaatika.

Parim on alati natuke subjektiivne mõiste. Kindlasti on see palju objektiivsem meeskonnamängus ja liigasüsteemis kui nii mõnelgi individuaalalal. Võtame näiteks odaviske, kus mõni muidu 85-meetri mees lennutab MM-il oda 90 meetri peale ja võidab kulla. Ta ei pruugi oma karjääri jooksul enam kunagi oda nii kaugele lennutada, See üks õnnestunud vise, just sel päeval, ta on maailma parim, aga kas ikka on? Mõned teised mehed viskavad erinevatel võistlustel palju stabiilsemalt oda 90 meetri peale ja kaugemalegi, aga ometigi.

Muidugi mängib juhuslikkus (või õnn, kuidas keegi seda nimetada tahab) jalgpallis mingit rolli, aga kindlasti ei ole see laval peaesineja rollis. Kaugel sellest.

Sa jäid kahte täiesti valesse asja kinni - juhuslikkus ja ühe konkreetse mängija sooritus. Loomulikult ei tähenda juhuslikkus jalgpallis seda, et seal midagi juhuslikult toimuks, vaid selles, et ühte konkreetset mängu võita, peab üks osapool matemaatiliselt oma eeldatava võidutõenäosuse ületama. Igal jalgpallis toimuval sündmusel on mingi tõenäosus ja võiduvõimalus on ümardatult vahemikus 0,1%-99,9%. Kuna võistkonnad ei kohtu omavahel tol perioodil piisav arv mänge, siis matemaatiliselt ei saa see ühe mängu/lühikese perioodi jooksul täpselt paika loksuda. Nii nagu lühikese perioodi jooksul ei jookse ta paika ka kulli-kirja visates. Alusloogika on täpselt sama, lihtsalt selle vahega, et kui seal me teame, et mõlema poole tõenäosus on 50%, siis spordis me seda täpselt ei tea, vaid umbkaudselt eeldame. Kui kohtuvad kaks täiesti võrdset võistkonda, kus eeldame, et iga võimalik tulemus on samatõenäoline, siis ühe mängu raames kukubki see täpselt sinna, kellel asjad paremini tol päeval sujuvad. Olgu selleks parem kvaliteet tol päeval, rohkem õnne või midagi muud, aga 33,3%-st eeldatavast võiduvõimalusest saab mängu lõppedes garanteeritud võit. Ometi ei võidaks nad kõiki omavahelisi mänge ka nendel samadel tingimustel, mis tol korral võidu tõi.

Ühe konkreetse mängija näite tõin enne seetõttu, et oleks lihtsam mõista ühe mängija rolli, aga tegelikult saab selle täpselt samamoodi edasi anda kogu meeskonna esitusele. Targad inimesed on välja mõelnud xG valemi, mis kirjeldab siis eeldatavate väravate arvu sellise mänguga, nagu näidati. Kas seda puhta kullana võtta on juba maitseküsimus, aga üldpildi kohtumisest annab siiski päris hästi. Kui neid numbreid vaadata, siis liiga tihti ei ole need täpselt samas suunas kohtumise lõpptulemusega ja siit tulebki välja, et mõnikord saadakse rohkem väravaid, kui justkui "vääritaks" ja mõni kohtumine ongi selline, et kus mängijad, kes keskmiselt nende võimaluste pealt 40% palle võrku panevad, ei saa tolles kohtumises midagi võrku.

Jalgpall on lihtne mäng, aga minu jaoks kehtivad seal täpselt samad loogikad, nagu igas eluvaldkonnas, kus iga asja juhtumisel on mingi tõenäosus ning mõned asjad juhtuvad tihedamalt kui peaks ja mõnda olukorda ei juhtugi kunagi. Enamasti me lihtsalt ei tea täpset tõenäosust, kuna andmeid on selleks liiga vähe.

[Nahkpea]

Sa lihtsalt purustasid sellega mõned klišeed.

Vabandust, millised klišeed?

Mulle meenutas see juhuslikkuse osa rohkem Viikmäe vanaema juttu.

Jalgpallimängus nagu ka igal teisel meeskonnaalal on palju rohkem hoobasid juhusliku teguri vähendamiseks kui näiteks nii mõnelgi individuaalalal. Iga mängija personaalselt ja meeskond tervikuna koos treeneritepingiga saab anda panuse, et tõenäosus, olgu see nii suur või väike kui tahes, kallutataks endale sobiva tulemuse suunas. See on meeskonnamängu essents.

Meeskond on ühtne organism ja kui üks lüli ühel konkreetsel päeval ei tööta (nagu välja toodud Sappineni näide), siis asendatakse see teisega. Seda luksust individuaalaladel pole. Muidugi ei ole olemas garanteeritud võiduvalemit, ega sport ei saagi olla matemaatika.

Parim on alati natuke subjektiivne mõiste. Kindlasti on see palju objektiivsem meeskonnamängus ja liigasüsteemis kui nii mõnelgi individuaalalal. Võtame näiteks odaviske, kus mõni muidu 85-meetri mees lennutab MM-il oda 90 meetri peale ja võidab kulla. Ta ei pruugi oma karjääri jooksul enam kunagi oda nii kaugele lennutada, See üks õnnestunud vise, just sel päeval, ta on maailma parim, aga kas ikka on? Mõned teised mehed viskavad erinevatel võistlustel palju stabiilsemalt oda 90 meetri peale ja kaugemalegi, aga ometigi.

Muidugi mängib juhuslikkus (või õnn, kuidas keegi seda nimetada tahab) jalgpallis mingit rolli, aga kindlasti ei ole see laval peaesineja rollis. Kaugel sellest.

[-RoMaRiO-]

Ma olen nõus, et nii pealiskaudselt ei olegi võimalik erinevaid olukordi tõsiseltvõetavalt analüüsida. Kuna siinkirjutajal detailsemaid andmeid ei ole, siis see ongi lihtsustatud üldpilt. Ja kui isegi oleks, siis mingit tõde poleks ka võimalik siis kuulutada, sest valim oleks jätkuvalt väike ja muutujaid selleks liiga palju. Enamasti spordi- ja jalgpallianalüüs (vähemalt jalgpallisõprade jaoks) käibki väga lihtsustatud andmetel, milleks eelkõige on lõppresultaat. Kui võidad, siis on kõik hästi, kui kaotad, siis halvasti. Iseenesest ei ole jalgpallikohtumine mitte midagi muud kui mäng tõenäosustel, kus iga sündmuse õnnestumisel on mingi fikseeritud tõenäosus, mis kujuneb pikka perspektiivi silmas pidades. Kuna aga üks jalgpallikohtumine kestab 90 minutit ning punktide saatuse otsustavad sündmused, mida ei juhtu liiga tihti, siis juhuslikku on selles mängus palju. Kui Rauno Sappinen hooaja lõikes realiseerib väga häid väravavõimalusi 40% tõenäosusega, siis mingi mäng teeb ta seda 100% efektiivsusega ja mõni mäng 0% ning sellest sõltub, kas konkreetsel päeval on asjad hästi või halvasti. Samamoodi on ka palju väiksemate mänguliste detailidega. Praegu oleme üheselt kokku leppinud, et pika hooaja lõikes tasandab kõik ennast ära ning selgub riigi parim võistkond, aga kas ka päriselt selgub? Play-off formaadis turniiridel vaevalt alati parim võistkond võidab. Võidab võistkond, kellel asjad kõige paremini tol hetkel sujuvad, aga ometi peame me, kas seda riiki või klubi tolle hetke maailma parimaks. Arno Pijpers oli jõudnud järeldusele, et kohtunike ebasoodsad otsused pika hooaja lõikes ei määra, sest saad nii poolt- kui vastuotsuseid. Kui aga kogu aeg saad ebasoodsaid otsuseid mängudes otseste konkurentidega ja soodsaid otsuseid 4:0 eduseisus, siis kas ikka tasandab? Täpselt sellised need analüüsid jalgpallis mu arust on. Ma isegi ei tea, kuidas ma siiamaani jõudsin ja tuli ilmselt täiesti segane tekst

[Nahkpea]

Ma olen ses mõttes Marekiga nõus, et numbrid ise ei ütle just palju. Siin peaks siis pigem analüüsima, et kus ja kuidas on vigastused saadud, mis tüüpi vigastustega tegu on ja millised on sedalaadi vigastuste põhjused. Mitte et -RoMaRiO- väljatoodud oletatavatel põhjustel ei võiks iseenesest tõepõhi all olla, võib küll, lihtsalt paljalt numbrite kaudu seda tõestada ei saa.

[Marek_T]

Selline numbrimaailm on hirmus tendentslik alati ja väita, et "viiendik tõusu ikkagi, päris karm" ei päde kohe mitte kuidagi olukorras, kus nende vigastuste sisu või tõsidus ja ennekõike põhjus ei ole teada. Sa oled loogiline inimene ja saad sellest ju aru.

Arsenalil pole küll Viljandisse mõtet tulla. Aga kasvõi totenhämide ja interite käest nõu küsida ei teeks ühelegi Eesti klubile paha ilmselt, kui laatsaret üle pea kasvab.

[-RoMaRiO-]

Tegin kiire võrdluse eelmise hooajaga ära. Kui möödunud hooaja 1-9 vooru vahelisel ajal saadud probleemide tõttu pidi tervislikel põhjustel mänge vahele jätma 28 mängijat, siis tänavusel perioodil 34 mängijat. Päris detailideni ei läinud, seega ei arvestanud näiteks eelmisel hooajal peamiselt Transi duublis mängivaid noormängijaid kui ka tänavu peamiselt Levadia duublit esindavaid mängijaid. Võimalik, et mõni mängija jäi emmal-kummal hooajal ka kahe silma vahele, aga suurusjärgud peaks enam-vähem õiged olema. Numbriliselt 28 vs 34 ei näe välja just liiga suur erinevus, aga viiendiku võrra tõus on siiski märgatav vahe. Samas on tõsi, et see kõik võib olla ka anomaalia ning et põhjapanevamaid järeldusi teha, siis selleks oleks vaja oluliselt suuremat valimit. Küll on aga märgiline fakt, et ka eelmise hooaja alguses polnud Tulevikul probleeme vigastustega, et siin on Arsenal ilmselt küll varsti ukse taga kui info liikuma peaks hakkama

[-RoMaRiO-]

Loomulikult käivad jalgpalliga käsikäes vigastused, loomulikult ei oleks võimalik sellest mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ka juhul kui tänavu oleks 10% võrra rohkem vigastusi kui mullu. Kuna teema hakkas mind huvitavama ja tippude puhul oli kuulda arvamusi, et nad ei poolda liiga kiiret alustamist, sest nad kardavad oma tervise pärast, siis üritan homme aja leida ja esmase analüüsi ära teha. See miks oli vaja sügis-kevad süsteemis toimivatel liigadel alustada esimesel võimalusel on arusaadav. See miks oli vaja meil esimesel võimalusel alustada ja jätkuvalt mängida 30-32 vooru ei olnud mu jaoks arusaadav.

Ennist viidati, kas mu mure pole seotud Kalju olukorraga. Loomulikult üritan ma igal võimalusel seista väärtuste eest, mis aitaks mu pooldataval klubil saavutada paremaid sportlikke tulemusi. Kui ma seda ei teeks, siis ma oleks aastaid oma aega kulutanud täiesti valele asjale. Küll, kes mind teab, siis oluline osa mu leivast tuleb spordisündmuste tõenäosuste hindamisest. Mida rohkem ja tihedamalt on mänge - seda rohkem on ka võimalust leiva peale vorsti panna. Samamoodi on ka KTM ja ETM piiranguga, mis tööalaselt on mulle tegelikult kasulik. Pole paremat asja ennustaja jaoks kui tugev koosseis duublimängus. Kõik tavapärasest erilisemad olukorrad tekitavad väärtust. Samuti seisin ma selle eest, et koroonakriisi alguses tuleb jalgpall panna pausile, mis minu jaoks tähendas palgata puhkust.

Kas pole mitte naljakas, et ma seisan isiklikult asjade eest, mis mulle personaalselt on justkui kahjulikud? Kalju võib ju kunagi võita, aga õhust ja armastusest liiga kaua ei ela. Vastus on lihtne. Ma seisan nende asjade eest, mis ma arvan olema õige, mitte nende asjade eest, mis mulle personaalselt kasulikud oleksid.

[Sambaz]

Tõsiseid vigastusi me hakkame nägema novembris ja detsembris kui jääpalli hooaeg on avatud ja Romario loetelus olevad pisivigastused hakkavad ennast ilmutama suurtena, sest ma kardan, et päris paljudel pole 100% midagi välja ravitud, sest noh roteering ja graafik liigselt liiga tihe. Mängija seisukohast meil hakkab allles showd saama nov -dets.

[Nahkpea]

Isegi kui on paar-kolm vigastust võrreldes mullusega rohkem, siis no ega vigastuste saamisel ei kehti ka aastate lõikes mingit demokraatlikku printsiipi. Aastad ei ole vennad.

[Nahkpea]

Ma panen ka puhtalt kõhutunde pealt, et vigastuste kohapealt mingit hüpet see hooaeg küll kaasa toonud pole. Keegi, kel aega ja viitsimist võib muidugi tuhlata ja kalkuleerida, et seda kinnitada või ümber lükata.

[Marek_T]

Flora: Jääger, probleeme olnud Pürgil ja Ainsalul
Paide: probleeme olnud Capriolil ja Turil
Kalju: palju probleeme jah, mis tänase postituse jaoks mõneti ka aluse andis, aga tegelikult esmalt särtsatas kui esimesed tõsisemad vigastused tulid
Levadia: probleeme olnud Kruglovil, Kirsil ja Manuchol, esinduse servalt pikalt väljas Krutogolov, Veering ja Utgof
Tulevik: on olnud kõvasti õnne ja/või on vigastuste ennetamiseks tõepoolest head tööd tehtud
Kuressaare: pikalt väljas Lipp, probleeme olnud Saarel ja Larsenil
Tammeka: probleeme olnud Dudarevil, Tekkol ja Andersonil
Kalev: probleeme olnud Anieril, Vahernal, Kaldmal, Golovljovil ja Laur on ka kuskile kadunud
Legion: probleeme olnud Artjuninil, Sidorenkovil, Kovtunovitšil, Nesterovil, Tšendeil
Trans: probleeme olnud Nesteroviskil, Appiahil, Škinjovil, Zakarljukal ja Poljakov siis hooaja lõpuni

enamus nendest pole olnud tõesti väga rasked traumad, aga kõik nad on vigastuse tõttu pidanud mängudest puuduma või puuduvad senini, et algne sõnastus, et tõsiseid ja väga tõsiseid vigastusi on rohkem kui muidu, oli ehk tõesti väär.

e: ma ei pretendeeri eksperditiitlile ja mingit tõde kuulutada ei soovigi, aga rasked traumad on pigem ebasoodsate asjade kokkulangemine, kergemad kõksud/äratõmbamised ülekoormuse või viletsa ennetustöö tulem. võimalik, et mälu on nii selektiivne ka, aga mu arust on see nimekiri pikk.

Ma jääksin siin selle pika nimekirja osas eriarvamusele. Oleks aega, võiks ju möödunud aasta Fantasy nipinurgad läbi tuhlata, aga persetundele tuginedes ütleksin, et ei leia mullusega võrreldes selles valdkonnas mingeid eriliselt anomaalseid jõnksakaid. Sa loetlesid üles pmst kõik vigastused, mis ühes või teises satsis olnud ja paraku jalgpallis saadakse vigastada, 100% igas satsis 100% igal aastal keegi. Et noh, kui tahta, siis võime Tuleviku ka lisada ikkagi siia, sest Seeder oli reievigastusega väljas mõned nädalad. Sai duubli mängus.

Ei näe kuidagi neid musti noote, mida sinuga jagada, hää Mario.

[Ott Järvela]

Bayerni esifänn juhatas Kristali inteka ajal Gando ja Homutovi kusagile. Kuhu?

Minu juurde.

https://soccernet.ee/artikkel/viigi-paastnud-homutov-satestas-kaljule-range-reegli

https://soccernet.ee/artikkel/gando-mang-kaljuga-oli-nii-minu-kui-ka-meeskonna-selle-hooaja-parim