Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Kas teiste klubide mängudel on ka nii, et tasuta sissepääsu korral on ikkagi vaja võtta nn. nullpilet
Viljandis on ka nii. Mujal ei tea.
Algselt postitas Stok
mille jaoks on vaja seista järjekorras, oodata, kui see prinditakse, siis seista turvakontrolli järjekorras ja oodata, kui see skännitakse? Eelmistel aastatel piisas, kui turvatöötajale näidata tasuta sissepääsu võimaldavat dokustaati, järjekord oli lühem ja kõik olid rõõmsad.
Järjekord tuleb läbida, aga printimist ei ole (nullpiletit on nummerdatud nö valmispiletid). Järjekordi pikendanud see lähenemine (Viljandis teist aastat) ei ole. Tänu tänavusele e-pileti süsteemile (kodulehelt saab osta pileti kasvõi mängule jalutades ja siseneda e-pileti väravast, kus pole üldse mingit järjekorda) on järjekorrad hoopis ära kadunud.
Nullpileti mõte on (vähemalt Viljandis) dokumenteeritult täpse publikuarvu saamine ilma publiku sõrmega või fotodelt üle lugemiseta. Siiani on toiminud suurepäraselt. 60. minutil läheb kassa kinni ja publikuarv kõlaritesse ja inspektorile.
-edit- Unustasin ka tõiga, et nullpiletid teenivad ka publiku ja piletitulu analüüsimise eesmärki. Võin öelda, et Viljandis on eelmise aastaga võrreldes tuntavalt kahanenud nullpiletite ehk tasuta staadionile sisenevate inimeste arv ja tugevalt tõusnud just täispiletite (aga ka sooduspiletite, pisut vähem) osakaal. Ergo: piletitulu on tõusnud.
Kas teiste klubide mängudel on ka nii, et tasuta sissepääsu korral on ikkagi vaja võtta nn. nullpilet, mille jaoks on vaja seista järjekorras, oodata, kui see prinditakse, siis seista turvakontrolli järjekorras ja oodata, kui see skännitakse? Eelmistel aastatel piisas, kui turvatöötajale näidata tasuta sissepääsu võimaldavat dokustaati, järjekord oli lühem ja kõik olid rõõmsad.
Kahju, et ei tahetud Kaljut võita, aga tavaolukorras olnuks punktiga ka rahul.
Hiiul olen ma sarnase korralduse otsa sattunud. Ostad eelmüügist elektroonilise pileti ja arvad, et kõik on tore, age ei. See aasta mingil mulle seletamatul põhjusel (väideti, et EJL nõudmisel, aga võisin ka valesti aru saada) tuleb eelmüügist ostetud pilet vahetada "kassas" päris pileti vastu ja siis laseb turvamees staadionile. Täielik absurd, milleks seda vaja on, see jääb mulle mõistetamatuks ja tundub natuke sellise skeemitamise moodi.
Minu arust on Tammeka selline Eesti Arsenal, kes mängitab julgelt ja palju verinoori mängijaid aga maksab selle eest ka tabelis lõivu. Klubi filosoofia lihtsalt on mängida enda materjaliga, kahjuks nõuab see õnnestumiseks ühte väga head põlvkonda ja palju õnne.
Väljakul ilmselt probleemi pole, aga Tammeka-Kalju mängus linnapoolse värava all on ETV kaamerast suht raske vahet teha päikese tõttu, kumba meeskonna mängijaga tegemist on. Kõik paistavad mustad.
Me ei saa mingist välislepingust rääkida enne, kui ikka tipuründaja ei suuda ühe puutega omaks palli võtta, see oli tal enne kummituse reise ja on ka hetkel probleem. Kuigi vast Koskori puhul kehtib sama sündroom mis Rääbise puhul - ülim tahtmine olla jalgpallur.
Eestis võib jalgpallur ära elada, aga rikkaksei saa ja reserve ei kogu. Seega on jalgpalluri karjääri huvides mõistlik käia välismaal, ajada papp kokku ja siis võib ka kodumaal muretult pelada. Siin tuleb mõelda sellele, et kui 40selt lõpetad karjääri, tuleb omandada kutseoskus jms ning minna muule tööle üle. Kergem on seda teha nooremas eas. Kui jalgpallurite palgad tõuseksid Harjumaa keskmiseks, oleks meie liiga mõistes andekate hoidmine lihtsam. Teine võimalus on siduda jalgpallur klubitööga juba karjääri ajal. Näiteks noortetreener vm asjaajaja amet aitaks hoida jalgpalli juures. Selliseid näiteid peaks meil ka olema.
Nagu paljud varakult lõpetanud mehed on öelnud: " kui välismaale ei saa, siis kaob mõte ja mott ära." Näiteks võiks tuua Reinumäe, Marmori, eks neid ole veel. Koskoriga võib olla sama.
Koskor oli mingil hetkel Eesti liigas staar, keda seostati edukalt väravate löömisega. Samuti oli ta ka koondise vaateväljas ning tegi lausa debüüdigi. Kindlasti võib eeldada, et tol hetkel oli motivatsioon kõrge ning usk tugevamasse liigasse saada olemas. Kuid siis saabus reality-check ning Indoneesias ja Islandil tuli korralik tagasilöök, millest ta paistab, et ei olegi taastunud. Ehk ma pakuks ka, et probleem on motivatsiooni puudumises. Plus ei paista, et Eestis top 4 tunneks huvi tema vastu. Ja rahaliselt ei ole väga raske leida tööd, kus makstakse rohkem kui Eestis jalgpallurile. Ma ise pakun ka, et lähiajal saavad madalamad liigad ühe korraliku mängumehe juurde.
Nagu paljud varakult lõpetanud mehed on öelnud: " kui välismaale ei saa, siis kaob mõte ja mott ära." Näiteks võiks tuua Reinumäe, Marmori, eks neid ole veel. Koskoriga võib olla sama.
Eks mängumehi ole erinevaid. Mõni müttab terve karjääri Eesti liigas ja mitte pahasti. Borissov, Kallimullin, Kitto, Gruznov kui näidetena välja tuua. Koskorit ei maksa veel maha kanda.
Nagu paljud varakult lõpetanud mehed on öelnud: " kui välismaale ei saa, siis kaob mõte ja mott ära." Näiteks võiks tuua Reinumäe, Marmori, eks neid ole veel. Koskoriga võib olla sama.
Koskor vist on peale Indoneesia üsna vilets olnud?
Mul on tema mängust jäänud mulje, et ta nagu ei taha mängida ja rohkem nagu sunnitud sinna väljakule. Ma millegipärast arvan, et sealt võib tulla järgmine suht ,,ootamatu'' lõpetamine.
Leave a comment: