Paide Linnameeskond

[boobek]

Staadion ei pea olema ainult puhtalt jalka jaoks. Saab planeerida sinna külge mingid büroo- või poepinnad ja renditulust vabalt seda asja üleval pidada.

[orbitaaljaam]

Jajah. Hädasti vaja sinna Pärnusse veel ühta kasutult seisvat asja, mille ehitamine maksab kümneid miljoneid.
Lennujaamast ongi vähevõitu veel.

[Tallinec]

See on ikka jabur küll kui 33 a peale taasiseseisvumist on kogu riigi peale vaid 1 staadion, mis vastab Cat 4 nõuetele. Lisaks oleks võimalus ju staadionit multifunktsionaalselt kasutada (nt. erinevad kontserdid, üritused, messid jms), mis tooks kindlasti Pärnusse rohkem turiste, sündmusi ja käivet horeca sektorile.

Huvitav küsimis, kes maksab Cat 4 staadioni hoolduse eest mis seisab jõude 99 % aega. Ei kujuta ette, et tuhanded välismaalt turistid sõidaksid busside või autodega Pärnusse võu Tartusse kus toimivad kontserdid või mängud.

Targem kulatada rohkem raha mitte-tallinna laste- ja noorte meeskonnade osalusele välismaa turniirides vaid mitte infrastruktuurile mis seisab jõude või luku taga.

[fcfloraforever]

Kellega Paide ja Flora edu korral playoff ringis kokku lähevad?

Loos on esmaspäeval.

[ltltl]

Kellega Paide ja Flora edu korral playoff ringis kokku lähevad?

[kesa]

Mainiks veel, et. hooaegadel 1976- 1979 mängis BK Häckenis väliseestlane Valdek Ruukholm.(s. 1956)
1976-77 mängis Häcken Rootsi II liigas (Ruukholm 10 mängu)
Alates 1978 tõusisHäcken Rootsi esiliigasse. 1978 -0 mängu, 1979 sai Ruukholm Häckenis aga kirja 3 mängu

Division 3 Nordvästra Götaland 1 (goteborgsfotboll.se)
Pildil ka samuti väliseestlane Jaak (Jack) Weermets ( s. 1954), kes mängis Häckenis 1977-79
1977 - 2. liigas 15 mängu ja oli tegija ka 1978, mil sai kirja Rootsi esiliigas 16 mängu, 1979 kõigest 2 mängu.

[kesa]

See on üks kõige eeldatavamaid argumente staadioni ehitamise vastu. Vaatasin üle, millised on nende eelpool mainitud staadionite külastusnumbrid eelmisel liigahooajal. Kuna Küprose, Põhja-Makedoonia ja Kosovo kohta andmeid ei leidnud, siis Sloveenia liiga statistika kohta küll.

1	NK Maribor 1960	2.500	-26,1%	7.500
2	NK Celje	1.950	65,5%	7.242
3	NK Olimpija Ljubljana	1.766	-14,3%	6.345
4	NŠ Mura	1.656	-22,6%	2.550
5	FC Koper	1.035	3,0%	3.000
6	NK Aluminij Kidričevo	714	236,7%	2.000
7	NK Bravo	686	-3,5%	1.550
8	NK Rogaška Slatina	667	139,2%	1.100
9	NK Domžale	665	-10,4%	1.500
10	NK Radomlje	375	-3,8%	700
.	Total	1.202	-5,5%	7.500

Ehk mida me näeme. Maribori staadioni keskmine attendance oli 2500 (staadion 11 tuhat pluss), Celje staadionil 1950 (staadion siis 13 tuhat pluss) ja riigi suurimal staadionil Ljubljanas oli Olimpia külastatavus 1766 ja Bravol vaid 686 (staadion mõlemal 16 tuhat pluss). Seega kogu hooaja on nende kolme staadioni täituvus marginaalne. Kõige parempoolne rida näitab hooaja kõrgeimat publikunumbrit mängul.

Selle loogika järgi vist tundub rumal investeering kui enamuse mängudest on ilmselge alatäituvus. Raske usukuda, et seal nii palju kontserte ja muid sündmusi toimub jalgpallivälisel ajal, et see oma majandamisega plussis oleks. Ilmselt oli ikkagi algne mõte staadionite rajamisel muu või doteeritakse neid kas kov või riigi tasemel. Võimalus on ju ajakirjanikel Sloveenia kolleegidelt seda uurida.

Loogika ütleb, et tribüünide mahutavusel ntx 3000 või 10 000 korral on suurema staadioni ehitamine tunduvalt kallim. Lahtiste tribüünidega staadioni hilisema hooldamise kuludel ei tohiks tribüünide mahutavusel tapvat vahet olla kui staadionil siseruume (küte, jahutus) võrdselt. Põhikulud nagu väljaku hooldus, valgustus on ju sarnased nii 3000 kui 10 000-sel staadionil.

Seda enam, et jalgpall on religioon ja staadion kirik aga kirik peab usklikule ikka suur ning uhke ehitatama

[futbolidipaul]

Minu teada ei suuda isegi Saku suurhall end ära elatada ja selle täituvus on palju parem. Eesti sugusele riigile piisab täielikult ühest suurest staadionist.

[midfielder]

+1. Poleks ju sellel absoluutselt mõtet kui enamus ajast külastaks 8k istekohaga staadionit alla tuhande inimese. Pärnu klubile/linnale oleks hooldus/ülalpidamine järjekordne lisakulutus, mida ei suudetaks piiratud eelarvete puhul katta.

See on üks kõige eeldatavamaid argumente staadioni ehitamise vastu. Vaatasin üle, millised on nende eelpool mainitud staadionite külastusnumbrid eelmisel liigahooajal. Kuna Küprose, Põhja-Makedoonia ja Kosovo kohta andmeid ei leidnud, siis Sloveenia liiga statistika kohta küll.

1	NK Maribor 1960	2.500	-26,1%	7.500
2	NK Celje	1.950	65,5%	7.242
3	NK Olimpija Ljubljana	1.766	-14,3%	6.345
4	NŠ Mura	1.656	-22,6%	2.550
5	FC Koper	1.035	3,0%	3.000
6	NK Aluminij Kidričevo	714	236,7%	2.000
7	NK Bravo	686	-3,5%	1.550
8	NK Rogaška Slatina	667	139,2%	1.100
9	NK Domžale	665	-10,4%	1.500
10	NK Radomlje	375	-3,8%	700
.	Total	1.202	-5,5%	7.500

Ehk mida me näeme. Maribori staadioni keskmine attendance oli 2500 (staadion 11 tuhat pluss), Celje staadionil 1950 (staadion siis 13 tuhat pluss) ja riigi suurimal staadionil Ljubljanas oli Olimpia külastatavus 1766 ja Bravol vaid 686 (staadion mõlemal 16 tuhat pluss). Seega kogu hooaja on nende kolme staadioni täituvus marginaalne. Kõige parempoolne rida näitab hooaja kõrgeimat publikunumbrit mängul.

Selle loogika järgi vist tundub rumal investeering kui enamuse mängudest on ilmselge alatäituvus. Raske usukuda, et seal nii palju kontserte ja muid sündmusi toimub jalgpallivälisel ajal, et see oma majandamisega plussis oleks. Ilmselt oli ikkagi algne mõte staadionite rajamisel muu või doteeritakse neid kas kov või riigi tasemel. Võimalus on ju ajakirjanikel Sloveenia kolleegidelt seda uurida.

[Jälgija]

Ärge nüüd hoogu minge, see oleks täiesti arulage raha kulutamine. Seda staadionit läheks kord vaja nelja aasta jooksul ja ülejäänud ajal oleks alla 10% kasutuses.

+1. Poleks ju sellel absoluutselt mõtet kui enamus ajast külastaks 8k istekohaga staadionit alla tuhande inimese. Pärnu klubile/linnale oleks hooldus/ülalpidamine järjekordne lisakulutus, mida ei suudetaks piiratud eelarvete puhul katta.

[futbolidipaul]

Ärge nüüd hoogu minge, see oleks täiesti arulage raha kulutamine. Seda staadionit läheks kord vaja nelja aasta jooksul ja ülejäänud ajal oleks alla 10% kasutuses.

[purgeenius]

No tulgu jah Tallinna oma mänguga!
Ja parem, kui ei tulda suure pakiga

[midfielder]

Ei ole Pärnu linnal ja veel vähem Paidel huvi arendada Pärnu staadionit massiüritusteks paraku. Klubid ju ei ehita meil staadioneid ise. Selle 33a peale alles jõuavad väiksemad klubid oma treeningkeskusteni. Loodetakse riigi või KOV-i toele, aga meil ju on linnurahud jms jampsi ja asjad mida tehakse 3 kuuga ära venivad 3 aastat. Mõtted on sul, aga head ja kiiduväärt! Kuid palju lätlastel ja leedukatel neid Cat 4 staadioneid on. Peamegi leppima, et kogu meie tippvutt toimub meie Ale Coqi mekas! Aga äkki 66 a pärast meil juba 2 statat, kus asju teha!

Lätil ega Leedul pole samuti üle 1 CAT 4 staadioni, küll aga on Sloveenial selliseid staadione koguni 3! Rahvaarv 2,1 mlj ning peale suurima staadioni Ljubljanas (ekvivalent Tallinnale) Stoźice Stadium (16 tuhat, kasutavad kaks satsi Bravo ja Olimpija) on veel kahel klubil. NK Celje (Stadion Z`dezele 13 tuhat), rahvaarv 37 tuhat ehk Pärnust väiksem ja siis veel NK Maribor (Ljudski vrt 11 709). Linnas elanikke 96 tuhat ehk selline Tartu mõõtu siis.

Võib olla tasuks jalgpallilise taseme ja taristu arendamisel eeskuju võtta neilt, mitte Balti naabritelt. Sloveenia on iseseisev samast aastast kui Eesti ja EL liige samuti. Oldi ju endise Jugoslaavia kõige arenenum riik nagu Eesti kohta võib sama öelda NSVL liiduvabariikide kontekstis. Ei olnud Sloveenia ju mingi eriline jalgpalliline jõud ka Jugoslaavia sisestel mv-tel, aga nüüd on 33 aastaga tehtud meeletu hüpe just koondise tasemel-2 korda jõudnud nii MM kui EM finaalturniirile.

EDIT: Küprosel (rahvaarv 921 tuhat) on CAT 4 staadioneid 5!!! Ja isegi sellisel Euroopa ühel mahajäänud riigil nagu Põhja-Makedoonia (rahvaarv 2,08 miljonit) on neid samuti 5. Muuseas riik peab juba 20 aastat läbirääkimisi EL-ga liitumiseks, mis näitab milline mülgas see tegelikult on.

Kosovol (elanikke ca 1,6 milli), CAT 4 staadione 4.

[-RoMaRiO-]

Alustada tuleks ikkagi sellest, et ei Paide Linnameeskond, Narva Trans ega Nõmme Kalju pole ühtegi oma eurosarjakohtumist mänginud oma kodustaadionil. See, kas Paide peab kolima Pärnu asemel Kadriorgu või Lillekülla, on küll kõige väiksem mure.

[Drogba]

Tegelikult on kurb, et nagu kaks aastat tagasi kui Paide samuti 3 eelringi jõudis tuli Pärnu staadionilt lahkuda, sest see ei vasta category 3 nõuetele. No Häcken pole muidugi Anderlecht, aga kui võimatu oleks ca 5 a perspektiivis koostöös EJL ja Pärnu LV-ga, et Pärnusse kerkiks UEFA Category 4 staadion (8 tuhat publikut), võimalus mängida CL, EL, ECL põhiturniiri mänge pluss kõik koondise mängud mis iganes vastasega.

See on ikka jabur küll kui 33 a peale taasiseseisvumist on kogu riigi peale vaid 1 staadion, mis vastab Cat 4 nõuetele. Pärnu oleks selle staadioni ehitamiseks kindlasti atraktiivsem koht kui Tartu nt. Lisaks oleks võimalus ju staadionit multifunktsionaalselt kasutada (nt. erinevad kontserdid, üritused, messid jms), mis tooks kindlasti Pärnusse rohkem turiste, sündmusi ja käivet horeca sektorile.

Ei ole Pärnu linnal ja veel vähem Paidel huvi arendada Pärnu staadionit massiüritusteks paraku. Klubid ju ei ehita meil staadioneid ise. Selle 33a peale alles jõuavad väiksemad klubid oma treeningkeskusteni. Loodetakse riigi või KOV-i toele, aga meil ju on linnurahud jms jampsi ja asjad mida tehakse 3 kuuga ära venivad 3 aastat. Mõtted on sul, aga head ja kiiduväärt! Kuid palju lätlastel ja leedukatel neid Cat 4 staadioneid on. Peamegi leppima, et kogu meie tippvutt toimub meie Ale Coqi mekas! Aga äkki 66 a pärast meil juba 2 statat, kus asju teha!