A Le Coq arena

[ROOTSI KUNN]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Algselt postitas Jaak


Btw, eile võeti vastu 2004 aasta lisaeelarve e. finantseerimisprobleemid Arena valmimise ümber võiks nüüd lõplikult lahenenud olla.

Jõudsid ette ma just tahtsin sama õelda. Lisaeelarve võeti vastu ja FCF sai lõpuks ometi raha ,et staadion lõplikult valmis ehitada . Nüüd ei ole küll enam mingeid takistusi peale külma ja kurja talveilma.

[Jaak]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Algselt postitas ROOTSI KUNN

Algselt postitas Jaak


Btw, eile võeti vastu 2004 aasta lisaeelarve e. finantseerimisprobleemid Arena valmimise ümber võiks nüüd lõplikult lahenenud olla.

Jõudsid ette ma just tahtsin sama õelda. Lisaeelarve võeti vastu ja FCF sai lõpuks ometi raha ,et staadion lõplikult valmis ehitada . Nüüd ei ole küll enam mingeid takistusi peale külma ja kurja talveilma.

Astusin täna Arena juurest läbi. Parasjagu on algust tehtud puuduva kollase fassaadikatte paigaldamisega. Teedeehitus päris lõppenud veel polnud, ilm vist segab pisut.

[ethan]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Et siis Arenaga on jää liikumas, ning peaks varsti valmis saama, nagu ka kõrvalolev treeningkompleks. Viimane aeg kah.

Mis aga mujal Eestis toimub? Tammet ootab renoveerimine 2006, Viljandi linnastaadioni 2007... treeningtingimuste parandamisest pole Lilleküla kõrval midagi kuulnud. Tingmuste parandamise all ei mõtle ma mõistagi ühe kunstmuruväljaku rajamist.

Nüüd see, mis mind kirjutama ajendas.
Põhjarannik:

EJL-u peasekretär Tõnu Sirel:
„Me võime sundida Narva võime staadioni ära remontima, kuid meil on FIFA projekt, mille järgi saab kuus Eesti meistriliiga klubi staadionite renoveerimiseks raha. Narva Transile on eraldatud 166 000 dollarit, tänu sellele võib staadioni korda teha. Kuid meie põhimõte on selline, et Eesti jalgpalliliit ei kata kõiki kulutusi. Asjast peavad olema huvitatud teisedki, sealhulgas linnavõimud.“

FIFA eraldab tõesti ca 2,4 miljonit krooni igale kuuele eesti klubile (kokku ligi miljon dollarit) staadionite renoveerimiseks? Selle eest saab ühtteist ikka korda kah! Muidugi oleks aeg linnavõimudel ärgata, ning elu nuusutada, aga oh kus sa sellega, nagu öeldakse.

[tkkt]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Loodame, et see vähemalt läheb nii, sest nagu enamus teist ikka teab on transi ja lootuse staadionid JUBEDAD aga kahjuks jääb seekord Lootus rahast ilma - whata piti!

[Ramm]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Jalgpalliklubi FC Flora presidendi Aivar Pohlaku kinnitusel valmib Lilleküla jalgpallistaadion järgmise aasta märtsis, vaatamata poolelioleva ehituse taaskäivitamisel ilmenud raskustele.

\"Poolelioleva ehituse taaskäivitamine osutus keerulisemaks, kui alguses arvasime, aga oleme praegu sellises graafikus, et staadion valmib märtsikuus,\" ütles Pohlak BNS-ile. Tema sõnul tähendab see seda, et järgmised maailmameistrivõistluste valikmängud, 26. märtsil Slovakkia ja 30. märtsil Venemaaga toimuvad juba valmis staadionil.

Pohlaku sõnul oli ehituse taaskäivitamise juures kõige
raskem just füüsiline pool. \"Ühel hetkel pidi kõikide tööde lõikes minema edasi sellelt kohalt, kus asi umbes kolm aastat tagasi pooleli jäi,\" märkis Pohlak.

Lisaks sundis staadioni ümbruse teede ja tänavate ehitusega kiirustama teadmine, et sellega on vaja enne lume tulekut ühele poole saada. \"Vaatamata kõigele, on ehitus normaalselt käivitunud ja seda on ka staadioni välisilme muutumisest näha,\" ütles Pohlak.

Jalgpallijuhi sõnul on Floral praegu riigilt saadud
laenudega kõik korras, kuid riigi lubatud investeeringutega mitte.

\"Valmistame ette dokumente, et täita riigiga sõlmitud
lepinguid. Viimased kaks kuud on see asi seisnud maa-ameti taga, kes pole seni suutnud anda oma nõusolekut treeningväljakute kinnistu hoonestusõiguse üleandmiseks staadionit haldavale aktsiaseltsile,\" rääkis Pohlak.

FC Flora ja riik sõlmisid augusti lõpus kokkuleppe, mille
kohaselt omandab riik 70,5 miljoni krooni eest vähemalt 40
protsenti staadioni aktsiatest. Tehing viiakse lõpuni pärast 2004. aasta lisaeelarve vastuvõtmist riigikogus. Enne tehingu lõpuleviimist finantseeritakse staadioni ehitust Eesti riigi ja Hansapanga laenude abil.

Ehitustööd Lilleküla saadionil algasid pärast pikemat pausi taas oktoobri keskel. Selleks ajaks oli lepinguid sõlmitud 24 miljoni krooni eest, lepingute sõlmimise aluseks on FC Flora ja riigi vahel sõlmitud 25 miljoni krooni suurune laenuleping.

Järgmise 25 miljoni krooni ulatuses teostatakse staadionil
töid Hansapangast saadava laenuraha eest ning pärast staadioni aktsiate müümist riigile saab klubi võimaluse ehitada staadioni veel 20 miljoni krooni eest.

Lisaks kommunikatsioonide rajamisele on vaja teha
suuremahulisi töid ka staadionil endal, kus esimeses järjekorras on vaja asuda staadionihoonet sulgema, mis tähendab fassaadide lõpuniehitamist ning uste-akende ettepanemist. Esmaste prioriteetide hulgas on ka katuse ehitus ja kogu hoone küttesüsteemi töölerakendamine.

Lilleküla staadionit hakati FC Flora ja Pohlaku
eestvedamisel ehitama 2001. aastal. Toona nimetas Pohlak ehituse kogumaksumuseks 80 miljonit krooni. Praeguseks on ehitus aga neelanud 132 miljonit, kokku läheb staadion ilmselt maksma üle 200 miljoni krooni.

[Martin]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Algselt postitas Ramm
Lilleküla staadionit hakati FC Flora ja Pohlaku eestvedamisel ehitama 2001. aastal. Toona nimetas Pohlak ehituse kogumaksumuseks 80 miljonit krooni. Praeguseks on ehitus aga neelanud 132 miljonit, kokku läheb staadion ilmselt maksma üle 200 miljoni krooni.

80 mil = 266 miniväljakut*.
132 mil = 440 miniväljakut*.
200 mil = 666 miniväljakut*
* = 2000 ruutmeetrine murukate, kus murulibled on 3,3 cm pikad. Koos paigalduse ja pinnatöödega maksab selline väljak umbes 300 000 krooni.

Eks igaüks võib nüüd ise mõelda, kas sellise tondilossi, mis täitub ehk korra nelja aasta jooskul ja järgmise kümnendi jooksul ei täitu regulaarselt isegi 50% ulatuses, oli mõtet ehitada. Mahavisatud raha.

[kala]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Õige Martin. Venemaaga võiks ka mängida miniväljakul, kõigi teistega muidugi ka. Tegelikult poleks murugi vaja, tuleks odavam.

[Mr.Maximus]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Algselt postitas Martin

Algselt postitas Ramm
Lilleküla staadionit hakati FC Flora ja Pohlaku eestvedamisel ehitama 2001. aastal. Toona nimetas Pohlak ehituse kogumaksumuseks 80 miljonit krooni. Praeguseks on ehitus aga neelanud 132 miljonit, kokku läheb staadion ilmselt maksma üle 200 miljoni krooni.

80 mil = 266 miniväljakut*.
132 mil = 440 miniväljakut*.
200 mil = 666 miniväljakut*
* = 2000 ruutmeetrine murukate, kus murulibled on 3,3 cm pikad. Koos paigalduse ja pinnatöödega maksab selline väljak umbes 300 000 krooni.

Eks igaüks võib nüüd ise mõelda, kas sellise tondilossi, mis täitub ehk korra nelja aasta jooskul ja järgmise kümnendi jooksul ei täitu regulaarselt isegi 50% ulatuses, oli mõtet ehitada. Mahavisatud raha.

Aga mõtle ,kui palju täringujalgpallistaadione oleks selle raha eest saanud osta.

[Martin]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Algselt postitas kala


Õige Martin. Venemaaga võiks ka mängida miniväljakul, kõigi teistega muidugi ka. Tegelikult poleks murugi vaja, tuleks odavam.

Võiks mängida 4000 inimest mahutaval staadionil. See poleks ka kusjuures täis tulnud. Aga proovi nüüd ise natuke edasi mõelda. Edu!

[kala]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Sa oled tõesti tark. 4000 pealtvaataja jaoks tuleb loomulikult ehitada 4000 kohaga staadion. Kui meil tulevikus tekib 5000 vaatajat, siis ehitame uue 5000 kohaga staadioni. Kui peale seda tekib 6000 vaatajat, siis ...jne. Ja ükskõik mida või kui suurt ehitame, riik, linn, UEFA ja FIFA annavad ikka raha.

[ethan]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Algselt postitas Martin

Algselt postitas kala


Õige Martin. Venemaaga võiks ka mängida miniväljakul, kõigi teistega muidugi ka. Tegelikult poleks murugi vaja, tuleks odavam.

Võiks mängida 4000 inimest mahutaval staadionil. See poleks ka kusjuures täis tulnud. Aga proovi nüüd ise natuke edasi mõelda. Edu!

Eesti - Luksemburg mängul oli 4500 pealtvaatajat. M.o.t.t.

[Martin]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Algselt postitas kala
Sa oled tõesti tark. 4000 pealtvaataja jaoks tuleb loomulikult ehitada 4000 kohaga staadion. Kui meil tulevikus tekib 5000 vaatajat, siis ehitame uue 5000 kohaga staadioni. Kui peale seda tekib 6000 vaatajat, siis ...jne. Ja ükskõik mida või kui suurt ehitame, riik, linn, UEFA ja FIFA annavad ikka raha.

Mhmh. Tõsiselt geniaalne on ehitada staadion, mis iialgi ei täitu. Ja kui ehk täituma hakkaks, siis selleks ajaks on juba amortiseerunud. Eesti koondise publikumi vajadus on 4000-6000 inimest. Lisaks - väiksema ja kompaktse staadioniga saaks ehk midagi atmosfääri moodi ka tekitada.

Samuti - mitu koondisemängu aastas kodus on? Ja ülejäänud aeg?

[mcnamara]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Algselt postitas Martin
Samuti - mitu koondisemängu aastas kodus on? Ja ülejäänud aeg?

Ma usun, et normaalses riigis oleks valmisehitatud korralikul staadionil ka muud rakendust kui jalgpallikoondise jaoks. Kasvõi kontserdipaigana.
Ma ei väida, et me normaalses riigis elame, aga teosammul selles suunas ikkagi liigume.

Valmiskujul Arena on igati õigustatud investeering tulevikku. Kõike siin elus ei saa ikkagi pelgalt hetkeseisu järgi võtta.

[kala]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Mõtetu vaielda mehega kes kasutab väljendeid \"staadion mis iialdi ei täitu\" või \"midagi atmosfääri moodi\". Sa kas pole koondise mänge vaatamas käinud või on kibestumine niivõrd pimestanud. Teine võimalus on reaalsem, ega sa muidu ei ilguks niisama erinevate teemade all.
Eesti ajakirjanduse tavade järgi ei peagi asjadest objetkiivselt kirjutama, võimul olijaid tuleb igal võimalusel tampida. Oleks palju loota et sa sellest massist erineksid.

[Jorgan]

Vastus teemale \'A Le Coq arena\'

Algselt postitas Martin

80 mil = 266 miniväljakut*.
132 mil = 440 miniväljakut*.
200 mil = 666 miniväljakut*
* = 2000 ruutmeetrine murukate, kus murulibled on 3,3 cm pikad. Koos paigalduse ja pinnatöödega maksab selline väljak umbes 300 000 krooni.

Eks igaüks võib nüüd ise mõelda, kas sellise tondilossi, mis täitub ehk korra nelja aasta jooskul ja järgmise kümnendi jooksul ei täitu regulaarselt isegi 50% ulatuses, oli mõtet ehitada. Mahavisatud raha.

200 milli eest oleks saanud igale eesti elanikule jalgpalli osta ja uusi talente oleks kerkinud nagu seeni peale vihma. Targem oleks olnud selle raha eest hoopis jalgpalle osta, sest staadionid oleks talvel olnud lume all ja öösel poleks ka keegi seal mänginud, seega poleks väljakuid kasutatud isegi 50% ajast :P

Ma arvan, et ka miniväljakuid on väga vaja, aga väita, et Lilleküla staadioni asemel oleks saanud ehitada 666 miniväljkut on ikka kahtlane.
1. Kas näiteks Tartu linna piiridesse saab ehitada 50 miniväljakut 300 000 eeku tükk? ( maa maksab ka midagi ) ja maapiirkondades on mingisugused platsid ikka olemas, kus saab palli taguda.
2. Ma arvan, et (kahjuks) on riigi käest tunduvalt raskem küsida raha suure hulga väikeste väljakute ehitamiseks, tõenäoliselt aetakse see teema pigem omavalitsuste kaela, kellel jällegi ei ole raha. Hulga lihtsam on küsida raha nii-öelda esindusstaadioni ehitamiseks, rääkides Eesti mainest jne. ( ehkki ma ise ei ole kunagi proovinud )