Algselt postitas vincent
Vaata postitust
Ehk asi polegi populaarsuse järgi minemises, kuna siis oleks kõik kommentaatorid Manu poolt (mida nad muidugi on ka, aga varjavad kenasti), vaid selles, et aastakümneid sporti jälginuna saab enamjaolt aru, et kumb teeb nö. elumängu ja kumb mitte. Ja kui on lootust ajalooks, siis selle poolt ka ollakse. Lesteri puhul oligi see konks, et see oli ainus variant, kuidas see hooaeg väga-väga pikaks meelde jääks. Kui hooaeg algas, siis vaevalt keegi ManCity mängus jaurama kukkunuks, aga kui sel hetkel oli juba tegu võimaliku superüllatusega, siis on see inimlik. Ehk minu jaoks on palju kummalisem sinu mainitud Eesti koondise mängude puhul see tendents, et seal nähakse isegi iga üksikjuhtumit läbi prillide. Vastane kukub - kindel daiv või kui tõesti jalaluu puruks, siis kerge viga jne. Seda tuleb ühel Eesti endisel tippründajal ja ühel näitlejapojal eriti ette. Aga seepärast ma muidugi üldiselt foorumisse ei tule.
Kommentaar