Räägiks siis veidi oma mängust. Juve viskas juba ammu kopa ette ja alustasin töötuna Inglismaal. Esimene julge, kes mind oma treeneriks tahtis oli tore põhja konverentsi klubi nimega Harrogate. Olin seal ka üllatavalt edukas, juba esimesel hooajal, kui meedia ennustuse järgi pidi klubi relegatsiooni vastu võitlema, olime hoopis lähedel promotsioonile. Tõsi, playoffidest jäi lõpuks puudu 1 punkt. Mat Bailey on tõeline legend sellel tasemel, skoorib vasakult, paremalt ja keskelt. Teisel hooajal olime juba nii head, et võitsime liiga ära ning ees ootas kuulduste järgi kõige raskeb liiga - konverents. Kannatasin seal ära kaks hooaega. Esimene hooaeg lõppes seitsmenda ning teine hooaeg kaheksanda kohaga. Kuna toolimees oli suht cunt ja mitte kuidagi klubi profesionaalseks teha ei tahtnud lasin 2012 aasta alguses sealt lesta, et ülevõtta ohjad Stockportis. Seal jäi elu väga lühikeseks, isegi aastat ei suutnud karmis League Two konkurentsis vastu pidada. Saatuslikuks sai tahe Stoke Cityisse saada. Nüüdseks on käes 2014 aasta detsember ning madistan taas konverentsis. Morecambe on esimestest 23-st mängust saanud tervelt 11 viiki, kuidagi moodi on ka kobistatud 8 võitu ning hetkel tabelis kuues.
Õnne olen katsunud ka koondistega. Siiamaani küll tulutult, nii šotlasi kui ka venkusi ei ole õnnestunud, vastavalt 2012 EM-ile ja 2014 MM-ile, tüürida.
Õnne olen katsunud ka koondistega. Siiamaani küll tulutult, nii šotlasi kui ka venkusi ei ole õnnestunud, vastavalt 2012 EM-ile ja 2014 MM-ile, tüürida.
Kommentaar