Päevapoliitika

[Mõnuagent 007]

Kui astmelist tulumaksu esitada võimaliku imerelvana, mis kõik eelarveprobleemid korraga lahendaks, siis on seda muidugi väga lihtne allavett lasta. Selleks, et reaalselt jõuda astmelise tulumaksu nõrkuste ja tugevuste põhjaliku analüüsini tuleb hakata seda käsitlema tõsiseltvõetava alternatiivina praegusele lähenemisele, mitte lihtsalt mingite peast sotside või muidu ullikeste utoopilise imerelvana. Ja just selles ongi probleem - valdav enamik nii poliitilisi kui ka mittepoliitilisi arvamusliidreid on selle tõsiseltvõetava teemana lauale toomist vägagi silmapaistvalt vältinud.

Kuni selle üle normaalset debatti ei toimu, jääbki astmeline tulumaks vasakpoolsete jaoks ilmselgeks kasutamata võimaluseks ning parempoolsetele mõttetuks jamaks, millele tõsine inimene oma aega ei raiska. Ning mõlemad pooled istuvad omaenese tarkuse mullis ning peavad teisi lollideks.

Sellega saan ma isegi nõus olla. Ja imo seda debatti seepärast välditaksegi, et seni on seda eelkõige lauale toonud erakonnad, kelle jaoks raha tulebki seina seest.

[lorenzo]

Ma kordan oma küsimust. Kust maalt algab Eesti Oblastis "jõukas?" Palju neid on? Ja kui palju on võimalik rahaliselt nendest välja pigistada?

Eks need täpsed piirid on ühiskonna, valitsuse, otsustada. Ja sõltub ju ka kontekstist. Astmelise tulumaksu puhul on mõistlikum teha rohkem astmeid ja tihedamalt, siis ei teki ka küsimust "kust maalt algab Eesti Oblastis jõukas". Sama on kinnisvaramaksuga. Põhiline küsimus ongi määrades ja astmetes. Probleem ongi ju hetkel see, et puudub igasugune debatt ja arutlus, millised võiksid siis need astmed ja määrad olla, eelkõige parempoolsed erakonnad on ideoloogiliselt vastu igasugusele astmelisusele ja ka kinnisvaramaksule, vähemalt siiani. Kui see debatt saaks lõpuks alguse, alles siis saaks rääkida palju oleks reaalne maksudena koguda. Üldiselt on räägitud, et ühiskonnas on jõukamaid umbes 20% elanikkonnast.

Mul on küsimus et miks me proovime leiutada jalgratast, kui see on juba leiutatud. Miks me ei võta kasutusse seda mis mujal maailmas ilusti toimib? Kogu arenenud läänemaailm, mille osana me end samuti peame, rakendab nii astmelist tulumaksu kui ka kinnisvaramaksu. Määrad tuleb lihtsalt kohandada vastavalt oma olukorrale, jõukusele. Me toome eeskujuks Põhjamaid, aga kui rääkida maksudest ja jõukamate panustamisest, siis seda teemat miskil põhjusel me ei taha eeskujuks võtta. Miks?

[Peeter I]

Astmeid jm jõuab kedrata korduvalt, a kuismoodi neid makse ka ei kogu, siis eelarvega sohuminek alati lihtsam, sama juhtum nüüd Soomega. Teevadki nüüd jõhkraid kärpeid (eks eeskuju ka meile), saavad korralikult pähe, ehk järgmine valitsus jälle ilmselt sotside moodustada.

[futbolidipaul]

Riik päris firmaga ei saa võrrelda. Üks peab hoolimata kasumlikkusest tagama mingeid teenuseid. Olgu, päeva lõpuks peab ka riik nulli vähemalt tulema, aga siin kohal võivad vahendid veidi teised olla.

Mind ajas see tänan raport närvi. Või siis Delfi tõlgendus sellest. Mõnede heade mõtete vahele on pandud palju Teiniliku lahmimist. Eks neil kõigil ole oma marsallikepike kotis ja raske leppida, et ei ole nii olulised suures pildis. Jätame lahmimise kõrvale ja keskendume muret pakkunud sõnastustele, häid ei oska kommenteerida, sest pole sisu näinud.

„Eestis puudub laskemoona tootmise võimekus, kaitsehangete kvaliteet on küsitav ning mitmed suured projektid – näiteks Patria CAVS soomukiprojekt – on jäänud katki,“ kirjutatakse raportis. Raporti järgi pole riiklik toetus kaitsetööstusettevõtetele süsteemne ega järjepidev.

Kas süüdi on KvJ või on see enesekaemus? Mitte üheski neis projektides ei peaks KV saama sõnasekka öelda, sest see ei ole kindlasti mitte nende pädevus.

Töögrupp toob esile, et huvide konfliktide vältimiseks ja avaliku usalduse säilitamiseks on vaja kaitseministeeriumi valitsemisala tippametnikele ja kõrgematele ohvitseridele kehtestada piirangud kaitsetööstusettevõtete juhtimises pärast nende ametist lahkumist.

Ääremärkus: olen huvitatud osapool, seega erapoolikuse saab alati kahtluse alla panna, aga siiski. Me räägime praegu 50-60 aastastest või noorematest meestest, kes justkui selle loogika järgi peaksid riigiraha eest ära kodus istuma või kolmandasse sektorisse minema. Mina ütleks, et tänu nende teadmistele ja kogemustele see sektor liigubki. On võib-olla ainult kõputäis firmasid, kes suudaks Eesti hangetega ära elada. See on mingi populistlik ila, et nüüd hakkavad kõik hanked neile minema. See firma ei elakski kaugemale ja see on liiga suur risk investorile. Või pidasid nad silmas, et ühineks nendega teisejärguliste poliitikutena?


Ehk heidetakse ette: riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) loomine ja kaitseressursside ametile tegevusvaldkondade lisamine oli viga. „Aru andmata, et see pärsib drastiliselt kaitseväe võimalusi lahingufunktsioonide täitmisel, seda eriti vähegi pikemaaegse sõja korral,“ märgitakse raportis.

Struktuuris olles näinud mõlemat poolt, siis see on debati koht, kuid ma ei näe, et need äärmuslikud väljendid peaksid vett. Pigem tühi lahmimine.

Aastatel 2011–2018 oli kaitseväe juhataja Riho Terras. Raport toob esile, et arengukava järgi vähenes kaitseväe sõjaaja planeeritud koosseis poole võrra ning kaotati kaks juhtimistasandit, kaitseringkonnad viidi kaitseväe koosseisust välja ning uute võimete loomine jäeti kõrvale. „Need valikud kujundasid Eesti kaitseväe arengut tervelt ühe aastakümne vältel ja kannavad endas personaalse vastutuse pitserit,“ märgitakse raportis.

See kaitseringkondade värk võis ainult kellegi fantaasias toimida. Kaitseliit hetkel teeb seda ja seal on see okei. KV tasemel oli sellel niipalju karjuvaid puudujääke, mida lahendati peamiselt kokkutõmbamisega ehk ei lahendatudki. Olles tugitooli spetsialist ei saa ma öelda, et brigaadid ja diviis paremini toimiks, aga mulle on selle loogika arusaadavam ja teostatavam.

Ja last, but not least
„Paraku puudub arusaam, et valmidus ei tähenda üksnes relvaplatvorme, vaid ka neid ümbritsevaid toetus- ja juhtimissüsteeme ning lõppkokkuvõttes terviklikke sõjaaja üksusi koos väljaõppe, personaliarvestuse, logistika tagamise ja mobilisatsiooni süsteemiga,“ lisatakse raportis.

Absoluutselt tõsi. Aga see ongi ju see, mida Herem kogu aeg raius, et me ei saa osta populaarseid süsteeme sellepärast, et on poliitiline tahe. meil on vaja ikkagi ka kõike muud sinna käivat ja see ei teki sellepärast, et keegi tahtis osta süsteemi, mida telekas nägi. Süsteemne mõtlemine võiks sellel tasemel ju olemas olla. Kahjuks aga kuulen liiga palju egode kõkku põrkumist ja selle najal lahmimist. Ka nende inimeste poolt sealt.

[Mõnuagent 007]

Riik päris firmaga ei saa võrrelda. Üks peab hoolimata kasumlikkusest tagama mingeid teenuseid. Olgu, päeva lõpuks peab ka riik nulli vähemalt tulema, aga siin kohal võivad vahendid veidi teised olla.

No küsimus tulebki, et mis teenused on hädavajalikud ja mis pole. Mingi hetk, eks, lükati sinna iga asi, mis põnev tundus.

[futbolidipaul]

No küsimus tulebki, et mis teenused on hädavajalikud ja mis pole. Mingi hetk, eks, lükati sinna iga asi, mis põnev tundus.

Jah, ja sealt tekibki see, et ei tahaks rohkem nagu oma raha panustada, kuna ei tundu mõistlik rahakulutus. Aga erinevalt erafirmadest on mõni mõõdik väga laialdaselt tõlgendatav.

[Daz Booob]

Seda lugedes meenub, kuidas olid ajad, kus nii mõnigi firma omanik vaatas juhtkonna koostatud tegevusakva ning selle lõpus olevat tulemit (kasumit) ning võttis siis selle raha välja, sest... kirjas ju on.
Kui see juhtub korra, siis elad üle. Kui muutub reegliks, siis hakkad skeemitama, et enda perset kaitsta. Võite arvata, kes sellest enim võidab. Riigi ja maksudega on sama teema. Lühidalt - maksud pigem suurendavad ebavõrdsust ja sellepärast on Vaja, et antud info oleks läbipaistev, loogiline, ratsionaalne, ettevaatav jne. Järjest ähmasemaks see on muutunud.

Eniveis. Täna võiks pigem rääkida, arutleda tehisintellektiga kaasnevast. Selge on, et palju töid n.ö võetakse üle ja kasutades klassikuid, siis võiks küsida, et mis meist saab?
Kui kaarte õigesti mängida, siis on hea võimalus, et eestlased õpivad lõpuks jalkat ka mängima.

[Mõnuagent 007]

Seda lugedes meenub, kuidas olid ajad, kus nii mõnigi firma omanik vaatas juhtkonna koostatud tegevusakva ning selle lõpus olevat tulemit (kasumit) ning võttis siis selle raha välja, sest... kirjas ju on.
Kui see juhtub korra, siis elad üle. Kui muutub reegliks, siis hakkad skeemitama, et enda perset kaitsta. Võite arvata, kes sellest enim võidab. Riigi ja maksudega on sama teema. Lühidalt - maksud pigem suurendavad ebavõrdsust ja sellepärast on Vaja, et antud info oleks läbipaistev, loogiline, ratsionaalne, ettevaatav jne. Järjest ähmasemaks see on muutunud.

Eniveis. Täna võiks pigem rääkida, arutleda tehisintellektiga kaasnevast. Selge on, et palju töid n.ö võetakse üle ja kasutades klassikuid, siis võiks küsida, et mis meist saab?
Kui kaarte õigesti mängida, siis on hea võimalus, et eestlased õpivad lõpuks jalkat ka mängima.

Ma küsisin kunagi majandusministrilt, et kas tema võõrtööjõu koefid võiksid kuidagi Eesti koondist võitma aidata. Mis minister vastas, jätan siia lisamata, sest ilmselt ei mõista ka tema jalgpalli toimimise loogikaid.

[JuriM]

Riik päris firmaga ei saa võrrelda. Üks peab hoolimata kasumlikkusest tagama mingeid teenuseid. Olgu, päeva lõpuks peab ka riik nulli vähemalt tulema, aga siin kohal võivad vahendid veidi teised olla.

Mind ajas see tänan raport närvi. Või siis Delfi tõlgendus sellest. Mõnede heade mõtete vahele on pandud palju Teiniliku lahmimist. Eks neil kõigil ole oma marsallikepike kotis ja raske leppida, et ei ole nii olulised suures pildis. Jätame lahmimise kõrvale ja keskendume muret pakkunud sõnastustele, häid ei oska kommenteerida, sest pole sisu näinud.

„Eestis puudub laskemoona tootmise võimekus, kaitsehangete kvaliteet on küsitav ning mitmed suured projektid – näiteks Patria CAVS soomukiprojekt – on jäänud katki,“ kirjutatakse raportis. Raporti järgi pole riiklik toetus kaitsetööstusettevõtetele süsteemne ega järjepidev.

Kas süüdi on KvJ või on see enesekaemus? Mitte üheski neis projektides ei peaks KV saama sõnasekka öelda, sest see ei ole kindlasti mitte nende pädevus.

Töögrupp toob esile, et huvide konfliktide vältimiseks ja avaliku usalduse säilitamiseks on vaja kaitseministeeriumi valitsemisala tippametnikele ja kõrgematele ohvitseridele kehtestada piirangud kaitsetööstusettevõtete juhtimises pärast nende ametist lahkumist.

Ääremärkus: olen huvitatud osapool, seega erapoolikuse saab alati kahtluse alla panna, aga siiski. Me räägime praegu 50-60 aastastest või noorematest meestest, kes justkui selle loogika järgi peaksid riigiraha eest ära kodus istuma või kolmandasse sektorisse minema. Mina ütleks, et tänu nende teadmistele ja kogemustele see sektor liigubki. On võib-olla ainult kõputäis firmasid, kes suudaks Eesti hangetega ära elada. See on mingi populistlik ila, et nüüd hakkavad kõik hanked neile minema. See firma ei elakski kaugemale ja see on liiga suur risk investorile. Või pidasid nad silmas, et ühineks nendega teisejärguliste poliitikutena?


Ehk heidetakse ette: riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) loomine ja kaitseressursside ametile tegevusvaldkondade lisamine oli viga. „Aru andmata, et see pärsib drastiliselt kaitseväe võimalusi lahingufunktsioonide täitmisel, seda eriti vähegi pikemaaegse sõja korral,“ märgitakse raportis.

Struktuuris olles näinud mõlemat poolt, siis see on debati koht, kuid ma ei näe, et need äärmuslikud väljendid peaksid vett. Pigem tühi lahmimine.

Aastatel 2011–2018 oli kaitseväe juhataja Riho Terras. Raport toob esile, et arengukava järgi vähenes kaitseväe sõjaaja planeeritud koosseis poole võrra ning kaotati kaks juhtimistasandit, kaitseringkonnad viidi kaitseväe koosseisust välja ning uute võimete loomine jäeti kõrvale. „Need valikud kujundasid Eesti kaitseväe arengut tervelt ühe aastakümne vältel ja kannavad endas personaalse vastutuse pitserit,“ märgitakse raportis.

See kaitseringkondade värk võis ainult kellegi fantaasias toimida. Kaitseliit hetkel teeb seda ja seal on see okei. KV tasemel oli sellel niipalju karjuvaid puudujääke, mida lahendati peamiselt kokkutõmbamisega ehk ei lahendatudki. Olles tugitooli spetsialist ei saa ma öelda, et brigaadid ja diviis paremini toimiks, aga mulle on selle loogika arusaadavam ja teostatavam.

Ja last, but not least
„Paraku puudub arusaam, et valmidus ei tähenda üksnes relvaplatvorme, vaid ka neid ümbritsevaid toetus- ja juhtimissüsteeme ning lõppkokkuvõttes terviklikke sõjaaja üksusi koos väljaõppe, personaliarvestuse, logistika tagamise ja mobilisatsiooni süsteemiga,“ lisatakse raportis.

Absoluutselt tõsi. Aga see ongi ju see, mida Herem kogu aeg raius, et me ei saa osta populaarseid süsteeme sellepärast, et on poliitiline tahe. meil on vaja ikkagi ka kõike muud sinna käivat ja see ei teki sellepärast, et keegi tahtis osta süsteemi, mida telekas nägi. Süsteemne mõtlemine võiks sellel tasemel ju olemas olla. Kahjuks aga kuulen liiga palju egode kõkku põrkumist ja selle najal lahmimist. Ka nende inimeste poolt sealt.

Põhimõtteliselt võib selle raporti usaldusvääruse kokku võtta Heremi ühe lausega, see hetk kui raportis hakatakse jumalast rääkima, võib selle sama hästi ka kaminasse visata

[kaala]

Põhimõtteliselt võib selle raporti usaldusvääruse kokku võtta Heremi ühe lausega, see hetk kui raportis hakatakse jumalast rääkima, võib selle sama hästi ka kaminasse visata

Pöhimötteliselt on ju küsimust vast selles, et kas kaplanit vaja v mitte. Natuke uurida, siis paistab, et peaagu igas söjaväes on kaplanid, ka NATO riikidel. Saksa armees lausa islami usust . Ukraina armees - väga vajalikul kohal. Ei tasu välja naerda.

[kaala]

https://x.com/MatthewWielicki/status/1984976267234652663/photo/1

Huvitav et USAs maksavad rikkad koid protsendina ja absoluutarvudes rohkem kui need laisad ja vaesemad