Päevapoliitika

[Mõnuagent 007]

Ma pigem pean silmas seda, et kas laenu peaks võtma laenuvõtmise pärast. Ehk kui kuskil haridusminnis on 13 kommunikatsiooniosakonna inimest, riigikantseleis teist samapalju, ametnike palgad kütavad erasektorist tuimalt kiiremini juba aastaid jne, siis kärpekohti seal on ja kui sellele ei suruta, siis lükatakse sama tuima molliga raha edasi.

Tee-ehitusprojektid, taristu, kõik muu säärane - okei. Lihtsalt kriitikavabalt palgafondi kasvatada, pensioneid tõsta ja mida iganes, on pigem puhas populism.

Ja mingi orkester ja muusikute järelkasvu arendamine võiks olla kultuuriministeeriumi rida. Muidu võiks äkki kaitseväe alla luua ka kirjanike korpuse, kes kirjutaks Eesti võidukatest lahingutest raamatuid. Baleriinide brigaad oleks ilmselt päris edukas miinipõllul ja mida iganes.

[LaRaBla]

Ja mingi orkester ja muusikute järelkasvu arendamine võiks olla kultuuriministeeriumi rida. Muidu võiks äkki kaitseväe alla luua ka kirjanike korpuse, kes kirjutaks Eesti võidukatest lahingutest raamatuid. Baleriinide brigaad oleks ilmselt päris edukas miinipõllul ja mida iganes.

Pluss miljon. Minu jaoks on täielik müstika, kuidas see värk inimesed nii pöördesse on ajanud. Aga ma olen vist imelik, et riigi reaalset kaitsevõimet mingist sümbolismist olulisemaks pean.

[vendetta]

Kõik teised riigid on lollakad, et neil selline iganenud sümbol on olemas sõjaväe pillimeeste näol? Mina kärbiks julmalt seda digivammi mis meil pidurdamatult vohab. Sinna on uputatud meeletud rahad ja ainus toode, mis enamvähem kasutada kõlbab, on e-maksuamet. Kõik muu on kuidagimoodi ligadi-logadi kasutatav, aga jutt on selline, et võiksime kogu muud maailma õpetada arvuteid kasutama.

[Mõnuagent 007]

Kõik teised riigid on lollakad, et neil selline iganenud sümbol on olemas sõjaväe pillimeeste näol?

Ju siis. Ühed teised riigid tegid suure müüri sisuliselt metsa, millest ühed teised riigid mööda läksid. Ehk mingi "teised riigid ka"-argument ei ole alati pädev. Praegune argument, et "Eesti muusikaõpetus kannatab" on ju puhtalt kultra rida. Muusikute arenguga ei peaks tegelema kaitsevägi. Lisaks, noh, et mingi flöödimängija saab kaitseväelase eripensionit. Veidi naljakas. Juriidiliselt lükata see orkester mingi muu üksuse alla, kaitsevägi tegeleb enda asjadega ja ongi kõik lill, muusikaharidus päästetud ja üleüldse.

[plastic'99]

Mul on täiesti pohhui sellest koorist, sõjaväes või kaitseväes või kuidas seda iganes nimetatakse, ka käinud ei ole. Püssi olen mingi 3,9 promilli all kuskil Bulgaarias käes hoidnud ja lasknud, aga selle koori vajadust ei oska siiski tõepoolest hinnata. Mis on aga teemaks on selle otsuse märgilisus olukorras, kus (see siiski pädeb, mõnu) me oleme (viidake kui eksin) ainuke riik EU-s, kelle kohta saavad pahalased viidata, et "isegi trummimehi ja kaplanit ei jaksa palgal hoida". See veidi sitasti.

Ja kui "üleüldse" rääkida, siis... teemaks on siiski kokkuhoiuvajadus. Kui see ansambel seal kuhugi linna või kultuuriministeeriumi või mis iganes muule reale kanditakse, siis see ei ole ju kokkuhoid. Seega see, mis kulureal see punt asetseb, peaks olema hoopis teine teema.

p.s. õhtulehes kaplaniga oli täitsa kena jutt. Palju vahtu sellel teemal, kuid asjasse puutuva isiku arvamus oli täitsa tore lugeda. Vastupidiselt sellest lällamisest mis sellel teemal igalpool lahti läinud.

[El President]

Meie pesidendil on ju ka täiesti mõttetu paraadfunktsioon 🙂

[Mõnuagent 007]

Ja kui "üleüldse" rääkida, siis... teemaks on siiski kokkuhoiuvajadus. Kui see ansambel seal kuhugi linna või kultuuriministeeriumi või mis iganes muule reale kanditakse, siis see ei ole ju kokkuhoid. Seega see, mis kulureal see punt asetseb, peaks olema hoopis teine teema.

Kultral on kultuurkapital, kuskohast saaks uue pasuna jaoks raha. Et siis jääb üks Kivisildniku raamat lihtsalt toetuseta ja selle asemel tuleb pasun. Praegast peab kaitsevägi ühe pasuna nimel javeline polügonile viima autos, kus pole lõhnakuuske. Lisaks võiks üleüldse selle teenuse samadelt orkestrantidelt vajadusel sisse osta, mitte palgal hoida. Vist.

[plastic'99]

Kultral on kultuurkapital, kuskohast saaks uue pasuna jaoks raha. Lisaks võiks üleüldse selle teenuse samadelt orkestrantidelt vajadusel sisse osta, mitte palgal hoida. Vist.

Minu praktika on näidanud, et sisseostetav teenus (sõltub muidugi kontekstist) on avalikus sektoris sageli kallim kui inhouse hoidmine. Aga see selleks, mu mõte oli, et erinevate kuluridade ümbertõstmine avaliku sektori sees ei ole nagu väga suur argument maksumaksja kontekstis? Nata selline Ratta vibe, kus "kõik oli eelarve ja kokkulepitu piires, täiendavat kulu ju ei olnud, me lihtsalt tõstsime laste huviringide realt nõunike motivatsioonifondi"

[Mõnuagent 007]

Lisaks kulule on ka see, et kaitsevägi, kui riigile ilmselt kõige olulisemaid üksusi, tegeleks enda põhiülesandega ja kõik kõrvalised viled ja kellad oleksid tugistruktuuride käes

[El President]

Lisaks kulule on ka see, et kaitsevägi, kui riigile ilmselt kõige olulisemaid üksusi, tegeleks enda põhiülesandega ja kõik kõrvalised viled ja kellad oleksid tugistruktuuride käes

https://mil.ee/uksused/toetuse-vaejuhatus/

[plastic'99]

Lisaks kulule on ka see, et kaitsevägi, kui riigile ilmselt kõige olulisemaid üksusi, tegeleks enda põhiülesandega ja kõik kõrvalised viled ja kellad oleksid tugistruktuuride käes

See põhiülesandega tegelemine on minu küündimatu jaoks ka selline huvitav klišee, mis liikvel. Hästi, heakorrateenust ostke sisse. Sellega ka muidugi sada häda, alates kvaliteedist, lõpetades tegeliku kuluga, sest avalikus sektoris teatavasti need sisseostetavad teenused päris sellise loogikaga ei tööta nagu erasektoris. Aga teemasse tagasi tulles, siis ehk võiks kaplan olla sõjaväestruktuuriga rohkem seotud kui see, et mingi (ma ei tea, mis ministeeriumi või vastutusala või jumala eest hanke eest sisse ostetud kaplani-teenus) juhe kuskil mujalt sisu teadmata suunab suvalisi hingehoidjaid? Nende pillimeestega veidi sama imo. Et ma ei tea, ei taha nagu väga vastu vaielda, aga ei osta ära vms...

Ehk siis meil oli süsteem, mis tegelikult toimis, oli sisse loksunud ja teatava märgilisuse ja ajalooga. Nüüd vaja kokkuhoidu tekitada - hästi, tekitame. Aga see tõmblemine ja "mujale liigutamine" toob suure tõenäosusega kaasa identiteedi kadumise, igasuguseid organisatoorseid blämasid ja... btw ka kulude kasvu.

Aa ja need kurikuulsad tugistruktuurid... kunagi isiklik kogemus ka väike, kus 2 aastat tehti analüüsi, et kas ja kuidas liituda nende kuulsate tugistruktuuridega mingis osas. Ühel hetkel saadi aru, et esiteks - inhouse väljatöötatu oli parem ning teiseks, veidi kallis oleks ka olnud...

pps, ma närvis, sest letsester saab pähe, mitte selle teema peale.

[El President]

Kultral on kultuurkapital, kuskohast saaks uue pasuna jaoks raha. Et siis jääb üks Kivisildniku raamat lihtsalt toetuseta ja selle asemel tuleb pasun. Praegast peab kaitsevägi ühe pasuna nimel javeline polügonile viima autos, kus pole lõhnakuuske. Lisaks võiks üleüldse selle teenuse samadelt orkestrantidelt vajadusel sisse osta, mitte palgal hoida. Vist.

See kõik ju tähendab uusi hankeid ja lisatööd ametnikele.

[Mõnuagent 007]

See kõik ju tähendab uusi hankeid ja lisatööd ametnikele.

No siis paneme maki pealt. Poogen!

[kaala]

Ma pigem pean silmas seda, et kas laenu peaks võtma laenuvõtmise pärast. Ehk kui kuskil haridusminnis on 13 kommunikatsiooniosakonna inimest, riigikantseleis teist samapalju, ametnike palgad kütavad erasektorist tuimalt kiiremini juba aastaid jne, siis kärpekohti seal on ja kui sellele ei suruta, siis lükatakse sama tuima molliga raha edasi.

Tee-ehitusprojektid, taristu, kõik muu säärane - okei. Lihtsalt kriitikavabalt palgafondi kasvatada, pensioneid tõsta ja mida iganes, on pigem puhas populism.

Ja mingi orkester ja muusikute järelkasvu arendamine võiks olla kultuuriministeeriumi rida. Muidu võiks äkki kaitseväe alla luua ka kirjanike korpuse, kes kirjutaks Eesti võidukatest lahingutest raamatuid. Baleriinide brigaad oleks ilmselt päris edukas miinipõllul ja mida iganes.

Jah, sellist laenu vöetaksegi vötmise pärast! Juba seepärast, et köik teised seda teevad ja et saaks enda eelmisi laenu tagasi maksta, et ei peaks hakkama selliseid absurdseid kärpeid tegema nagu geenius Rosimannus, kes ministeeriumis omal marki täis teeb.

Haridusse, teadusse, infra - ehk siis öpetajate-teadurite palgad, tartu tln 4-realiseks ja muud nipet näpet. Praegu trükitakse sulle käe peale sisuliselt tasuta raha, mida sa kunagi tagasi ei maksa, aga Rosimannus ütleb soliidselt "njet". Köige lollim otsus üldse.

Eestil laenukoormus 10-20% SKP`st, EU keskmine peagi üle 100%. Siin ei pea geenius olema.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_sovereign_states_in_Europe_by_GDP_(PPP)_per_capita

[Nasfal]

Lisaks võiks üleüldse selle teenuse samadelt orkestrantidelt vajadusel sisse osta, mitte palgal hoida. Vist.

Vaevalt, et nad väga ellu jääksid ilma riikliku rahastuseta. Aga noh meil on ju Erso ka olemas, kellele olekski hea reaalset tööd anda muidu peavad viiele vennale ErsoTVs showd tegema, et ennast õigustada.