Päevapoliitika

[Mõnuagent 007]

Lugesin eelnõu ja seletuskirja läbi ning mina mingit probleemi/vastuolu ei näe (minu vaba sõna ei tohigi kedagi alandada) aga see pole ka minu valdkond. Huvitav oleks teada mida kasutaja Mõnuagent 007, ajakirjanikuna sellest arvab, et kas tegemist on potentsiaalse Trooja hobusega või mitte.

Pole piisavalt teemasse süübinud, et seisukohta omada. Üks puust kikilipsuga advokaat saaks ilmselt tööd sitaks juurde. Ja tema kasutab enda oskusi nii arstide kohta tehtud kriitika, kellegi blondiiniks nimetamise kui muu totrusega. Kui selline asi kestab meil juba mitu aastat, siis võib eeldada, et sama trall läheb lahti ka vihakõne seaduse osas. Seega oleksin esialgu ettevaatlik, kuid jätaksin vaidluse spetsialistide pidada.

P.S. Samas eelmises välisilmas oli justmini asekantsler, kes selgitas selle vaenukõne (ta soovitas kasutada seda sõna, mitte vihakõne, sest vihakõne on "mine vittu, kuradi kähmik", aga mitte "sellised inimesed tuleks ahju ajada") tausta lahti ja selles osas tundus mõistlik ja sõnavabadusega otseselt riivet ei tundunud olevat.

[Pints]

Möistlik. Selle spetsiifilisuse körval näen ma ka teatud "püüame rohkem möista" märke, mis on ka tore, aga teatud piirid vöiksid siiski jääda. Ma olen kindel et nii nagu lastakse juba 3 aastastel otsustada, mis sugu nad tahavad olla ja saavad vanemalt/arstilt loa sugu vahetada, sest see on inimese tahe mitte mental disorder, hakkavad taolised arengud ka pedofiilia suhtes selles suunas vaikselt liikuma.

Ma seda ei usu, et jää selles suunas hakkab sulama, pigem on muudatused määratluses kasulikud ja loovad paremad võimalused lapsi/noori/nõrgemaid/ohvreid kaitsta ning pedofiile kergemini/täpsemalt vastutusele võtta. Samas midagi ei saa välistada ja äkki tulevikus ongi North American Man/Boy Love Association (NAMBLA) tõsiseltvõetav huvigrupp.

[Pints]

"Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Tsensuuri ei ole."

https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=45

"Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest."

https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=3&p=1

Nüüd vördle seda selle vihaköne eelnöuga. Täielik vastuolu. Ma olen kindel, et on suur hulk inimesi, kes sellega nöus ei ole, ka reformierakonnast

Mina endiselt ei näe vastuolu ja ei mõista kuidas see minu või kellegi teise vabadusi peaks piirama.

Eesti Vabariigi pöhiseaduse § 12 utleb: ,,Köik on seaduse ees vördsed. Kedagi ei tohi
diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste voi
muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi voi muude asjaolude töttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise voi poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise
öhutamine on seadusega keelatud j a karistatav. Samuti on seadusega karistatav ohutada
vihkamist, vägivaldaja diskrimineerimist erinevate uhiskonnakihtide vahel.

Karistusseadustikus tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 58 täiendatakse punktiga 14järgmises sönastuses:
,,14) suuteo toimepanemine lähtudes vaenulikkusest isiku vastu seoses tema tegeliku voi arvatava kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, puude, vanuse, soo, keele,
päritolu, etnilise kuuluvuse, usutuimistuse, veendumuste, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi voi
varalise voi sotsiaalse seisundiga.";

2)paragrahvi 151 muudetaksejasönastataksejärgmiselt:
§ 151. Vaenu öhutamine
,,(1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud iiles vaenule voi vägivallale isiku voi isikute
ruhma vastu seoses tegeliku voi arvatava kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse,
terviseseisundi, puude, vanuse, soo, keele, päritolu, etnilise kuuluvuse, usutunnistuse,
veendumuste, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi voi varalise voi sotsiaalse seisundiga, kui
sellega on pöhjustatud oht avalikule korrale -
karistatakse rahalise karistuse voi kuni uheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
l) korduvalt;
2) grupi poolt voi
3) ametiseisundit kasutades, -
karistatakse rahalise karistuse voi kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi löikes l voi 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, -
karistatakse rahalise karistusega.";

3) paragrahv 152 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„§ 152. Ebavördne kohtlcmine
(l) Inimese öiguste ebaseadusliku piiramise eest seoses tema tegeliku voi arvatava kodakondsuse, rahvuse, rassi, kehalise tunnuse, terviseseisundi, pärilikkusriski, puude, vanuse, soo, keele, päritolu, etnilise kuuluvuse, usutunnistuse, veendumuste, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi,
varalise voi sotsiaalse seisundiga voi perekondlike kohustuste täitmisega -
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviiihikut voi arestiga.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
l) kahe voi enama isiku suhtes voi
2) ametiseisundit kasutades, -
karistatakse rahalise karistuse voi kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi löikes l sätestatud teo eest, kui selle on toime pannudjuriidiline isik, -
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.

[Pints]

Pole piisavalt teemasse süübinud, et seisukohta omada. Üks puust kikilipsuga advokaat saaks ilmselt tööd sitaks juurde. Ja tema kasutab enda oskusi nii arstide kohta tehtud kriitika, kellegi blondiiniks nimetamise kui muu totrusega. Kui selline asi kestab meil juba mitu aastat, siis võib eeldada, et sama trall läheb lahti ka vihakõne seaduse osas. Seega oleksin esialgu ettevaatlik, kuid jätaksin vaidluse spetsialistide pidada.

P.S. Samas eelmises välisilmas oli justmini asekantsler, kes selgitas selle vaenukõne (ta soovitas kasutada seda sõna, mitte vihakõne, sest vihakõne on "mine vittu, kuradi kähmik", aga mitte "sellised inimesed tuleks ahju ajada") tausta lahti ja selles osas tundus mõistlik ja sõnavabadusega otseselt riivet ei tundunud olevat.

Tänud, et võtsid aega vastata.
Ilmselt ongi arukam targemate arvamust oodata ja alles siis enda seisukoht kujundada juba oluliselt rohkem informeeritumana.

[kaala]

artikkel: "Sõnavabadus on vaat et kõige tähtsam inimõigus. Eesti poliitilisel maastikul on just Reformierakonna tugi olnud sõnavabaduse kõige kindlam garantii.

Sotsid on sõnavabaduse vastu ja nende peale loota ei saa. Keskerakond on ükskõikne, see pole nende teema ja nemad hääletavad vastavalt vajadusele.

Kuigi mõned Isamaa poliitikud on Reformierakonna „*vihakõne“ eelnõu taustal teinud etteheitvaid häälitsusi, ei meenu, et see küsimus neile varem väga korda oleks läinud. Ja EKRE puhul, kes praegu küll sõnavabadust „kaitseb“, pole kindel, mida see nende jaoks üldse tähendab.


Selle taustal mõjub Reformierakonna suunamuutus lausa reetmisena. Nende varasemad justiitsministrid Rein Lang ja Hanno *Pevkur on seisnud sõnavabaduse poolel ja vihakõne kriminaliseerimise vastu. Muuseas, see on ka meeldetuletus Urmas Paetile, kes kuu aega tagasi hurjutas, kuidas vihakõne kriminaliseerimata jätmine tekitab Eestile tugevat mainekahju. Vabandust väga, aga seni on Reformierakond pidanud sõnavabadust tähtsamaks kui mainekahju.

Inimõiguste Keskuse ambitsioonid on hoopis suuremad: maailmavaatelised ja poliitilised oponendid tuleb trellide taha saata. Tahetakse tsensuuri ja poliitilist represseerimist.

Mäluvärskenduseks veel paar olulist fakti. Kõigepealt see, et Eestis on vihakõne tegelikult juba kriminaliseeritud. Karistusseadustikus on lausa eraldi paragrahv. Väidetav probleem seisneb selles, et kuna Eesti seaduse sõnastus on väga konkreetne ja tõlgendused kitsad, ei saa selle eest (piisavalt palju) inimesi vangi panna.

Tõesti, Eesti praktika kohaselt peab vaenukõne kontekstis saabuma otsene oht. „300 000 parasiteerivat tiblat“, „need on sodomiidid“, „homod jooksku Rootsi“ – sellest ei piisa. See võib olla räme ja solvav, aga kriminaalmenetlust kaasa ei too. Piltlikult öeldes on Eestis vaja, et keegi hüüab: „See on värdjas ja näe, siin on kirves, haarame selle ning näitame talle“ – alles siis saabub otsene oht ja politsei hakkab tegutsema.

Vaenukõne kriminaliseerimise pooldajad tahavad midagi muud. Nad tahavad, et kui keegi ütleb midagi halba ja keegi tunneb ennast öeldu pärast halvasti, lendavad kumminuiad peale ja algab kriminaalasi. Just seda mõeldakse, kui öeldakse, et Eestis on vaja vihakõne kriminaliseerida või et Euroopa Komisjon nõuab Eestilt vihakõne kriminaliseerimist.

URMAS PAET: Kui vihakõnet ei kriminali*seerita, teeb see Eesti mainele kahju.
Foto: Anette Parksepp
Kaudsemalt tahavad vihakõne kriminaliseerijad aga seda, et riik kasutaks oma jõudu teistsuguste vaadetega inimeste vastu.

See ei ole liialdus. Eelmine kord, 2013. aastal, kui Eestis oli vihakõne kriminaliseerimine kuum teema ja kostsid samad argumendid (tuleb kriminaliseerida ja Euroopa Liit nõuab), tuli see põhjus selgelt välja. Ühel kohtumisel justiitsministeeriumis – olen sellest ka varem kirjutanud – oli arutusel Varro *Vooglaidi kaasus. Vooglaidi vaated ei pruugi meeldida, aga rämetseja ta ei ole. Sellised aktivistid nagu Eesti Inimõiguste Keskus, LGBT ühing ja teised aga nõudsid seaduse kirjutamist niimoodi, et Vooglaidi saaks vangi panna. Tollane justiitsminister Hanno Pevkur oli vastu: Vooglaidi ütlemised võivad meeldida või mitte meeldida, aga vangi selle eest ei panda. Eestis kehtib sõnavabadus.


KUU AEGA TAGASI esines Delfis Eesti Inimõiguste Keskuse nõukogu juht Katrin Nyman-Metcalf, kes rahustas lugejaid, et vaenukõne pole jäätise nimi või moorapea kook. Jah, muidugi, keegi ei tegele millegi nii tühisega. Inimõiguste Keskuse ambitsioonid on hoopis suuremad: maailmavaatelised ja poliitilised oponendid tuleb trellide taha saata.

VARRO VOOGLAID: Aktivistid tahaksid ta trellide taha saata.
Foto: Ilmar Saabas
Seda ei anna kuidagi ilustada. Tahetakse tsensuuri ja poliitilist represseerimist.

„Räägitakse, et on oht sõnavabadusele, aga unustatakse ära, et kuidas kõik teised siis saavad hakkama. Kaasa arvatud riigid, kus on väga hea sõnavabaduse kaitse,“ küsis Nyman-Metcalf.

Aga kuidas nad siis saavad hakkama? Äkki nii, et saadavad politsei poliitiliste vastaste kaela – näiteks Prantsusmaa presidendivalimistel teiseks tulnud Marie Le Pen on vaenukõnes süüdi mõistetud. Või nii, et kui mõni kirjanik ei meeldi, siis alustame menetlust – Michel Houllebecqi kaasus, kes, tõsi küll, on suutnud siiani kohtutes võita.

Saksamaa minevikukogemus ei ütle, et vihakõne kriminaliseerimata jätmisel tulevad pahad võimule. See ütleb hoopis, et vihakõne kriminaliseerimine ei takista pahade võimule saamist ja tihti aitab sellele hoopis kaasa.

Või võtame hoopis eeskujuks Šotimaa, kus justiitsminister Humza Yousafi vedamisel esitati sellel sügisel parlamendile eelnõu, millega taheti kriminaalsfääri tuua ka inimeste kodudes ja lõunasöögilaudades toimuvad vestlused. Samuti kõne, kus puudub tahtlus kedagi solvata, ka teatrilavadel toimuv ning ajakirjanike öeldu.

TÕENÄOLISELT REFORMIERAKOND ise veel ei mõtle näiteks Varro Vooglaidi taoliste vangi panemisele, aga mõtlematu samm selles suunas tehti. Kaja Kallas peab arvestama, et aktivistid ei jää kunagi rahule. Nende jaoks pole eales piisavalt kriminaliseeritud ja piisavalt vangi pandud. Isegi pool sammu neile vastu tulla on pikas perspektiivis hukatuslik.


Reformierakonna uus vaenukõne kriminaliseerimise eelnõu toob teemasse veel ühe halva dimensiooni. Praeguse seaduse järgi on vaja, et kõne tagajärjel saabuks otsene oht – alles siis on tegu kriminaliseeritud vaenukõnega. Reformierakonna eelnõu järgi peaks kriminaalmenetlus algama aga juba siis, kui kõne rikub avalikku korda.


Avalik kord on Saksa õigusest Eesti seadustesse toodud mõiste, mis võib tähendada ükspuha mida. Mõiste on niivõrd veniv, et selle abil saab sõnavabadusega teha kõike. Võib jätta kehtima praeguse olukorra, aga võib ka üles ehitada totalitaarse ühiskonna.

Korrakaitseseaduses on avalik kord defineeritud nii: „Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus.“ Kõlab kaunilt, aga öelge ise, mida see tähendab.

Kuna seadusandja täpset definitsiooni ei anna, jääb tõlgendamine prokuratuuri, politsei ja lõpuks kohtu kätte. Millegipärast ei usu, et Elmar Vaheri ja Andres *Parmase kontorid väga rõõmsad oleksid. Nagu neil tööd päris kuritegudega vähe oleks. Nüüd tahetakse, et nad hakkaksid veel ka semantikuteks, semiootikuteks ja telepaatideks, kes suudavad inimeste pähe pugeda ja nende subjektiivseid õigusi lugeda.

KAJA KALLAS: Tema juhitav partei on varem alati olnud sõnavabaduse poolt.
Foto: Tiit Blaat
MIS SAAB AGA SIIS, kui tõlgendajate rollis on poliitikud, kes meile ei meeldi? Näiteks Vladimir Putin on osavalt kasutanud Euroopa õigusruumis leiduvaid ambivalentseid mõisteid oma eesmärkide saavutamiseks. „Homopropaganda“ Venemaal aga tuleb loomulikult keelustada, sest rikub see ju avalikku korda ehk konservatiivsete venemaalaste subjektiivseid õigusi.

Ei ole mõtet Euroopa Liitu ega Euroopa riike vihakõne kriminaliseerimise asjus eeskujuks tuua. Pole see aidanud kedagi. Seal, kus sel puhul karmid seadused, on „vihakõnelejad“ ikkagi paljudes kohtades (Austria, Soome, Itaalia jne) võimul käinud. Suurbritannias viisid „vihakõnelejad“ läbi Brexiti.

Professor Jüri Saar tõi paar kuud tagasi Lääne Elus avaldatud artiklis näite, et Saksamaal poleks Donald Trump kunagi presidendiks saanud, sest seal on vihakõne kriminaliseeritud ja suur osa Trumpi jutust läheks paragrahvi alla. „Vihakõnele erineva õigusliku lähenemise tõttu on üldse praegu võimalik Ameerikas niisugune president, kes Saksamaal poleks kuidagi võimalik. Paraku õppisid sakslased seda oma traagilistest minevikukogemustest,“ kirjutas Saar.


See on vihakõne kriminaliseerijate tüüpargument. On vaja kriminaliseerida, sest muidu tulevad võimule natsid või Trump või EKRE või kes iganes hetkel kardetud ja paha on. Paraku näitab see argument halba ajalooteadmist.

Kogu lugupidamise juures professor Saare vastu – ta peaks teadma, et Weimari vabariigis oli vihakõne rangelt kriminaliseeritud ja juhtivad natsid korduvalt süüdi mõistetud. Ehk Saksamaa minevikukogemus ei ütle, et vihakõne kriminaliseerimata jätmisel tulevad pahad võimule. Saksa minevikukogemus ütleb hoopis, et vihakõne kriminaliseerimine ei takista pahade võimule saamist ja tihti aitab sellele hoopis kaasa.

VIHAKÕNE KRIMINALISEERIMINE on nagu Pandora laegas. Ei lahenda see ühtegi olemasolevat probleemi, kuid tekitab mitmeid uusi.

Praegune valitsuskoalitsioon Reformierakonna esitatud kriminaliseerimise eelnõud ei toeta. Kuid varem või hiljem koalitsioon vahetub ja võimule tulevad teistsugused poliitikud. Kui Reformierakond astus nüüd hukatuslikule sõnavabaduse piiramise teele, siis tulevikus, kui nad ise jälle valitsuses, on neil hoopis raskem taganeda. Et Eesti tähtsaim liberaalne erakond otsustas hüljata tähtsa liberaalse väärtuse – sõnavabaduse, on päriselt traagiline."

Soomes on igatahes mitmed poliitikud juba sule sappa saanud erinevate väljaütlemiste pärast vöi arutluse all

näiteks: “How does the foundation of the church’s teachings, the Bible, fit with elevating sin and shame as reasons for pride?” (kommenteerides LGBT pühaüritust) juurdleb politsei hetkel kas see oli rünnak seksuaalvähemuste suhtes v mitte. Minumeelest suhteliselt jaburad teemad, siis vöiks juba alustuseks koraani ära keelata.

[Ingmar]

Vihakõne kriminaliseerimine ei too kaasa sõnavabaduse kadumist. Sõnavabadus pole piiritu ning nende piiride täpne sätestamine ka Eesti seadusandluses on ju ainult tervitatav.

[kaala]

Vihakõne kriminaliseerimine ei too kaasa sõnavabaduse kadumist. Sõnavabadus pole piiritu ning nende piiride täpne sätestamine ka Eesti seadusandluses on ju ainult tervitatav.

Selgita siis seda täpset sätestamist, mida see täpselt tähendab?

[cannuman]

Selgita siis seda täpset sätestamist, mida see täpselt tähendab?

Et konservatiivi võid pucci saata aga homo mitte.

[kaala]

Et konservatiivi võid pucci saata aga homo mitte.

https://shorturl.at/cgDG9

Ligi ütles muidugi üsna ausalt:

Jürgen Ligi
See ei ole kollektiivi looming ja ma olen kah mures. Aga labidaga ei maksa talle kallale minna. Oleme midagi teha lubanud ja sel on ilmselt põhjusi.
· Vasta · 4 t tagasi

"Midagi teha lubanud" kölab ikka vöimsalt.

[Ingmar]

Selgita siis seda täpset sätestamist, mida see täpselt tähendab?

Eelnõus kõik kenasti selgitatud.

Muidugi on igasuguste täiendavate piirangute sätestamine maitse asi - mõne jaoks vajalik, teiste jaoks mitte. Mina ei näe, et mu inimõigusi rikutud on, kui Raekoja platsil "Juudid ahju" karjuda ei saa.

[žurnalist]

Mu arust see Ekspressi lugu on arvamuslugu, kuigi teda nii märgitud pole.

Esiteks ei pea vihakõne kriminaliseerimine tähendama seda, et keegi läheb sõnade eest vangi. Ilmselt on mõistlik karistusmäär rahaline ja tagasihoidlik.

Samuti eeldan ja loodan, et sellise seaduse puhul rakendatakse seda praktikas siiski üsna ilmselgete juhtumite puhul.

"Kõik **** tuleks maha lasta!" "Kõik **** tuleks ahju pista!" jne.

Kui mõni vend sellise rumaluse avalikult deklareerimise tõttu nt 1000 eurot trahvi saab, ei näe ma probleemi.

Muidugi ei ole ma kursis välismaise praktikaga ning väidetega, justkui see seadus päriselt pole aidanud või on mõjunud isegi vastupidiselt. Kui see nii on, siis tuleks muidugi aru saada, miks see nii on.

Samal ajal on Eesti EList ühena vähestest (Poola, Ungari... ja huvitaval kombel Holland) riik, kus vihamotiiv (keegi pekstakse läbi, sest ta on must või homo) ei ole eraldi karistust raskendav asjaolu ning selle muutmise poolt olen igal juhul.

[Linnupoja]

Et konservatiivi võid pucci saata aga homo mitte.

No mis see homo seal peale üldse hakkaks?

[Linnupoja]

Mu arust see Ekspressi lugu on arvamuslugu, kuigi teda nii märgitud pole.

Esiteks ei pea vihakõne kriminaliseerimine tähendama seda, et keegi läheb sõnade eest vangi. Ilmselt on mõistlik karistusmäär rahaline ja tagasihoidlik.

Samuti eeldan ja loodan, et sellise seaduse puhul rakendatakse seda praktikas siiski üsna ilmselgete juhtumite puhul.

"Kõik **** tuleks maha lasta!" "Kõik **** tuleks ahju pista!" jne.

Kui mõni vend sellise rumaluse avalikult deklareerimise tõttu nt 1000 eurot trahvi saab, ei näe ma probleemi.

Muidugi ei ole ma kursis välismaise praktikaga ning väidetega, justkui see seadus päriselt pole aidanud või on mõjunud isegi vastupidiselt. Kui see nii on, siis tuleks muidugi aru saada, miks see nii on.

Samal ajal on Eesti EList ühena vähestest (Poola, Ungari... ja huvitaval kombel Holland) riik, kus vihamotiiv (keegi pekstakse läbi, sest ta on must või homo) ei ole eraldi karistust raskendav asjaolu ning selle muutmise poolt olen igal juhul.

See on ka nõme olukord kui hakatakse valikuliselt seadust rakendama. Niikaua on tore kuni mõnele kuskil keegi ei meeldi ja siis väänatakse lihtsamalt igal võimalikul momendil.

[Ingmar]

See on ka nõme olukord kui hakatakse valikuliselt seadust rakendama. Niikaua on tore kuni mõnele kuskil keegi ei meeldi ja siis väänatakse lihtsamalt igal võimalikul momendil.

Kriminaalmenetluses mõistab lõplikult õigust ikkagi kohus. Kui kohtusüsteemi erapooletusse ei usu, siis on muidugi suuremaid probleeme.

[kaala]

See on ka nõme olukord kui hakatakse valikuliselt seadust rakendama. Niikaua on tore kuni mõnele kuskil keegi ei meeldi ja siis väänatakse lihtsamalt igal võimalikul momendil.

Oot-oot lindur kas sa tahad öelda et oled hetkel selle koha pealt justkui minuga samas paadis?