Reisimine

[Mõnuagent 007]

Narva-Jõesuu koha omanik kirjutas, et ta eile polnud pohmakas.

[Olar]

Kuidas on teha trippi, kus sa lähed suvaliselt bussijaama ja istud esimese bussi peale, mis ette tuleb? Esimese peatuskohana jõudsin Rakverre. Bussijaam oli täis noori ja veidi vanemaid parmustunud djüüde, kes mind eriti pikalt jälgisid. Ilmselt võõras nägu. Esimese söögikohana jäi ette koketeeriva nimega 12 kuud, mis pakkus slaavi kööki. Sisekujundus oli eriti-eriti kitš, aga söögid olid üsna okeikad. Valgevene stiilis pada koosnes sealihast, kartulitest ja paprikast. Baaridaam Svetlana oli nii tore, et hoiatas kuuma poti eest. Rakvere Pikk tänav on üks omapäraselt ilusamaid tänavaid, kuhu ma sattunud olen. Linnus, Tarvas ja selle lähedal asunud must jässakas hobune ka.

Kuna miskit rohkemat Rakvere kohta välja ei suutnud peilida, siis hakkasin edasi vaatama. Kuna umbes õigel ajal oleks jõudnud Narva rongile, siis sai vaksalisse kõnnitud. Enne seda jätsid ainsate meeldejäävate kohtadena meelde ilget träna paisanud puumaja ja kolm parmu keset lillelist parki.

Esimese hooga oli mõte, et äkki minna rongiga Püssile, aga kuna ükski veebiväljund ei andnud sobivat majutuskohta ja Kiviõlis olin korra erilises peldikus ööbinud, siis sai sõidetud Narva. Ingeri hotellis maksis kahene tuba 35 eurot ja see oli senise Eesti siseturisti kogemuse põhjal kõige suurem hotellituba, kus ma kunagi viibinud (seda siis Eestis).

Narva on tekkinud paari aastaga suurepärane söögikoht Muna, mille võikala soovitan väga soojalt. Muidu oli Narva aus, Ro Ro baar on endiselt tore, leiab karjuvaid dressinimesi, leiab ilma kaaneta kanalisatsioonikaeve, mille põhjas on väga ammusest ajast visatud gini-purke. Ju pole keegi sisse kukkunud väga, siis pole ka kinni kaetud.

Täna hommikul sain esimese kogemuse üleriikliku tasuta ühistranspordiga, kui sõitsin Puškini 22 peatusest Narva-Jõesuusse. Linn on endiselt sama armas, enda ülisuure hüljatud maja ja puitpitsiga majadega. Muus osas üllatas koht sellega, et alla 50 euro ööbimist oli võimatu leida. Küll muutis Narva-Jõesuu minu silmis enda mainet, et muidu ilusas kohas oli varem alati väga-väga sitt söök kõikjal, kuid nüüd on tekkinud sinna söögikoht Franzia, mis reklaamis end tõelise Eesti köögiga. Metal-särki kandnud ettekandja ja (vist) omanik tundus olevat kerges pohmakas, kuid söök oli seal mega. Tellisin elus esmakordselt silmusid ja sain enne seda vikipeediat lugedes teada, et silmud polegi kalad, vaid mingid algelisemad vormid. Silmudega rosolje oli samas väga-väga hea. Kaaslase kalasupp olla samamoodi hea olnud. Kraanist sai 4 euro eest ipat mingilt Eesti käsitööfirmalt, aga ma kahjuks ei mäleta hetkel selle nime.

Tagasi sai N-Jõesuust jälle tasuta bussiga, kus esialgu olid ilmselt Sillamäelt tulnud lärmavad noored, aga Riigimetsa hiiglasliku kalmistu juurest vajus bussi sama palju pensionäre, kui omal ajal käis Savisaare üritustel. Selgus, et on nelipüha ja õigeusklikele on see tähtis üritus. Surnuaia ees seisnud lillekoormat pole ma kunagi ühegi teise kalmistu ees näinud. Buss sõitis läbi ka Narva lähistel asuvast endisest sovhoosikeskusest Oldinast. Viivikonna kõrval üks õõvastavamaid asukohti.

Pärast rongisõitu olen Tallinnas tagasi. Järgmisel nädalal teen teise tripi samal moel - suvakohta suvalises suunas ja suvalistesse linnadesse. Seekord pole ma autoga, mistõttu jäävad kõige mõjuvamad kohad Eestist nägemata, aga selle kuradi Lihula (ainus linn Eestis, kus ma käinud pole) võiks kuidagi läbi käia.

Täitsa kvaliteet ja polnudki neljanda lause juures tellimuse küsimise kohta.
Endal tekkis eelmine aasta Ida-Viru vibe. Jõesuu on täitsa ilus koht. Seekord peab nkn baltikumiga leppima. Seega ehk keegi soovitaks miskit?
Ida Lätist miskit toredat avastamiseks näiteks

[Mõnuagent 007]

Kuidas on teha trippi, kus sa lähed suvaliselt bussijaama ja istud esimese bussi peale, mis ette tuleb? Esimese peatuskohana jõudsin Rakverre. Bussijaam oli täis noori ja veidi vanemaid parmustunud djüüde, kes mind eriti pikalt jälgisid. Ilmselt võõras nägu. Esimese söögikohana jäi ette koketeeriva nimega 12 kuud, mis pakkus slaavi kööki. Sisekujundus oli eriti-eriti kitš, aga söögid olid üsna okeikad. Valgevene stiilis pada koosnes sealihast, kartulitest ja paprikast. Baaridaam Svetlana oli nii tore, et hoiatas kuuma poti eest. Rakvere Pikk tänav on üks omapäraselt ilusamaid tänavaid, kuhu ma sattunud olen. Linnus, Tarvas ja selle lähedal asunud must jässakas hobune ka.

Kuna miskit rohkemat Rakvere kohta välja ei suutnud peilida, siis hakkasin edasi vaatama. Kuna umbes õigel ajal oleks jõudnud Narva rongile, siis sai vaksalisse kõnnitud. Enne seda jätsid ainsate meeldejäävate kohtadena meelde ilget träna paisanud puumaja ja kolm parmu keset lillelist parki.

Esimese hooga oli mõte, et äkki minna rongiga Püssile, aga kuna ükski veebiväljund ei andnud sobivat majutuskohta ja Kiviõlis olin korra erilises peldikus ööbinud, siis sai sõidetud Narva. Ingeri hotellis maksis kahene tuba 35 eurot ja see oli senise Eesti siseturisti kogemuse põhjal kõige suurem hotellituba, kus ma kunagi viibinud (seda siis Eestis).

Narva on tekkinud paari aastaga suurepärane söögikoht Muna, mille võikala soovitan väga soojalt. Muidu oli Narva aus, Ro Ro baar on endiselt tore, leiab karjuvaid dressinimesi, leiab ilma kaaneta kanalisatsioonikaeve, mille põhjas on väga ammusest ajast visatud gini-purke. Ju pole keegi sisse kukkunud väga, siis pole ka kinni kaetud.

Täna hommikul sain esimese kogemuse üleriikliku tasuta ühistranspordiga, kui sõitsin Puškini 22 peatusest Narva-Jõesuusse. Linn on endiselt sama armas, enda ülisuure hüljatud maja ja puitpitsiga majadega. Muus osas üllatas koht sellega, et alla 50 euro ööbimist oli võimatu leida. Küll muutis Narva-Jõesuu minu silmis enda mainet, et muidu ilusas kohas oli varem alati väga-väga sitt söök kõikjal, kuid nüüd on tekkinud sinna söögikoht Franzia, mis reklaamis end tõelise Eesti köögiga. Metal-särki kandnud ettekandja ja (vist) omanik tundus olevat kerges pohmakas, kuid söök oli seal mega. Tellisin elus esmakordselt silmusid ja sain enne seda vikipeediat lugedes teada, et silmud polegi kalad, vaid mingid algelisemad vormid. Silmudega rosolje oli samas väga-väga hea. Kaaslase kalasupp olla samamoodi hea olnud. Kraanist sai 4 euro eest ipat mingilt Eesti käsitööfirmalt, aga ma kahjuks ei mäleta hetkel selle nime.

Tagasi sai N-Jõesuust jälle tasuta bussiga, kus esialgu olid ilmselt Sillamäelt tulnud lärmavad noored, aga Riigimetsa hiiglasliku kalmistu juurest vajus bussi sama palju pensionäre, kui omal ajal käis Savisaare üritustel. Selgus, et on nelipüha ja õigeusklikele on see tähtis üritus. Surnuaia ees seisnud lillekoormat pole ma kunagi ühegi teise kalmistu ees näinud. Buss sõitis läbi ka Narva lähistel asuvast endisest sovhoosikeskusest Oldinast. Viivikonna kõrval üks õõvastavamaid asukohti.

Pärast rongisõitu olen Tallinnas tagasi. Järgmisel nädalal teen teise tripi samal moel - suvakohta suvalises suunas ja suvalistesse linnadesse. Seekord pole ma autoga, mistõttu jäävad kõige mõjuvamad kohad Eestist nägemata, aga selle kuradi Lihula (ainus linn Eestis, kus ma käinud pole) võiks kuidagi läbi käia.

[Rein]

Ühtlasi ma näen vist päris venelane välja.

Mina kaa...
Kuigi ma sibulakotti ei oma ega kanna. Nii mõneski Aasia riigis käinud ja väga tihti peetakse mind venelaseks.

Vene turiste on igal pool Aasias palju, eriti Tais.
Kui tahad vähem venelasi, siis Aasias soovitan Kambodžat.

[Pints]

Kunagi Berliinis, oma rahvusvaheliste kolleegidega peale konverentsi rihma lõdvaks lastes, nägin ühes pubis rotti aga keegi ei uskunud mind alguses ja arvasid et teen lihtsalt nalja.
Arvestades kui joobes me kõik olime, siis ei saanud ka seda pahaks panna. Saarlasele omane jonn sai minust lõpuks siiski võitu ja peale mõningasi ponnistusi õnnestus elukas kinni püüda.
Võidukalt marssisin koos uue kaaslasega lätlasest baarmeni juurde ning palusin loomake õue viia.
Terve õhtu ei pidanud enam oma jookide eest ise maksma.

[Mõnuagent 007]

Olen näinud ka Eestis. Samas Birmas kunagi jooksid rotid kõikjal ringi. Tulid lambist laua manugi.

[vtp]

Mul on see Eestiski õnnestunud. Jep, käin ikka vahel selles kohas söömas. Ilmselt paljud teist ka.

[telekavaataja]

Menüüs või klientidena?

Klientidena.

[orbitaaljaam]

Enne seda ma pole kordagi hiiri/rotte söögikohtades näinud. Nüüd nägin 2 korda.

Menüüs või klientidena?

[telekavaataja]

Kõik on nagunii igal pool Aasias käinud ja vaevalt ma midagi uut Vietnami kohta suudan öelda, kuid jagan siia paar tähelepanekut. Äkki on kasulik kellelegi.


Supid hommikusöögiks on jumala timm. Lisaks suppide portsud restodes üliviisakad.
Rollerite arv on üüratu ja nad ei peatu ülekäigurajal.
Õlu on restoranis odavam kui poes.
Vietnamlased tunduvad muidu vaoshoitud, kuid omavahel suheldes lõugavad meeletult.
Magavas asendis saab veeta aega linnaliini bussis. Luxexpress võtku õppust!
Enne seda ma pole kordagi hiiri/rotte söögikohtades näinud. Nüüd nägin 2 korda.
Taksojuhid ei oska kaarti lugeda oma äppidelt (aga mitte nii hull kui Keenias).
Kahjuks koroonaviiruse tõttu jäid jalkamängud nägemata.
Mere ääres on megatuuline, 10m eemal on jumala vaikne.


Ja kuna Vietnamis on palju turiste Venemaalt, siis vene eri:

Iga teine venelane arvab, et ta on juutuuber.
Venelase arvates iga suvakas peab vene keelt oskama. Ühtlasi ma näen vist päris venelane välja. Ja Nha Trang on täielik venelaste kuurortlinn.
"Kuidas teil Eestis seal venelastesse suhtutakse? Meil uudistes räägitakse, et hull diskrimineerimine käib." - keegi suvakas Andrei Surgutist oma naisega.

[LaRaBla]

Jees. Ma arvan küll. Nädalaga umbes 1100km ja selle aja jooksul ei näinud ja kogenud ma küll mitte midagi, mida ma ei kogeks Tallinnas tavalisel argipäeval. Okei suunda näidatakse ilmselt isegi vähem, kui Eestis, aga mingites elementides oldi jälle viisakamad. Baskimaaga võrreldes ütleks, et oli mõnusam liigelda.

Ja selle vasakpoolse liikluse lõpetuseks ütleks seda, et jalakäijana on sellega isegi raskem harjuda, kui autoga sõites.

Baskimaal või üldse Mandri-Hispaanias ma pole käinud, kuid vähemalt Tenerifel oli tõepoolest samuti liikluskultuuriga väga kehvasti. Õnnestus kõrvalt ühte avariid ka näha, mille lahendamine nägi välja umbes nii:

1) Esimesest autost väljub ilmselgelt testosterooni üledoosi saanud ülespumbatud torsoga "härrasmees". Täpsema ettekujutuse saamiseks võib ilmselt vaadata Võsareporteri legendaarset klippi tänavakivigurudest Tiidust ja Teedust.
2) Teisest autost väljub mingi tšikk.
3) Järgneb umbes 5-minutiline üksteise peale karjumine. Kahju, et ma hispaania keelt ei oska, ilmselt oleks veel naljakam olnud. Ei oleks liialdus öelda, et seda kisa oli kuulda tänava teise otsa.
4) Lõpuks häälepaelad väsivad vist ära, istutakse autodesse ja sõidetakse minema. Jah, ei mingit kindlustuspaberite vms. täitmist.

Kuid Küprose juurde tagasi tulles, siis kohalike sõidustiili saab ehk iseloomustada järgnevalt:

Suunatuli on lisavarustuses. Küprosel pole MM-rallit ammu toimunud, seega on sobiv enda ralliiha rahuldada avalikel teedel. "20 over the speed limit is fine, out police fines if it is like 25 over". Jalakäijate üle tee laskmine on beetadele. Nikosias on asi eriti hull, sest seal on kohalik omavalitsus ilmselt otsustanud liiklusmärkide ning teemärgiste eelarve asemel raha eraldada keskväljaku ehitamisse(jep, seda Vabaduse väljakust väiksemat platsi ehitatakse kohalike sõnul juba üle viie aasta) vms.

Eriti hirmus on istuda kõrvalistmel kui kohalik parasjagu roolis on. Kahel juhul kolmest vahetasime peale esimest kilomeetrit kohad ära, sest mulle tundus, et muidu on tõenäosus elusalt kohale jõuda liiga väike. Ühel korral oli talutav, kuigi ma arvan, et isegi sel juhul oleks tolle sõidustiiliga Eestis ARKi eksami sooritamine alla kümne korraga keeruline...

[ericbana]

Käisid sa ikka samas riigis?

Jees. Ma arvan küll. Nädalaga umbes 1100km ja selle aja jooksul ei näinud ja kogenud ma küll mitte midagi, mida ma ei kogeks Tallinnas tavalisel argipäeval. Okei suunda näidatakse ilmselt isegi vähem, kui Eestis, aga mingites elementides oldi jälle viisakamad. Baskimaaga võrreldes ütleks, et oli mõnusam liigelda.

Ja selle vasakpoolse liikluse lõpetuseks ütleks seda, et jalakäijana on sellega isegi raskem harjuda, kui autoga sõites.

[LaRaBla]

Suurim oht on teised turistid. Kohalikud sõidavad väga okeilt.

Käisid sa ikka samas riigis?

[ericbana]

Kasutan siin kohe võimalust ja küsin vasakpoolse liikluse kohta. Endal uuesti Küprosele minek veebruaris. Kui eelmine kord käsime, siis rendikat ei võtnud ja vedelesime ainult Paphoses. Seekord tahaks aga veidike ka ringi sõita. Mõtlesin uurida, kuidas siin inimestel on vasakpoolse liiklusega kohanemine läinud? Paari päevaga harjub juba ära? Pean ennast meie oludes pigem kindlaks juhiks, aga just see lõunaeuroopaliku liikluskultuuri ja vasakpoolse liikluse combo veidi närib. Häid nippe kiiremaks hajumiseks kellelgi?

Käidud. Mega lamp. Reaalsus on see, et kui tunned ennast siin kindla juhina, siis tunned seal ka. Liiklusega harjus juba mingi 5 minutilise sõidu ja ühe ringristmiku läbimisega ära. Ma võtsin seekord automaadi, aga võinuks väga vabalt võtta ka manuaali. Palju oleneb sellest, kus plaanis sõita. Kui mägedes käia, siis vb jah pigem automaat, sest teed on kurvilised ja kitsad ning käiguvahetust oleks kohati vb lihtsalt tüütult palju. Samas tõusudel ajas see automaadi loidus kohati päris närvi ja eelistanuks manuaali. Kui plaan auto võtta linnas liikumiseks ja kodus harjunud manuaaliga, siis pole mingit põhjust seal automaat võtta.

Liiklus on ka jumala chill. Suurim oht on teised turistid. Kohalikud sõidavad väga okeilt. Samuti tasub olla hoolas tee ääres kasvavate põõsastega, sest need ulatuvad sageli pikalt tee peale ja võivad auto külge kriimustada. Kuna autorent on odav, siis tasub igal juhul võtta max kindlustus, mis sellised olukorrad katab (kui neile kohe teada anda juhtumist)

[lorenzo]

123 milhas lehekülg pakub parimaid lennupileteid. Samas vist lubab ainult kohaliku ID kaardi vms omanikel osta. On kogemusi?

Üldiselt Brasiilia lehed nõuavad jah CPF-i ehk kohalikku maksumaksja koodi.
Mul peaks see kusagil vist isegi alles olema, ei tea küll kas see ka veel läbi läheks, siis peab proovima. Teine variant on mõne brassi poole pöörduda, arvatavasti saaksin abiks olla.
Vaata muidugi paljuga näiteks mõni Euroopa sait pakub neid pileteid, et kas asi väärib ajamist