Ajateenistus!

[Teiresias]

tubadese grupeerumine on täiesti suvalt või kuidas? või kui suur on tõenäosus, et saaks mõne koolivennaga samma tuppa nt?

[mongol]

Joppamise küsimus.

[ttBoll]

Keegi võiks valgustada mind ka sellega, et mis on põhilised harjutused mida SBK ajal tehakse (nt sidepataljonis) ning kuidas üldse SBK ajal keskmine päev välja näeb? Mitme kätekõverdusega tuleks arvestada ühes päevas?

[Varikonto]

tubadese grupeerumine on täiesti suvalt või kuidas? või kui suur on tõenäosus, et saaks mõne koolivennaga samma tuppa nt?

Ma ei saa aru, kas tahad teda põrutama hakata üksildusest!

[Halb ründaja]

tubadese grupeerumine on täiesti suvalt või kuidas? või kui suur on tõenäosus, et saaks mõne koolivennaga samma tuppa nt?

Kõigepealt pead temaga ühte rühma saama.

[M6ngel]

Keegi võiks valgustada mind ka sellega, et mis on põhilised harjutused mida SBK ajal tehakse (nt sidepataljonis) ning kuidas üldse SBK ajal keskmine päev välja näeb? Mitme kätekõverdusega tuleks arvestada ühes päevas?

Vahet pole kus aga kätekõverdused on kõikjal kindlasti. Mõnes kohas ka lõuatõmbed (sides arvatavasti mitte).
Hommikuse võimlemise ajal läks vist 75 kokku. Siis enne sööki 25. Mõni hommik sai kella kümneks juba 300-400 kokku kui suitsetada sai kõvasti ja mõni asjapulk oma mõistusega säras.
Enim sai päeva jooksul umbes 800 pumpa ja 500 kõhulihast tehtud aga see oli tänu karistusele, mis määrati tervele rühmale (900 pumpa ja 900 kõhulihast, ajanappuse tõttu pidime siis enamuse ühe päeva jooksul ära tegema,sest muidu oleks veel juurde tulnud)
Ise lolli ei mängi ja keegi teine ka mingit paska ei keera siis saab SBK ajal päevas 150 hakkama. (Kui ei suitseta)

[umbadapopp]

Krt! Ajateenistus läbitud! Kaheksa kuud telefon hääletu peal olnud, on lausa imelik kuulda sellest mingit heli välja tulemas.

Tahtsin siia pikemalt kirjutada ning see kirjutis on pigem suunatud neile, kellel see tee veel ees seisab. Kes käinud, selle jaoks midagi uut siit ehk välja ei tule. Teenisin KUPis ning reaalselt kompaniid ja rühma polegi teil vast vaja teada. Samas, kes on minemas ning vajavad nõu, mida valida, siis saab alati PM saata ja küsida.
Esiteks pean välja tooma oma seisukoha, et te ei kaota suurt midagi, kui te sinna ei lähe. Seda veel eriti, kui teile see asi huvi ei paku. Samal ajal vastuargumendiks pean tunnistama, et see oli üks suur seiklus ning lõpuks ma ei kahetse, sest ma tean, et poleks selle 8 kuuga midagi muud targemat teinud. Mahavisatud aeg kindlasti mitte, sai sõpru ning igavesti meelde jäävaid lugusid.

Millega te võite arvestada on see, et ükskõik kui palju teile ka enne ei räägita, siis kohalejõudes on pilt ikkagi hoopis teistsugune, kui te ette kujutate. SBK on aeg, kus on tamp peal ning saate kõvasti trenni teha, võimalused on piiratud ning teid pannakse igakülgselt proovile. Alates uuest keskkonnast, lõpetades ööhäiretega (mida endal ette ei juhtunud). Kätekõverdusi ja toenglamangus värisemist saate kõvasti teha (keegi ju ikka hilineb) ning pöörduda samuti. ’’Härra seersant, reamees Kavalpea, lubate pöörduda?’’. Mõned nimetavad seda distsipliini loomiseks. Sealt edasi on üks suur hangumine ning linnalubade ootamine. Enamust reaalselt muu ei koti. Enese jaoks jäigi SBK kõige huvitavamaks ajaks teenistuse ajal.

Minu mõte on tegelikult anda nõu teenistusse astujatele
*Kõige tähtsam – võtke asja huumoriga! See on mingil hetkel kohutavalt raske ning ma isegi ei suutnud seda alati teha, aga see on edasiviiv jõud.
*Ära ole esimene, viimane ega vabatahtlik. Kui oled liiga indu täis, hakatakse sind tanki lükkama. Viimaseid samamoodi ja isegi rohkem. Vabatahtlikke veel rohkem.
*Ole normaalne mees kaasajateenijate vastu, arvesta nendega. Ajateenija ajateenijat ei nussi. Ei vaja kommentaare.
*Te ise kujundate oma ajateenistuse, oma mõtlemise ning eelkõige oma käitumisega. Tegevväelased näevad ning panevad kõrva taha ning halb käitumine tuleb enamasti ringiga tagasi.

Need olid need kulunud nõuanded, siit vbla midagi uut ka.
*Kuna voodi peab olema ideaalselt tehtud, siis ei tohi voodi alt paista ’’purikaid’’, mis moodustuvad ülejäävast voodilinast, mis jääb voodiliistude vahelt rippuma. Selle vastu aitab läbipaistev teip. Teibi vahed kinni ning üks asi, millele hommikul keskenduda, vähem.
*Hommikul võidad olenevalt päevaplaanist omale vaba aega nii, et pärast hommikujooksu teed kiirelt hommikuse hügieeni ära enne, kui hommikusöögile minek. Ise võitsin nii kuni tund vaba aega päevas juurde.
*Metsalaagritesse võtta kindlasti kaasa oma toitu. Esimese laagriga on raske, enamasti ei lubata Sõdurikodusse, rääkimata külalistest, aga kodust kaasa võttes on võimalik, et veab. Reaalselt ei tohiks olla neil õigust sinu toitu ära võtta või sundida ära sööma.
*Sügiseks hankida endale korralik soe pesu, mis hoiab ka sooja. Endal õnnestus juba esimeseks laagriks see muretseda ning ma võitsin sellest ikka väga palju nii tollel nädalal, kui ka tulevikus. Lisaks muidugi muud riidevarustust, mis aitab külmal ja märjal ööl sooja hoida.
*Kui sa ei soovi liigset tähelepanu või seda, et sind hakatakse tanki lükkama, siis vaiki maha see, et sa oled Kaitseliidust. Telke panevad ikka üles ju Kaitseliitlased ning neilt oodatakse rohkem. Pigem ole nö lambist pädevam, kui teised.
*Oma saapad! Need Alpina poolsaapad on lihtsalt surm, ise sain sellest liiga hilja aru. Eestis teeb Samelin väga häid saapaid, mis lasevad õhku läbi ning pole nii, et söömaskäiguga on jalad täiesti märjad. Nendele Samelinidele soovitan tungivalt peale osta overbootsid, mida saab ka tartust u 35€ eest ning, mis oli mu parim investeering. Talvel kandsin toss+overboots ning tulemus oli suurepärane. Külmast polnud juttugi, isegi vähe jahedamal ööl.
*Kui on lubatud, siis lahingvest ja camelbag (joogimahuti selja peal, millest viib voolik, mida saab suhu toppida ja juua). So much win lihtsalt, kuigi talvel kippus ära külmuma, tuleb olla taiplik.
*Ärge puuduge metsalaagrist esimest korda, sest esimesele järgneb teine ja nii edasi!
*Mõelge enda jaoks selgeks, mida te tahate saavutada selle ajateenistusega, uurige varem, mis võimalused, kus on. Kui te ise tahate, siis on võimalik, et teil läheb hästi ning te täidate oma eesmärgi.
*Sportida te reaalselt ei saa, kui just midagi ei muutu. Kui tekibki mingi vaba aeg, siis meie puhul oli see umbes 2x1h nii, et vahepeal oli söömine. Tunniga ei jõua reaalselt midagi ära teha, kui hügieen sind huvitab ning söögist ka nagu loobuda ei taha.
*Selle ’’sõbraga ühte rühma’’ vastuseks ütlen seda, et KUPis tuleks lihtsalt ühe bussiga minna, kokku hoida, valida sama kompanii ning siis loota, et kompaniis teid laiali ei pilluta. Sattusin sama küla mehega olema niimoodi lahingpaar isegi. Tuttavaga postil ikka ägedam molutada ning mitte magama jääda.

Kindlasti jäi midagi kirjutamata, mida ma tahtsin siia kirjutada. Samas ei tahaks ka avalikult kritiseerida, aga no oleks põhjust. Inimesed ei suuda lihtsalt enda nina eest edasi vaadata. Kaader ei mõista, et nad saaksid palju motiveerituma rühma, kui nad ise normaalselt käituksid, poleksid ülbed ning ka meie nimel vaeva näeksid, samal ajal distsipliini nõudes. Ma hea meelega pingutaks, kui näeks, et see tasub end ära. Kahjuks sellist tunnet ei tekkinud.. Nägin kõrvalt rühma, kus rühmavanem oli reaalselt huvitatud, et ta mehed linnaloale saaks. Vastu sai ta motiveeritud rühma, kes nägi vaeva. Distsipliiniga oli probleeme, aga seda neilt väga ei nõutud ka

Lõppu tahaksingi öelda, et rühmas ning eelkõige jaos olevate inimestega peab joppama ning samamoodi kaadriga ja siis võib ajateenistusest kujuneda välja mitte nii jube kogemus ning aasta või kahe pärast samal ajal saate kõndida väravast välja, vaadata tagasi ning mõelda, et ära tegin! Edu teile!

[aandres]

10/10 would read more.

[rauulo]

10/10 would read more.

Nägin millegipärast täna öösel unes, et olin ajateenija. Ei olnud tore uni. Süüdistan seda teemat.

[Gallacher]

Tra, täna kuulsin jälle ,kuidas üks tuttav autokastist maha hüppas ja sõrmest ilma jäi. Seda siis KL õppustel. Inimesed, võtke sõrmused ära või teipige nad kinni! See on täiesti uskumatu kui sageli selliseid õnnetusi juhtub.

[Marek_T]

Täna on kõvaketta koristamise õhtu ja leian sealt jäürjest igast huvitavaid eluseikadega tekstifailikesi, mis mingil aja kirja pandud ajaloo tarbeks. Nüüd siis sattus näppu väike jutuke ajateenistuse aegadest (1999.aasta, Tartu). Ilmselt olen selle kunagi militaar.net'i või kuhugi sellisesse kohta üles pannud. Tsenseerisin pärisroppused välja, siin on ikkagi ontlised inimesed...

Lugu sellest, kuidas üks noorsõdur, küll juba rms, kord patti tareeni sisse smugeldas ja selle endale sideruumis öises vahtkonnas perse sõi.

Igatahes. Üks kena varahommik, kaaberdan mina mööda kasarmukoridori, rätik üle õla ja sussid varvaste otsas dushiruumi poole. Järsku kargab minu juurde ähmi täis korrapidaja-abi Kõiv: "Kuule, Kask mängib piljardit!"

Piljardilaud meil ju kohvikus oli, aga... Kurat, kell oli ju ikkagi kuus hommikul! Kisutigi mind siis olgelahkete väel ("olgelahked" - kaitseväe poolt pakutavad kaitsevärvi bokserid, kusemisauguga) sideruumi. Seal istus Kask (nimi muudetud), hoidis käes kujuteldavat kiid, kummardus kujuteldava laua kohale, sihtis hoolikalt ja - PÕMM! - löök. Ja nii mitu korda.
Uksele kogunes irvitav seltskond.

Kask nõudis haavatud looma häälel kilekotti:"Kas te ei näe, kuulid veervad laiali!" Selle peale pidid mõned tüübid uksel naerust püksi
kusema - olid ju väljendid "kuulid koos" ja "kuulid veerevad kõrinal mööda põrandat laiali" Tartu ÜJP enimkasutatavad idioomid väjendamaks seda, kui läbinu**itud sa seerude poolt oled ja kui lähedal oled sa vaimsele murdumisele.

Igatahes, korralageduse lõpetas korrapidaja (ma ei mäleta, see võis olla Kalam, aga võis ka Ambo olla, samas võis olla ka Värv või Herem, ma ei tea). Käskis peale mõningast kaalumist Kase Chevysse toppida ja Raja tänavale viia, psühhoneuroloogiahaiglasse. Ajasin siis püksid jalga ja frentshi palja ihu peale ja panin Chevyle hääled sisse.

Aga kuidas Kask autosse saada? Siin tuli appi n-srs Lätt, mees nagu karu, maapoiss, aeglane ja heasüdamlik, üks mu paremaid sõpru vanemate ajateenijate seas. Võttis Kase, kes oli temast poolteist pead pikem, sõna otseses mõttes pihku, murdis pooleks nigu liigendnoa ja VIRUTAS autosse. Panime siis ajama.

Keset linna hakkas Kask kapitaalselt ära pöörama, kippus rabelema ja peksis mulle tagaistmelt jalgadega pähe, nii-et oleksin Riiamäe tõusul äärepealt majaseina ramminud. Lätt, vana diplomaat ise, lahendas olukorra stoiliselt, paari hästisihitud rusikahoobiga noorsõduri ribidesse ja koljupiirkonda. Siis oli haiglani vaikus majas, kostis ainult ärritatud pobinat.

Haigla juures järgmine probleem - kilu on karpi topitud, aga kuidas ta sealt välja saada? Kask klammerdus ukseposti külge ja undas nagu Marju Kuut. Mina kangutasin ta sõrmi tungraua heebliga lahti, Lätt venitas soldatit jalgadest ja pigistas kerest nii, et pilves noorsõduril silmamunad märjaks läksid. Lahti me ta saime, Lätt kukkus ja Kask pani ajama. Enne Riia tn-t saime ta siiski kätte ja tarisime haiglasse sisse.

Seal lahkus vennast viimnegi aruraas. Vastuvõtus avas ta imaginaarse harjakapi, võttis sealt imaginaarse lapi ja ämbri, kastis lapi imaginaarsesse vette ja pesi imaginaarset põrandat. Pärast pani kõik korralikult tagasi. Siis püüdis kärbseid ja vaatas arstile sellise naiivse, süütu ja lõbustatud näoga otsa nagu ilmsüüta lapsuke mänguväljakul. Arst üritas temalt meeleheitlikult isikuandmeid välja pigistada, mina ei osanud tema kohta öelda muud, kui nime, auastme ja rühma. Nõukogude kooliga medtöötaja pidi lõpuks ikkagi alla vanduma, kui Kask üritas mööda teda üles ronida.

Lätt ootas mingi hetk koridoris. Järsku pürstis Kask kabinetist välja, virutas Läti sõrmed ukse vahele, nii-et veri lendas ja pani mööda hullumaja koridori ajama. Lätt, püha viha täis, tormas talle järele ja hüppas nagu sitas Hollywoodi filmis talle tagant jalgadesse ja tõmbas ta pikali. Siis tormasid juba kohale kaks kapimõõtu sanitari, kes Kase käed selja taha väänasid ja ta minema tassisid.

Hiljem saadeti vend KAKK-i (Kutsealuste Keskarstlik Komisjon) ja kui ma ei eksi, siis mingi hetk tunnistati väeteenistuseks kõlbmatuks ja saadeti koju.

See, kust ta tareeni sai - seda kaupa ju peale sovetiarmee lahkumist eriti palju enam ei liikunud - ei tea keegi.

[Tofoa]

Vahva lugu, mis asi on aga tareen?

[Marek_T]

Vahva lugu, mis asi on aga tareen?

http://et.wikipedia.org/wiki/TAREN

See, et rms Kask oli toda maiust krõbistanud, imbus alles hiljem väeossa, kui härra ise juba oma elu põhjalikult persse keeranud valgete paberitega teenistusest vabastatud oli saanud.

Selgituseks niipalju, et sattusin selle aktsiooni (mis käimasoleku hetkel ei olnud nii väga naljakas) keskmesse seetõttu, et olin sanitari ametipostil teenimas, tegemist nädalavahetusega ja seega kogu pataljoni med.valve minu peal.

[Tofoa]

See, et rms Kask oli toda maiust krõbistanud, imbus alles hiljem väeossa, kui härra ise juba oma elu põhjalikult persse keeranud valgete paberitega teenistusest vabastatud oli saanud.

Ja mis härrast tänaseks saanud on? Jäädavad kahjustused?

[Marek_T]

Ja mis härrast tänaseks saanud on? Jäädavad kahjustused?

Ei tea, ausalt öeldes ei huvita ka. Sai nn "valged paberid" ja läks koju. Nood paberid tähendavad siis kuplikorrust puudutavat diagnoosi, milline reeglina edasises tsiviilelus kõige ebamugavamal hetkel välja ujub ja probleeme tekitab. Kaske ennast ma teadsin ja nägin nii põgusalt (meist järgmine draft), et ei oska midagi arvata, kas oli ühekordne komistamine või meeldis vennale üldiselt maiustada. Tõenäoliselt oli tegemist meie idiootidest ja joodikutest koosnenud draftile väärilise järglasega. See, milline tainapeade kari suudeti meie aastakäiku kusagilt Peipsi-äärsetest valdadest väevõimuga kokku kraapida, väärib omaette raamatut...