Ülikoolid-kõrgkoolid

[Halb ründaja]

Ega seda reaalaine vs. humanitaarained pläma pole siin teemas mõtet jah ajada. Lihtsalt mina ilmselt tegin eriala valikul vea (või siis ülikooli), kuna olen pigem selline inimene, kes tahab hands-on tegevust, kui kaks ööpäeva korra semestris eksamiks õppida ja õpitu klassiruumist lahkudes unustada.

[Markko]

Näiteks mõni väidab, et ülikoolis treenitakse aju ja õpetatakse õigesti mõtlema, saad tutvusi endasuguste inimestega jne. Ei saa vastu vaielda.

Liis Lass või keegi sarnane juba kunagi ütles, et ülikoolist saadav sotsiaalne pagas on palju suurema väärtusega kui omandatavad teadmised

[elx]

Mina läheksin aga veel rohkem haridustees tagasi. Kui ikka oled gümnaasiumi tee jalge alla võtnud, siis oleks loogiline minna ikka edasi. Ameti võiks selgeks saada aga kutsekoolis. Ja mingi paberi peaks ikka kätte saama, iial ei või teada kas on ees ootamas situatsioon, kus puhtalt puuduva paberi pärast midagi tegemata jääb. vaheaasta ütlete teie? Mina ütlen raisku lastud aasta, samas poistel miks mitte see näiteks ajateenistuse peale kulutada, pole vaja hiljem enam põdeda.

[H.M Murdock]

tõsi, mõtlemis-aasta sõjaväega ühendada on samuti üpris hea variant. ei pea kellelegi seletama ka, saab rahulikult seda "no siis on tehtud" klauslit kasutada.
neid vendi või õdesid, kes peale 9ndat klassi gümnaasiumisse mingi kindla plaani ja erialaga ülikooli minna plaanivad - sellise plaaniga, mis terve keska vastu peab ja hiljem ka teoks saab - on, las ma arvan, 1% maksimum.
tegemist on täieliku kuradi igandiga, kui me ootame ja nõuame 16aastaselt kodanikult enda järgneva elu planeerimist. lihtsam on tekitada endas teadmine, kuhu jõuda tahetakse ja siis see tee jalge alla võtta, nii vähedab oluliselt ka seda elxi mainitud "iial ei tea, millal paberit vaja võib minna, seega teen ära"-varianti. loomulikul ei garanteerita midagi ja elus on ootamatusi ning lisaks kõigele võib mõni vabalt mõelda, et saviola, teen 3-4aastat ülikoolirallit ära, küll selle ajaga tekib mingi päris soov, mida ma teha, kui vaja lähen uuesti päris asja õppima, aga vähemalt on safety net olemas. mida ma selle ja eelmise postitusega öelda tahan, ongi see, et misiganes variant on õige, kui inimene ise sellesse usub. välise surve või ootuse pärast midagi teha on vale.

tegelt on ju maru lihtne: mõtle välja, kes sa olla tahad ja ole see inimene. seda teades sa a) hangid selle paberi, mida/kui sul vaja või b) on sul sellest paberist eniveis täiesti pohhui.
hea näide on tallinna ülikoolist praegusel ajal (õppisin ise ka seal) hunnik bakadega väljakõndivaid "kõrgharitud inimesi", reaalsuses tölle, kellel on pea sama laiali otsas kui peale keskkooli, aga vähemalt on nüüd mugav Paber näpus sihitult ringi joosta. see on lõppude lõpuks ikkagi mingi maderfaking paber, mis enda väärtust sealjuures ajaga üha enam devalveerib ja ma loodan, et üks hetk hakatakse seda inimest, kes sedasamust paberit käes hoiab, ka märkama, enda tarkuses ja lolluses. (mitte, et see aeg liiga lähedal oleks, aga mõte on ju aus.)
lisan siia lõppu ka parafraseeringu TÜ praeguse rektori sõnadest: "kõrgharidus hakkab magistrikraadiga" ja omapoolse mõttetera, et eestis on kaks päris-ülikooli: ttü ja tartu. ülejäänd on pool- või veerandkõvad. aa. ja seda ka, et hea meel on näha ametite õppimise populaarsuse tõusu ning üldist rakendusliku hariduse maine (kasvõi veel tagasihoidlikku) hüpet.

[rohelineKonn]

IT osas on vahest rakenduslikku haridust pakkuv IT kolledz mõttekam, kuigi ma pole seal päevagi käinud ega oska tegelikku hinnangut anda.

Kuna ma seal õppisin, kohe esimesel aastal peale ITK avamist (2000), siis võin kinnitada, et ka "praktiline IT haridus" sisaldab nii mat.anaali, füüsikat, protsessori tööpõhimõtet, mikroökonoomikat jpm sellist, mida sa töös kunagi ei kasuta. Samuti ei oska sa pärast ITK lõpetamist sel tasemel progeda, et keegi su seeniorarendajaks värbaks. Samas on see (ja ilmselt ka TTÜ sarane eriala) ikkagi nö "pilet mängu". Mängus olles õpid sa selle ka selgeks, kui vähegi huvi on. Seega, kui on huvi IT onuks hakata ja tahad natuke vähem teoreetilist IT haridust, kui TTÜ oma, siis on ITK igati okei. Minu tasuliste õpingute "tasuvusaeg" oli poolteist aastat. Oma eluga majanduslikult kenasti hakkama saamine on aga väärtus isegi juhul, kui sulle su töö ei meeldi. Ma vähemalt arvan nii. Võin kinnitada, et elus majanduslikult kenasti hakkama saamise väärtust kipub inimene vanemaks saades pisut kõrgemalt hindama. Näiteks nõmedas linnaosas on vanana nõme elada, noorena suht pohh jne.

Vaadates kõrvalt mõnda erinevat elukäiku, oponeeriksin ma siin mõnele ja soovitan õppima minna ka siis, kui sa päris täpselt ei tea, mida õppida. Mina läksin peale keskkooli TTÜ majandust õppima, sest sinna oli kõige suurem konkurss ja ma ma oli pärast eliitkooli lõpetamist väga tark. Majandus oli ilge pask ja ma olin aastaid veendunud, et tegu oli raisatud aastatega. Ehk siis midagi sellist, mida siin mõnigi eelnevalt on öelnud. Tegelikult oligi see pask, kasvõi juba taseme poolest, aga aitas mul vähemalt mõista, mida ma tegelikult tahan. Mis on juba tohutult oluline. Tulemus oli muidugi see, et IT-d ma enam Rauakoolis õppida ei tahtnud. Aga nüüd on sest majandusharidusest isegi veits kasu, kuna ma töötan majandustarkvara valdkonnas ja pean tõdema, et analüüsin äriprotsesse paremini, kui keskmine majandust mitte õppinud IT mees. Noh, asi seegi.

Lõpetuseks tahan nats TTÜ kriitika osas tagasi tõmmata. Läksin sinna just sel aastal IT magistrisse ja täitsa kasulik on.

Kokkuvõte võiks olla aga selline, et peale keskkooli kohe pooltasuvale tööle minek teeb su kindlasti võrreldes endiste klassikaaslastega algatuseks suht rikkaks. Saad osta kasutatud Audi, sellesse JBL-i vuufri ja üldse on elu ilus. Samas on suur oht, et jäädki sellesse ametisse kinni ja juhtub kõik see, mida HMM kirjeldas. Mina ei julgeks soovitada seda riski võtta.

[orbitaaljaam]

Ma olen täheldanud, et kooli kõrvalt tööle minemine on pöördvõrdelises seoses kooli nominaalajaga lõpetmisega- mida varem lähed, seda hiljem lõpetad.
Aga üldiselt.... mingil eluhetkel võib see omandatud paber väga kasulikuks osutuda.
Ja veel ülikoolist. Tartu Ülikooli MBA värk on suht pask. Selle raha eest, mis ma sinna sisse topin... valus. Vähemalt tulumaksu saab tagasi.

[H.M Murdock]

ma olen konnaga ses suhtes päri, et kahtlemata on üks ohte peale keskat tööle minemisel see, et suhu tekkinud raha ja sellest tulenevate privileegide (ront audi and what not) maitse võib ülejäänud asjad väga lihtsalt ära käntseldada, a la miks ma peaks kui mul juba on... tasub kindlasti ettevaatlik olla.

[jyriöö]

Hea arutelu. Algus oli küll päris huvitav, kui mõttekäigu ja järelduste tegemise aluseks oli tõdemus, et kurat, ülikool ei valmistanudki mind konkreetsel töökohal töötamiseks ette. Isegi kui inimene teab, mida ta täpselt oma elus teha tahab, siis reeglina muutub selle konkreetse töö olemus ajas nii kiiresti, et silm ka ei jõua pilkuda. Fakt on, et tööturul hoitakse inimesi aina kauem ning täiendus- ja ümberõpe muutub enamikes valdkondades meid aina enam ja enam läbi elu saatvaks osaks. Mis on tegelikult väga positiivne. Ja kui ülikool suudab välja pritsida indiviide, kellel on oma valdkonnas korralikud baasteadmised, oma peaga mõtlemis- (ja mis peamine) muutuvates oludes kiire kohanemisvõime, siis on nad oma ülesandega minu silmis hästi hakkama saanud. Teine asi on muidugi õppekavade kvaliteet, nende seotus tööturu vajadustega jms, aga see on juba spetsiifilisem teema.

[_AI_]

Hea arutelu. Algus oli küll päris huvitav, kui mõttekäigu ja järelduste tegemise aluseks oli tõdemus, et kurat, ülikool ei valmistanudki mind konkreetsel töökohal töötamiseks ette. Isegi kui inimene teab, mida ta täpselt oma elus teha tahab, siis reeglina muutub selle konkreetse töö olemus ajas nii kiiresti, et silm ka ei jõua pilkuda. Fakt on, et tööturul hoitakse inimesi aina kauem ning täiendus- ja ümberõpe muutub enamikes valdkondades meid aina enam ja enam läbi elu saatvaks osaks. Mis on tegelikult väga positiivne. Ja kui ülikool suudab välja pritsida indiviide, kellel on oma valdkonnas korralikud baasteadmised, oma peaga mõtlemis- (ja mis peamine) muutuvates oludes kiire kohanemisvõime, siis on nad oma ülesandega minu silmis hästi hakkama saanud. Teine asi on muidugi õppekavade kvaliteet, nende seotus tööturu vajadustega jms, aga see on juba spetsiifilisem teema.

Konna ja Jüriöö postid on selle teema kohustuslik kirjandus. Pikad, aga vajalikud.

[dwideng]

Selleks, et teada, mida õppida, tuleb osata tulevikku ennustada. Selleks, et tulevikku ennustada, on vaja tunda iseennast, ühiskonda, maailmaruumi ja nende üldiseid seasuspärasid - võimalus on ise õppida ja võimalus on ka tarku kuulata. Lõppude lõpuks pole üksikisik absoluutselt oluline ja ennast tuleb paigutada süsteemi. Et süsteemi paigutada, tuleb kas süsteemi tunda ja leida enda koht seal või omada piisavalt võimu et süsteemi enda äranägemise järgi muuta või selle vastu võidelda. Praegune süsteem elab olevikus ja annab soovitusi olevikuprobleemide lahendamiseks. Et olla edukas peab mõtlema süsteemist sõltumatult.

Üks artikkel:
http://www.loodusajakiri.ee/horisont...el693_677.html

Ehk, kellel head võimed oleks ühesk variandiks õppima psühholoogiat -> neuroteadusi. Reaalsed sõjad peetakse tulevikus sellel tandril. Seega, kelle vaimsed võimed on väga head, noored mensa klubi liikmed, võiksid nii ühel kui teisel tastandil(kas võimu saamiseks tulevikus või võimu vastu võitlemiseks, olenevalt moraalitunnetusest) tulevikus hakata mõtlema sellele, et reaalne elu hakkab üha enam meid ära kasutama antud mõjutustasandil(või meie reaalset elu ära kasutama, induviduaalseks kaitseks). Juura, riigiteadused, majandus ning ka reaalteadused hakkavad üha enam vastavast valdkonnast sõltuma ja esimesed kolm neist hääbuma. Koostööst keelduda ei saa, tuleb käia ajaga kaasas et enda eksistensi vajalikkust tõestada. Mis puutub reaalteadustesse, siis üha enam tasuks hakata vaatama meie planeedilt välja. Vähemalt nii arvan ma.

Selleks, et ära elada(millega saab hakkama iga inimene), pole vaja ära õppida muud, kui kuidas kiusatustest ja sõltuvustest hoiduda(hoida närvisüsteem korras), milleks võib lahenduse anda iseeneset ka lihtlabane pühapäevakool.

[orbitaaljaam]

http://www.venture-class.org/
Stanford Univ. online programm, kus saab läbida erinevaid kursusi tasuta. Lõpuks saab ka mingi tõendi. MIT pidi lähiajal sama asja tegema.

See päev on nüüd kah saabunud

http://www.bbc.co.uk/news/education-17012968

[Teiresias]

kui kaua RE tulemused kehtivad?

[rainis007]

kui kaua RE tulemused kehtivad?

forevaändeva !!
(100% kindlust ei anna, aga 99 küll)

[futbolidipaul]

Kas keegi on õppinud TTÜ-s logistika magistris?

[krissucool]

Mul on küismus, et kas keegi on õppinud või vähemalt käinud vestlusel TTÜ Avaliku Halduse erialal?
Sooviks teada muljeid ja teemasid mida vestlusel puudutati.