Lisaks mainis ta, et paari aasta pärast on Ajax esinduses kindlasti Rafael Van Der Vaarti poeg, kes pidi olema parem kui tema isa selles vanuses! Edasi näitas ta kuidas riietusruumis asjad käivad...seal olid nimedeta riietuskapid, kus Jong Ajaxist tulevad poisid said haisu ninna, mis tunne on olla mängueelses riietusruumis. Siis oli väike sektsioon kappe kus olid juba nimed peal ning need olid juba mehed, kes kohe kohe on Ajax1 üle mienmas nagu Hlynnson, Vos, Martha jne. Ja edasi tuli siis see põhiosa, mis algas Passveeriga ja lõppes Taylori kapiga. Hato särgi juures sain ka pilti teha.Edasi mindi trofeeruumi...vot see oli midagi...4 meistrite liiga karikat üks neist originaal (sain nii aru, et päriselus võetakse peale võitu originaal käest ja antakse replika, kuid kui sa oled 3 korda järjest võitnud siis saad originaali endale jätta). Euroopa liiga karikas, Klubide MM jne. Vägev. Tõesti super neid näha. Rääkimata siis 36-st Hollandi tiitlist ja KNVB Bekkeri karikad. Van Der Sar-i debüütsärk ja Cruyffi mängukantud särgid jne. Oh seda minevikku....Tagasi olevikku, trofeeruumist väljudes liikusime parklasse millel oli suur Cruyffi seinamaal. Selle teose kohta rääkis giid järgmist: Kui Cruyff suri siis taheti Arenale tema nimi panna, kuid selleks kulus 2 aastat, sest mängu tulid erinevad suured firmad. Nimelt näiteks Mercedes oli nõus maksma iga aasta 20 miljonit eurot, et arenale pandaks nimeks Mercedes-Benz Arena. Klubi juhtkond oli idest väga sillas, kuid ultrad ja muud fännid loomulikult mitte, sest Mersuga polnud ju Ajaxil absoluutselt mingit seost. Siis survestati juhtkonda niikaua kuni lõpuks Johan Cruyff Arena jäigi nimeks. Ja see suur maal tehti sinna fännide poolt selleks, et iga hommik kui juhtkond tööle jõuab nad näeksid, et Ajaxis ei ole kõik müügiks! Ning, et see neil ka meeles püsiks!. Üldse see mitte müüdavuse teema käis mitu korda läbi. Näiteks teistel meeskondadel on mängupäevadel igalpool sada miljonit erinevat reklaami üles riputatud. Ajaxil seda ei ole. Ja see on veel üks osa miks minule see klubi nii südamelähedane on.
Tuur lõppes fanshopis, kus ostsin niipalju erinevat nänni, et lastele jäävad jõulukingid see aasta saamata. Mis mind aga häiris seal fanshopis ja mõnes kohas mujal Amsterdamis oli see, et sularahas ei saanud maksta. See läheb otseselt EL seaduste vastu. Aga see selleks.
Peale staadioni tuuri läksime taas linnapeale. Läksime vaatasime kuulsat punaste laternate kvartalit. Päris kenad neiud olid seal akendel aga kui ma nägin kuidas üks neist püüdis meest, kes ilmselt elas veel kuninganna Viktoria ajal, oma uksest sisse meelitada siis see devalveeris nende ilus kõvasti. Vaene vanamees pidi oma karkudele valu andma, et sealt minema saada. Lisaks kahtlustan, et mõni neist neidudest võis olla bioloogiline mees. Ka meile pakuti armastust. Õeldi, et naine võib ka tulla 3kesi pole probleemi. Pidasime kiusatusele vastu ja läksime hoopis prostituutide muuseumi ja seejärel erootika muuseumi. Õhtu lõppes laevasõiduga Amsterdami vahel.
Järgmine hommik lendasime tagasi ja peab veel lõpetuseks mainima, et meie lennujaam on ikka palju etem kui näiteks Amsterdami oma...meil saime pagasi ise teele saata, seal pidi ootama et seda teeks mingi teine lennujaama töötaja...
Vot selline reis oli. Ei kahetse käiku aga kahjuks võiduemotsioon jäi saamata.


Leave a comment: