Vastus teemale \'MM2006 - veerandfinaalid\'
Luban endale sõnavõtu...
Eilsest mängust: Brasiilia oli lihtsalt mannetu, rohkem pole vaja nende eilse mängu iseloomustamiseks öelda. Prantsusmaa? Prantsusmaa oli hea, tegid just seda, mida nad kõige paremini oskavad - kaitsmine.
Sarap väga tabavalt analüüsis prantslaste pikaajalist mõõnaperioodi, mis seisnes siis selles, et prantslased on abitud organiseeritud kaitsemängu vastu ja on surmavad ründavatele meeskondadele. 1/8-finaal Hispaania vastu näitas väga täpselt kuidas senini ülihästi toimiv Hispaania masinavärk neutraliseeriti. Parreira eilne põhimeeskond oli balansist väljas mängimaks positsioonijalgpalli, usun et mänginuks brassid eile kaitsest lähtuvalt, oleks lõpptulemus teine. Samas mis lahutas eile kaht meeskonda? Üks karistuslöök. Kuni selleni oli tegemist täiesti võrdsete heitlusega.
Kõvasti andis tunda Emersoni puudumine, Ze Roberto jäi jõuetuks Makelele ja Vieira vastu, Zidane lippas nagu noor poiss. Kaka - täiesti nähtamatu, paar möödajooksu üritust(rõhk) äärtel jäid tema mängu tippketkedeks. Juninho - anonüümne, tema trumbid on kaug- ja karistuslöögid. Parreira korraldused temale neid ilmselt ei sisaldanud. Ronaldo - tujutu. Tema tipphetk oli mäng Jaapaniga, numbrid rekorditeraamatus ei võida mänge. Sama kehtib Cafu ja Carlose kohta, jäägu nad legendideks ja tooge uued mehed koondisesse. Sellel ajal, kui Henry eile täiesti markeerimata sööstis väravat lööma, olevat Carlos oma sokke kohendanud. Cafu smas õigustas täiesti oma sünniaastat. Lucio ja Juan olid ok, etteheiteid ei ole.
Mis puudutab Ronaldinho ja Zidane\'i vastasseisu siis mõni radikaal siin peaks auru natuke välja laskma ja asjade üle natuke järele mõtlema. Prantsusmaa koondis on ehitatud Zidane\'i ümber, täpselt samamoodi nagu on Barcelona Ronaldinho ümber. Brasiilia koondises on aga selgelt teised autoriteedid, Ronaldinho on vaid üks mitmest. Seda tõestas väga demonstratiivselt brasside eilne mäng. Kui Barcelonas käib kogu mäng Ronaldinho ümber, kus tal on vaba roll liikuda palliga mööda platsi ja proovida silmale ilusaid liigutusi - selles peitubki tema essents. Lase tal olla efektne ja ta on efektiivne. Rijkaard on selle kenasti ära tabanud, kõik toimib. Hispaania tiitel ja CL-i võit on tõestused sellest. Mis puudutab Dannari väidetesse, et Ronaldinho ei sära suurtes mängudes - luban tal korrigeerida oma mälu ja visata pilk näiteks oma avatarile. Või tuletada meelde Chelsea mänge või 2002 mängu Inglismaaga, suured vastasseisud koduses liigas näiteid on veel. Ja millal viimati enne eilset mängu Zidane viimati säras?
Tuleb küll tõdeda, et koondises pole Ronaldinho mäng kunagi olnud see, mida ta klubides on näidanud, põhjused on ülal juba välja toodud.Ronaldinhole jääme lootma uut ja edukat klubihooaega Barcelonas, Zidane\'ile edukat MM\'i lõppu ja pensionipõlve. Brasiiliale jääme lootma uut treenerit, noorenduskuuri ja edukat uue meeskonna ülesehitust aastaks 2010. Viimaste aegade trend näeb ette, et brassid nopivad MM-tiitleid üle ühe. Loodetavasti aastaks 2010 on jalgpallikuningate mängu keskmes Ronaldinho, Ronaldo samas aga võiks selleks ajaks koha sisse võtta näiteks brasiillaste fännisektoriks.
Ordem e progresso.
Luban endale sõnavõtu...
Eilsest mängust: Brasiilia oli lihtsalt mannetu, rohkem pole vaja nende eilse mängu iseloomustamiseks öelda. Prantsusmaa? Prantsusmaa oli hea, tegid just seda, mida nad kõige paremini oskavad - kaitsmine.
Sarap väga tabavalt analüüsis prantslaste pikaajalist mõõnaperioodi, mis seisnes siis selles, et prantslased on abitud organiseeritud kaitsemängu vastu ja on surmavad ründavatele meeskondadele. 1/8-finaal Hispaania vastu näitas väga täpselt kuidas senini ülihästi toimiv Hispaania masinavärk neutraliseeriti. Parreira eilne põhimeeskond oli balansist väljas mängimaks positsioonijalgpalli, usun et mänginuks brassid eile kaitsest lähtuvalt, oleks lõpptulemus teine. Samas mis lahutas eile kaht meeskonda? Üks karistuslöök. Kuni selleni oli tegemist täiesti võrdsete heitlusega.
Kõvasti andis tunda Emersoni puudumine, Ze Roberto jäi jõuetuks Makelele ja Vieira vastu, Zidane lippas nagu noor poiss. Kaka - täiesti nähtamatu, paar möödajooksu üritust(rõhk) äärtel jäid tema mängu tippketkedeks. Juninho - anonüümne, tema trumbid on kaug- ja karistuslöögid. Parreira korraldused temale neid ilmselt ei sisaldanud. Ronaldo - tujutu. Tema tipphetk oli mäng Jaapaniga, numbrid rekorditeraamatus ei võida mänge. Sama kehtib Cafu ja Carlose kohta, jäägu nad legendideks ja tooge uued mehed koondisesse. Sellel ajal, kui Henry eile täiesti markeerimata sööstis väravat lööma, olevat Carlos oma sokke kohendanud. Cafu smas õigustas täiesti oma sünniaastat. Lucio ja Juan olid ok, etteheiteid ei ole.
Mis puudutab Ronaldinho ja Zidane\'i vastasseisu siis mõni radikaal siin peaks auru natuke välja laskma ja asjade üle natuke järele mõtlema. Prantsusmaa koondis on ehitatud Zidane\'i ümber, täpselt samamoodi nagu on Barcelona Ronaldinho ümber. Brasiilia koondises on aga selgelt teised autoriteedid, Ronaldinho on vaid üks mitmest. Seda tõestas väga demonstratiivselt brasside eilne mäng. Kui Barcelonas käib kogu mäng Ronaldinho ümber, kus tal on vaba roll liikuda palliga mööda platsi ja proovida silmale ilusaid liigutusi - selles peitubki tema essents. Lase tal olla efektne ja ta on efektiivne. Rijkaard on selle kenasti ära tabanud, kõik toimib. Hispaania tiitel ja CL-i võit on tõestused sellest. Mis puudutab Dannari väidetesse, et Ronaldinho ei sära suurtes mängudes - luban tal korrigeerida oma mälu ja visata pilk näiteks oma avatarile. Või tuletada meelde Chelsea mänge või 2002 mängu Inglismaaga, suured vastasseisud koduses liigas näiteid on veel. Ja millal viimati enne eilset mängu Zidane viimati säras?
Tuleb küll tõdeda, et koondises pole Ronaldinho mäng kunagi olnud see, mida ta klubides on näidanud, põhjused on ülal juba välja toodud.Ronaldinhole jääme lootma uut ja edukat klubihooaega Barcelonas, Zidane\'ile edukat MM\'i lõppu ja pensionipõlve. Brasiiliale jääme lootma uut treenerit, noorenduskuuri ja edukat uue meeskonna ülesehitust aastaks 2010. Viimaste aegade trend näeb ette, et brassid nopivad MM-tiitleid üle ühe. Loodetavasti aastaks 2010 on jalgpallikuningate mängu keskmes Ronaldinho, Ronaldo samas aga võiks selleks ajaks koha sisse võtta näiteks brasiillaste fännisektoriks.
Ordem e progresso.
Kommentaar