Replying to Topic \'Maavõistlused\'
Nii, nüüd on kired jahtunud, kaks korda videost üle vaadatud ja asjad läbi mõeldud.
Väravavahist - Kaalma mängis korralikult, ehkki eufooriaks pole põhjust. Poom on jätkuvalt parem. Kaalma täitis 90% ulatuses oma kohuse. Eksimised väljalöökidel ja väljajooksud - siin tööd jätkub. Samuti on igas väravas mingi süü väravavahil. Vahel rohkem, vahem vähem. Seekord oli Kaalmal väga vähe süüd, kuid siiski.
Poomi väärtus (peale mängulise paremuse) seisneb kõigepealt kindlustundes, mida Poom kaasmängijaisse sisendab. Olen (olin) ise kaitsja ja tean, milline erinevus on mängida väravavahiga, keda sajaprotsendiliselt usaldad vastukaaluks väravavahiga, keda arvad, et saad usaldada või usaldad 99%. Poom kuulub esimesse, Kaalma teise klassi.
Kaitse - mulle jäi ikka väga arusaamatuks, miks kasutati Allast paremal, aga Jäägrit keskel. Jäägri sobivusest paremkaitsja kohale pole mõtet rääkida, see on juba selge. Allas, sekkudes keskel, sai korralikult hakkama ning peapallide suhtes oleks ta Jäägrit kahtlemata ületanud.
Klavan esitas hea partii. U.Roobast ei olnudki väga puudus, ehkki sel juhul saaks Klavani eeliseid ära kasutada mujal ja minu arust Klavanile sobivamas kohas -poolkaitses. Aga tõsi on, et arengu jätkudes (ja pisukese õnne kaasabil) tuleb Klavanist tegija ka Euroopa klubijalgpallis.
Stepanov - tegi vigu, aga parandas need sama kiiresti (v.a. väravalöögile eelnenud segadus). Õigustab oma positsiooni Venemaa liiga parimate kaitsjate hulgas iga mänguga.
Piirojast oli puudus. Sellest ei saa üle ega ümber.
Poolkaitse - Eesti suurim häda. Reim on oma parimate päevade vari, kuid täidab siiski oma koha enam-vähem ära. Musta tööd teeb mees ikka veel Eesti koondises enim. Tema mantlipärijaks lootsin pikka aega Saharovit, kuid teda mängitatakse järjekindlalt ääres. Kas sel juhul Terehhovi võimalik asendaja tulevikus? Saab näha.
Rähn - suurepärane areng. Eksimusi juhtub, samuti ootamatult nõrk peamäng oma pikkuse kohta, kuid Ukrainas tehakse head tööd. Sealse jalgpalli eripärale mõeldes on ka arusaadav, et Rähni õhuvõitlus pole (erinevalt muudest elementidest) paranenud. Väga loodan, et areng jätkub ja vigastused ei tule kimbutama.
Terehhov - hea, üks mängu parimaid. Samas sekkus võitlusesse vähe. Huvitav tähelepanek muidu nii võitlusliku mängija kohta. Otsis kohta ja võimalusi, rapsis kaitses ja rünnakul - ühesõnaga tubli. Heas vormis Terja on vajalik mängumees Eesti koondises.
Lindpere - raske arvata, miks Lindperet ja eriti tema tehnikat niiväga kiidetakse (mitte ainult selle mängu põhjal vaid üldse). Tal on väga häid omadusi - suurepärane ja jõuline füüsis, võitluslikkus jne. Kuid tehniliselt on ta ehk vaid veidi parem Eesti koondise keskmisest. Samuti on tema nõrk külg mängu \"lugemine\". Pallita ehk mitte, kuid palliga küll. Samas pole ka tema asemele kedagi panna. Kõne alla tuleks Terja viimine vasakule ja Vassiljevi kasutamine paremal, kuid ka see ei pruugi olla parim lahendus.
Oper - mees, kelle koht on ikkagi ründes. Tehnika ja tribling ei ole tema trump. Opil on kiirus. Opil on väravavaist. Tüüpiline \"läbijooksude\" mees. Nägime ju kõik, kuidas Opile tuli läbijooksule vaid üks täpne sööt. Kahju. Aga Oper oli tõesti harvaesinevalt loid ja kurnatud olemisega. Ilmselt on siin rohkem süüdi haigus kui alavorm. Kuid mäletan ka hoopis teistsugust Opit. Sellist, kes lõi Hollandile värava ja andis teise väravani viinud söödu. Sellist, kes jookseb vastase kaitsjast mööda nagu postist.
Reinumäe - tavaline Eesti Meistriliiga keskmik. Miks ta osutub pidevalt koondisesse valituks, on mulle selgusetu.
Rünnak - Viikmäe. Võin kohe öelda, et jutud Viikmäest kui mittevõitluslikust mängijast on selgelt liialdatud. Edasiminek paari aasta tagusega võrreldes on märgatav. Müüt aga püsib. Muidugi on veel arenguruumi, kuid Lindpere-tüüpi mängijaks, kes kohati väga jõulist ja nahaalset mängu harrastab, ei saa Viikmäe kunagi. Tema stiil on totaalselt teistsugune. Ja kahjuks sellise tasemega mängudes ebapiisav.
Olen päri nendega, kes soovivad puhta ründajana näha Tarmo Kinki. Praegu tundub Kinki suurim probleem olevat tema iseloom. Samas peitub selles ka potentsiaal. Ta tahab mängida, iga hinna eest väravaid lüüa ja ainult võit rahuldab tema ego. Tribling ja tehnika, Kinki suurimad plussid, leiavad parimat kasutust ainult puhta ründajana. Ja veel - ma olen näinud Kinki heal löögipositsioonil söötma meeskonnakaaslasele, kes veel paremal kohal. Isetsemises võib teda süüdistada vaid teatud reservatsiooniga.
Treenerist - Arno Pijpers on teinud head tööd, kuid paljude tema otsuste/omadustega on raske nõus olla/harjuda. Paljuräägitud mängijate paigutamine ebasobivatele positsioonidele on üks nendest. Näiteks pidi Rähn minema Ukrainasse, et tema võimetest lõpuks selge pildi saaks. Kinki toppimine äärele on fännide hulgas samuti palju pahameelt esile kutsunud. Pehmendava asjaoluna võib lugeda võib-olla tahtmatust noort ja veel suhteliselt nõrga füüsisega mängijat vastastele lõhkuda anda. Kuid Klavanit ja Jäägrit mängitatakse küll.
Samuti on Pijpersi puhul esile kerkinud suhtlusprobleemid. Vassiljev jäeti kollase ajakirjanduse artikli põhjal koondisest välja. Jäärapäisest Kinkist üritatakse teha vagurat lammast jne. Kas siin näeb ka Pohlaku suunavat kätt, ei oska mina küll öelda.
Nii, nüüd on kired jahtunud, kaks korda videost üle vaadatud ja asjad läbi mõeldud.
Väravavahist - Kaalma mängis korralikult, ehkki eufooriaks pole põhjust. Poom on jätkuvalt parem. Kaalma täitis 90% ulatuses oma kohuse. Eksimised väljalöökidel ja väljajooksud - siin tööd jätkub. Samuti on igas väravas mingi süü väravavahil. Vahel rohkem, vahem vähem. Seekord oli Kaalmal väga vähe süüd, kuid siiski.
Poomi väärtus (peale mängulise paremuse) seisneb kõigepealt kindlustundes, mida Poom kaasmängijaisse sisendab. Olen (olin) ise kaitsja ja tean, milline erinevus on mängida väravavahiga, keda sajaprotsendiliselt usaldad vastukaaluks väravavahiga, keda arvad, et saad usaldada või usaldad 99%. Poom kuulub esimesse, Kaalma teise klassi.
Kaitse - mulle jäi ikka väga arusaamatuks, miks kasutati Allast paremal, aga Jäägrit keskel. Jäägri sobivusest paremkaitsja kohale pole mõtet rääkida, see on juba selge. Allas, sekkudes keskel, sai korralikult hakkama ning peapallide suhtes oleks ta Jäägrit kahtlemata ületanud.
Klavan esitas hea partii. U.Roobast ei olnudki väga puudus, ehkki sel juhul saaks Klavani eeliseid ära kasutada mujal ja minu arust Klavanile sobivamas kohas -poolkaitses. Aga tõsi on, et arengu jätkudes (ja pisukese õnne kaasabil) tuleb Klavanist tegija ka Euroopa klubijalgpallis.
Stepanov - tegi vigu, aga parandas need sama kiiresti (v.a. väravalöögile eelnenud segadus). Õigustab oma positsiooni Venemaa liiga parimate kaitsjate hulgas iga mänguga.
Piirojast oli puudus. Sellest ei saa üle ega ümber.
Poolkaitse - Eesti suurim häda. Reim on oma parimate päevade vari, kuid täidab siiski oma koha enam-vähem ära. Musta tööd teeb mees ikka veel Eesti koondises enim. Tema mantlipärijaks lootsin pikka aega Saharovit, kuid teda mängitatakse järjekindlalt ääres. Kas sel juhul Terehhovi võimalik asendaja tulevikus? Saab näha.
Rähn - suurepärane areng. Eksimusi juhtub, samuti ootamatult nõrk peamäng oma pikkuse kohta, kuid Ukrainas tehakse head tööd. Sealse jalgpalli eripärale mõeldes on ka arusaadav, et Rähni õhuvõitlus pole (erinevalt muudest elementidest) paranenud. Väga loodan, et areng jätkub ja vigastused ei tule kimbutama.
Terehhov - hea, üks mängu parimaid. Samas sekkus võitlusesse vähe. Huvitav tähelepanek muidu nii võitlusliku mängija kohta. Otsis kohta ja võimalusi, rapsis kaitses ja rünnakul - ühesõnaga tubli. Heas vormis Terja on vajalik mängumees Eesti koondises.
Lindpere - raske arvata, miks Lindperet ja eriti tema tehnikat niiväga kiidetakse (mitte ainult selle mängu põhjal vaid üldse). Tal on väga häid omadusi - suurepärane ja jõuline füüsis, võitluslikkus jne. Kuid tehniliselt on ta ehk vaid veidi parem Eesti koondise keskmisest. Samuti on tema nõrk külg mängu \"lugemine\". Pallita ehk mitte, kuid palliga küll. Samas pole ka tema asemele kedagi panna. Kõne alla tuleks Terja viimine vasakule ja Vassiljevi kasutamine paremal, kuid ka see ei pruugi olla parim lahendus.
Oper - mees, kelle koht on ikkagi ründes. Tehnika ja tribling ei ole tema trump. Opil on kiirus. Opil on väravavaist. Tüüpiline \"läbijooksude\" mees. Nägime ju kõik, kuidas Opile tuli läbijooksule vaid üks täpne sööt. Kahju. Aga Oper oli tõesti harvaesinevalt loid ja kurnatud olemisega. Ilmselt on siin rohkem süüdi haigus kui alavorm. Kuid mäletan ka hoopis teistsugust Opit. Sellist, kes lõi Hollandile värava ja andis teise väravani viinud söödu. Sellist, kes jookseb vastase kaitsjast mööda nagu postist.
Reinumäe - tavaline Eesti Meistriliiga keskmik. Miks ta osutub pidevalt koondisesse valituks, on mulle selgusetu.
Rünnak - Viikmäe. Võin kohe öelda, et jutud Viikmäest kui mittevõitluslikust mängijast on selgelt liialdatud. Edasiminek paari aasta tagusega võrreldes on märgatav. Müüt aga püsib. Muidugi on veel arenguruumi, kuid Lindpere-tüüpi mängijaks, kes kohati väga jõulist ja nahaalset mängu harrastab, ei saa Viikmäe kunagi. Tema stiil on totaalselt teistsugune. Ja kahjuks sellise tasemega mängudes ebapiisav.
Olen päri nendega, kes soovivad puhta ründajana näha Tarmo Kinki. Praegu tundub Kinki suurim probleem olevat tema iseloom. Samas peitub selles ka potentsiaal. Ta tahab mängida, iga hinna eest väravaid lüüa ja ainult võit rahuldab tema ego. Tribling ja tehnika, Kinki suurimad plussid, leiavad parimat kasutust ainult puhta ründajana. Ja veel - ma olen näinud Kinki heal löögipositsioonil söötma meeskonnakaaslasele, kes veel paremal kohal. Isetsemises võib teda süüdistada vaid teatud reservatsiooniga.
Treenerist - Arno Pijpers on teinud head tööd, kuid paljude tema otsuste/omadustega on raske nõus olla/harjuda. Paljuräägitud mängijate paigutamine ebasobivatele positsioonidele on üks nendest. Näiteks pidi Rähn minema Ukrainasse, et tema võimetest lõpuks selge pildi saaks. Kinki toppimine äärele on fännide hulgas samuti palju pahameelt esile kutsunud. Pehmendava asjaoluna võib lugeda võib-olla tahtmatust noort ja veel suhteliselt nõrga füüsisega mängijat vastastele lõhkuda anda. Kuid Klavanit ja Jäägrit mängitatakse küll.
Samuti on Pijpersi puhul esile kerkinud suhtlusprobleemid. Vassiljev jäeti kollase ajakirjanduse artikli põhjal koondisest välja. Jäärapäisest Kinkist üritatakse teha vagurat lammast jne. Kas siin näeb ka Pohlaku suunavat kätt, ei oska mina küll öelda.
aga no loodame et mees tõestab vastupidist... 
Kommentaar