Aivar Pohlak - kasulik või kahjulik?

[fcgonga]

Rahajagamise asemel keskendugu oma vaidlustes põhilisele. Kellele seda mängu mängitakse?

Ükski jalgpallur ei mängi jalgpalli kellelegi teisele kui iseendale. Lapsed ei lähe trenni, et teised neid vaataks, vaid selleks, et mängimisest saadakse naudingut. Meil on süsteem, kus Euroopast saadetakse iga aasta miljoneid ja selle rahaga ei ole me oma taset tõstnud.

Et ei juhtuks nagu Tallinnas, vana võim õhinaga pukist, lubatakse maa ja ilm kokku, lõpptulemuseks saime mingi kastiratta linna.

See on päris kõnekas. Pühiti minema korrumpeerunud seltskond. Mh on mitmed revisionid juba välja toonud seniste lepingute linnale kahjulikkuse. Mindi üle eestikeelsele haridusele. Asuti kõnniteedelt lund koristama (ära ütle, et varasem olukord, kus omanikud lihtsalt midagi ei teinud, oli parem). Pandi kinni propagandalehed. Fookus on paremal elukeskkonnal. Aga kui kõik, mis sulle korda läheb on "see üks neist sõidab ju kastirattaga, mitte autoga, nii et ma tahan seda vana seltskonda tagasi", siis pole ka loota, et Eesti fännid väärikski midagi muud kui Pohlakut. Saab kord aastas tema juures end täis juua.

Üldiselt on siin lõimes juba sadu kordi kõik ära öeldud, mispärast üks süsteem vajab muutust ja miks Pohlak hoiab arengut kinni. Nii, et need, kes on valinud olla Pohlakuga, on rahul ka koondise 150 kohal olemisega ja sellega, et Eesti klubid on samal tasemel Gibraltari klubidega. "Käed eemale, meie Edgarist".

[Foribi12]

Islandi seis 2018, vaevalt neid mõne aastaga 200+ juurde on tulnud
The first football house was built in the town of Keflavik in 2000 and since then 13 indoor arenas have opened – seven with full-sized pitches and six with half-size playing fields.


Küll on neil rämedalt arendatud tavaväljakute seisu, et inimestel oleks ligipääs ehk täpselt see, mis meil vägagi puudulik ja seda juba väga kaua .

• Outdoor artificial pitches in full size = 24
• Outdoor artificial pitches in half size = 6
• Outdoor mini-pitches with artificial turf = 154
• Outdoor natural grass pitches in full size = 148

250 kunstmuruga jalgpallikeskust oli see mis välja öeldi kui Leva seal ketukat saamas käis. See oli 2022.
Sisehalle ei ole ega tule 250.

[Rudy]

AP: "Üks klubijuht sõnastas mulle hiljuti oma seisukoha kõnealuses küsimuses selliselt: tõenäoliselt tuleb jalgpalliliit ilma sinuta (s.t ilma minuta) toime, aga kannatajaks oleks jalgpall kui valdkond."
Heavy...

[trk]

Island pani oma edule aastal 2000 aluse taristu ehitamisega ja kokku ei hoitud, palgati treenerid ja kokku ei hoitud.
Meil räägib diktaator pärast aastakümneid võimul olemist, et kohtame varsti Tõnu ja kellega iganes maakonnakeskuste juhte ja hakkame arendama taristut. Tra, nagu eilane, seda pidi tegema 30 aastat tagasi, mitte ajama suusoojaks juttu siis kui keegi kohale kandideerida tahab.

Sa pead ju arvestama, kus riigis me elame. Umbes 20 a ei saa Kultuuriministeeriumile isegi taotlust esitada, rääkimata rahastamisest (räägin isiklikest kogemustest). Ka hallide projekt läks siis töösse, kui korraks võim vahetus. Umbes 94-95 suvel olin ehitusel tööl, tegime maakonnakeskuse staadioni haljastust. Ka see oli juba jalkaliidu veetud projekt, kohalik ettevõtja pani mäletamist mööda poole ja linn teise poole. Kriitika on oluline, aga lihtsalt lahmida pole mõtet.

[kesa]

Islandi seis 2018, vaevalt neid mõne aastaga 200+ juurde on tulnud
The first football house was built in the town of Keflavik in 2000 and since then 13 indoor arenas have opened – seven with full-sized pitches and six with half-size playing fields.


Küll on neil rämedalt arendatud tavaväljakute seisu, et inimestel oleks ligipääs ehk täpselt see, mis meil vägagi puudulik ja seda juba väga kaua .

• Outdoor artificial pitches in full size = 24
• Outdoor artificial pitches in half size = 6
• Outdoor mini-pitches with artificial turf = 154
• Outdoor natural grass pitches in full size = 148

Hooaeg Islandil aprilli algusest oktoobri lõpuni

12 klubi, kodus-võõrsl, poolitamine ja kokku 27 vooru.
Mängud avatud staadionitel

Veebruari algusest kuni poole märtsini Liigakarikas alagruppide ja play-offidega j
Peamiselt hallides

Suerkarikas märtsi lõpus.enne liigahooaega. Enne Suerkarikat Islandi karika esimene voor.
Murustaadionil

Kõrgliiga keskmine publik 2x kõrgem kui Eestis - 843

[Maarek]

Ja mida
Hallid kerkivad ja loodetavasti lisandub neid veel samas tempos. Islandil peaks täna 250 koos olema.
.

Islandi seis 2018, vaevalt neid mõne aastaga 200+ juurde on tulnud
The first football house was built in the town of Keflavik in 2000 and since then 13 indoor arenas have opened – seven with full-sized pitches and six with half-size playing fields.


Küll on neil rämedalt arendatud tavaväljakute seisu, et inimestel oleks ligipääs ehk täpselt see, mis meil vägagi puudulik ja seda juba väga kaua .

• Outdoor artificial pitches in full size = 24
• Outdoor artificial pitches in half size = 6
• Outdoor mini-pitches with artificial turf = 154
• Outdoor natural grass pitches in full size = 148

[Linnupoja]

Miks selle debiilikust trolliga arutada vaja?

[kesa]

See oli viide eeltoodule, nagu Lätis või Leedus ei oleks sisuliselt midagi, mis ei vasta tõele. Küll oled ilmselt aga kursis sellega, et lisaks treeningtingimuste parandamisele, mis otstarvet nad peamiselt tõesti kandma peavad, räägib praegune jalgpalli liidu juhtkond suure sisehalli ehitamise vajalikkusest, sest jalgpallikalender nõuab ka muid alternatiive kui üks ja ainus A.le.Coq.

ja üleüldse see küsimuse püstitus pärast 30 aastat on juba selline ambitsioonikas, et mängime paarisajale inimesele ehk võiks mängida superkarikat hoopis kahele tuhandele inimesele?

Miks peame Superkarikat tingimata hallis mängima.
Kui alustaksime liigat aprillis, saaks Superkarika märtsi lõpus kindlasti lahtise taeva all mängida.
Ja üldse, mida Lätit ja Leedut. Võtame parem snitti Soomest, Rootsist ja mängime veebruariis-märtsis karikamänge,
Nendeks kõlbavad hallid küll, niikuinii on karikamängud publikule üldjoontes teisejärgulised.

Pole seda superhalli vaja, Jalkaliit võiks parem selle raha eest aidata väikestaadioneid renoveerida, vähemalt tribüünidele katused peale ehitada.

Rahajagamise asemel keskendugu oma vaidlustes põhilisele. Kellele seda mängu mängitakse?

Et ei juhtuks nagu Tallinnas, vana võim õhinaga pukist, lubatakse maa ja ilm kokku, lõpptulemuseks saime mingi kastiratta linna.

[Andres.]

Ma ei tea kumb on halvem - mittte teada kus tulevad lätlaste rahad, või seda teada ja sellegipoolest kasutada lätlasi positiivse näitena?
Me oleme omadega põhjas, selge see. Aga lätlaste mudel, ei aitäh.

Küllap on neid, kellel on tõesti pohlad, aga usun, et enamus eestlasi ei soovi, et meil siin vene oligarh niite tõmbaks (kuigi ma ei tea kui suur mõju tal väljaspool klubi on). Küll aga aru ma ei mõista, miks Läti näidet alati sellisena peab võtma, et meil oleks ka kohe siis siin sama. Tundub mulle nagu peatükk Pohlaku hästiõnnestunud hirmulugude sarjast emotsionaalsest rahast ja ühepäevaliblikatest, mille kõrval on tore oma Florakest Püha Graalina esitleda ja Eesti vutti tihedamas haardes hoida.


Eelnevalt käis siin läbi ka etteheiteid selles osas, et inimesed on jube kahepalgelised ja kui varem lepiti millegagi, millega enam mitte, siis justkui polekski legitiimne hetkel oma rahulolematust näidata. See tundub mulle veider nurk millega asjale läheneda, nõnda võikski ennast igavesti pantvangi jätta. Veidi whataboutismi appi võttes kannataks nii kõik maailma väärititegemised sirgeks rääkida — vene vooluvõrgust desünkimise ja eesti keelsele õppele ülemineku võiks ka mängu tuua, et ehk ikka ei peaks, kui 'õigel' ajal ei teinud? Vahepeal oli ju mugav (või vähemalt mitte piisavalt valus) raha mujale panna.

Ehk siis inimesed on kahepalgelised (sh ma ka), kui sulle meeldib nii mõelda. Liiga kaua on mingis õndsas uimas elatud ja leplik oldud ning see on kahetsusväärne. See kriitika tuleb sisse võtta, ent kui mitte nüüd "ärgata", siis millal veel. Lõpuks on mingi alternatiiv tekkinud, ja mitte üldse paha, isegi kui tänane ladvik üritab Klavani kompanii kollideks värvida. Pigem see näitab taaskord ilmekalt, et vahepeal on soovmõtlemisega tegeletud ja üritatud mingeid asju sirgemana näha kui nad on, mis ei välista, et vahepeal on midagi ka hästi tehtud.

Lisaks, mulle jäävad arusaamatuks ka etteheited, mida Järvela üritab igal võimalusel ära mainida, et Klavani tiim kasutab suhtekorraldusfirma abi. Mis selles siis nii väga halba, et üritatakse teha asja võimalikult hästi? Pohlaku vastu võiks kandideerida vaid keegi, kes on sama mesimagusa jutu ja tinistamisvõimega? Sellega küll nõus, et ehk tõesti pole kõik programmi punktid veel piisavalt sisukad, ja ma olen ise ka olnud skeptiline mõningate esmaste sammude osas, aga see ei tee kuidagi Pohlaku enda kandidatuuri sisulisemaks ega tugevamaks. Ma ka ei leia, et Pohlaku peaks asendama Pohlaku masti tegelane. Pigem meil ongi vaja midagi teistsugust, aeg on piisavalt edasi liikunud. Klavani puhul on vähemalt ka lootus paranemiseks, Pohlakuga on teada värk, et suures pildis jääb takt samaks.

Ja ma kahtlen sügavalt, et Järvela päriselt arvab, et Pohlak kirjutab kõik oma kirjalikud vastused alati ainult oma peaga ise ja see siis on n-ö filtreerimata toode. Seetõttu tundub mulle see kommunikatsiooniabi kasutamise etteheide väga ebasiiras ja ühepoolne. Erinevus on lihtsalt selles, et üks on uues rollis ja peab abikäe saamiseks natukene kaugemale ulatama ning see orkester pole nii palju kokkumängu harjutada saanud kui vanameistri oma.

[-RoMaRiO-]

Ja mida me teeksime 2500+ mahutavate sisehallidega? Saaksime taliliigat mängida mõnesajale inimesele? Või esimesed 2 vooru?
Korralikke halle on vaja mõistlike treeningtingimuste aasta läbi hoidmiseks, mitte võistluste korraldamiseks.
Hallid kerkivad ja loodetavasti lisandub neid veel samas tempos. Islandil peaks täna 250 koos olema.
Ja siis veel mõistlikku majandamist et kõik need hallid käigus saaksid hoitud ja liigseks koormaks kohalikele ei muutuks.

See oli viide eeltoodule, nagu Lätis või Leedus ei oleks sisuliselt midagi, mis ei vasta tõele. Küll oled ilmselt aga kursis sellega, et lisaks treeningtingimuste parandamisele, mis otstarvet nad peamiselt tõesti kandma peavad, räägib praegune jalgpalli liidu juhtkond suure sisehalli ehitamise vajalikkusest, sest jalgpallikalender nõuab ka muid alternatiive kui üks ja ainus A.le.Coq.

ja üleüldse see küsimuse püstitus pärast 30 aastat on juba selline ambitsioonikas, et mängime paarisajale inimesele ehk võiks mängida superkarikat hoopis kahele tuhandele inimesele?

[Foribi12]

Ja mida me teeksime 2500+ mahutavate sisehallidega? Saaksime taliliigat mängida mõnesajale inimesele? Või esimesed 2 vooru?
Korralikke halle on vaja mõistlike treeningtingimuste aasta läbi hoidmiseks, mitte võistluste korraldamiseks.
Hallid kerkivad ja loodetavasti lisandub neid veel samas tempos. Islandil peaks täna 250 koos olema.
Ja siis veel mõistlikku majandamist et kõik need hallid käigus saaksid hoitud ja liigseks koormaks kohalikele ei muutuks.

[-RoMaRiO-]

A.Le.Coq Arena on olemas. Mis samas positsioonis alustanud lätlastel-leedukatel täna ettenäidata on? Kolm-veerand Skonto staadionit ja renoveeritud kergejõustikustaadion.
Sisehallid kerkivad üle Eesti, taristu areneb - teosammul aga areneb.

See on alati hea kaart. Kui jalgpall seisneb ainult rahvuskoondises, siis piisab tõesti rahvusstaadionist ja sellega on meil olnud naabritega võrreldes tõesti pikalt hästi, aga jalgpallielu käib eelkõige ikkagi kohalikul tasandil ja kõrgliigade tasemel ei jää lätlaste või leedukate infra meist küll kuidagi maha. Pigem vastupidi. Ja mis halle puudutab, siis Leedus oli kaks 2500+ mahutavusega sisehalli juba sajandi alguses püsti.

[Foribi12]

Ma tõin võrdluse, kuidas Islandil asi käima tõmmati, meil pole nii putsis kliima, et rõhu sisehallidele peaks panema, aga ju kõik super, las olla.

Sisehallid on ainus ja õige tee. Jäämegi elu lõpuni talvel koolivõimlates saalijalkat taguma?

[Maarek]

30 aastat tagasi pidime staadione püsti panema? Mäletad sa mis elu elati Eestis aastal 1995?
Selllised projektid saavad teoks ainult ja ainult KOV või välisrahastuse toel.
Mis tugi sai tulla kohalike omavalitsuste poolt kui meil sel ajal Eesti Politsei käis tanklates autosid tankimas 5 Liitri kaupa kuna lihtsalt raha polnud?
Et laksame samal ajal sisehalle püsti või?
A.Le.Coq Arena on olemas. Mis samas positsioonis alustanud lätlastel-leedukatel täna ettenäidata on? Kolm-veerand Skonto staadionit ja renoveeritud kergejõustikustaadion.
Sisehallid kerkivad üle Eesti, taristu areneb - teosammul aga areneb.

Ma tõin võrdluse, kuidas Islandil asi käima tõmmati, meil pole nii putsis kliima, et rõhu sisehallidele peaks panema, aga ju kõik super, las olla.
Sa oled mingi noname tolvan, kes tõenäoliselt polnud 1995 veel isegi ema märjas unenäos, tarkpea siin rääkimas aastast 1995

[Foribi12]

Mööndustega võib nõustuda. Aga tasub meenutada et korvpall oli ka meil 2000 algusaegadeni number 1. Pärast sajandivahetust on jalgpall ülikindlalt teistelt eest ära läinud. Ja vahe teistega pigem suureneb kui väheneb. Tahad või ei taha, äratehtud suured infra projektid, siin on omad mõjutused.
Samas ka Läti ja Leedu liidud saavad Euroopast sihtotstarbelist katuse raha ja veelgi suuremates kogustes. Kuidagi on nemad õnnestunud need rahad täiesti mujale pizduleitada, kui meil siin siiski mõned suured asjad on suudetud ära teha.