Eesti koondis

[Nurmekas]

Nii nagu ei võetud pingile Ojamaad ja Liivakut omal ajal, nüüd ka siis Tunjoviga sama teema.
Eesti koondisel peaks vähemalt sõprukates küll pink olema 19-20 aastaseid noori andekaid täis, või vähemalt 2-3 andekamat, aga meil on... ma ei teagi, mis meil on...

[Nasfal]

Praegu ma ei näe, et Eesti koondis nii kehvas seisus oleks, et kui meil Georgi Tunjovi ei ole, siis me ei saa kuidagi hakkama. Pigem näen ma teda lähitulevikus koondisele midagi juurde andmas."

Viimane aasta me võitsime ainult napilt võõrsil sõpruskohtumises tänu karistuslöögile Gibraltarit ning suutsime läbi häda ja õnne võõrsil valgevene vastu viigi välja seista. Mängust lõime ainult ühe värava 10nes kohtumises ja seda kodus Valgevene vastu. Aga no kui see kõik tähendab, et me ei ole nii kehvas seisus, siis mida mina ka tean. Voolaiu seisukohad on nii halvad, et no ei taha vinguda ega pessimist olla, aga see on lihtsalt meeletult kurb.

Selleasemel räägib ta kõige rohkem Vihmanniga ning ei imesta kui ajas seal telefoni otsas samasugust jama kokku, mille peale Vihmannil viimnegi usk ära kadus ja putsad varna viskas.

[trk]

aga mingi mees korraldab siin sellist showd taas, et ma isegi ei tea, miks ma selliste asjade peale enam ärritun.

Tänud, täiesti siiralt, et ikka viitsid sõna võtta! Minul ei ole ligilähedast jalgpallitausta nagu sinul ja ilmselt ka paljudel teistel siin, aga nii mõnedki asjad Eesti jalgpallis tekitavad jätkuvat hämmastust (olles sealjuures Eesti jalgpalli suur fänn). Sinu kommentaarid annavad aimu, et maakera on siiski jätkuvalt ümmargune.
Mina võrdlesin Tunjovi Ainsaluga. Ainsalu on vahva mängija, aga kui võrrelda nende esimesi mänge (Ainsalul koondis, Tunjovil klubi), siis ei ole midagi võrrelda.

[-RoMaRiO-]

Siin vahepeal tehti nalja, et mõni foorumlane vaatab jalgpalli, aga ei saa aru, kes mängivad. Aga meil on koondise peatreener, kes ei saa aru, mis positsioonil mängijad tegutsevad, ei saa aru positsioonide rollist tänapäeva jalgpallis. Me oleme olukorras, kus meil pole konkreetset korralikul tasemel paremäärekaitsjat, aga meil on olemas hea töövõimega ääremängijad. Meil on olemas Eesti mõistes väga korralik talent, keda end tõestanud Itaalia jalgpallispetsialist näeb praeguses rollis wingbackina, aga meil on siin mingi koolitaja, kes tahab ta saata Igor Prinsi alla pikka palli peksma. Meil on ees ootamas kaks kontrollkohtumist, kus oleks võimalik seda formatsiooni proovida, sest praeguste mängijate valikuga tunduks see kõige optimaalsem, aga mingi mees korraldab siin sellist showd taas, et ma isegi ei tea, miks ma selliste asjade peale enam ärritun.

[-RoMaRiO-]

haha, kogu see kommentaar Tunjovi kohapealt on lihtsalt nii halb, et käed püsti. elame edasi maailmas, kus koondise peatreener on ehitanud üles koolitussüsteemi, kus samal kursusel õpivad koondise abitreener ja koondisemängija.

[ericbana]

Voolaid Tunjovist: "Aga ma arvan, et tema jaoks oleks U21 esimene loogilisem lahendus. Väga loodan, et noortekoondiste treenerid hoiavad tal silma peal ning annavad talle võimaluse. Ja siis, kui ta seal ennast näidata saab, on väga palju tema enda kätes. Ma arvan, et talle tuleb lihtsalt natukene aega anda ja läheks samm-sammult edasi. Vaatame, kuidas klubis asjad lähevad. See, et ta praegu on mängida saanud, ei tähenda, et kahe kuu jooksul teda järjest rohkem mängimas näeme."

No joppenbuhhh. Ilgelt võtaks tüki küljest kevadistes ja suvistes lambimängudes teha A koondises katsetada.

[Malfoy]

Voolaid Tunjovist: "Aga ma arvan, et tema jaoks oleks U21 esimene loogilisem lahendus. Väga loodan, et noortekoondiste treenerid hoiavad tal silma peal ning annavad talle võimaluse. Ja siis, kui ta seal ennast näidata saab, on väga palju tema enda kätes. Ma arvan, et talle tuleb lihtsalt natukene aega anda ja läheks samm-sammult edasi. Vaatame, kuidas klubis asjad lähevad. See, et ta praegu on mängida saanud, ei tähenda, et kahe kuu jooksul teda järjest rohkem mängimas näeme."

See on huvitav sõnavõtt.

[dnb]

Kohati tundub, et sellest on saanud tänu järjepidevale ebaedule osade inimeste jaoks tähtsaim võistlussari. Ja kuigi see on pikalt olnud ainus võistlussari (kuni rahvuste liiga erinevate divisjonideni), mis meil on võimalik võita ning professionaalne jalgpall pidi seisnema võitmises, siis loogika on ikkagi selles, et oleneb kus ja mida ikkagi võidetakse. Balti turniiri võitmise kinnisideeks on ilmselgelt madistamine lähikonkurentidega ja sellistes mängudes ei taha ju keegi otsestele konkurentidele kaotada, aga ma ei kujuta ette, et klubijalgpallis suudaks keegi eesmärgiks võtta ettevalmistavates mängudes rivaalide võitmise. Lõppkokkuvõttes on Balti turniir üks osa ettevalmistusest ametlikke kohtumisi silmas pidades. Ja kui me tänavu tõesti spetsiaalselt keskendume sellele ning Läti ja Leedu jalgpall, kes ei ela ka hetkel just parimaid päevi läbi, valmistaks ette tulevast põlvkonda ning me tänu sellele lõpuks Balti turniiri võidaks. Kas Eesti jalgpall on siis midagi lõpuks saavutanud? Korraks on ehk häbi maha pestud, aga see on ka kõik. Kui jalgpallis oleks võimalik valida, et saab ühte, aga teisest peab loobuma, siis minu poolest võiksime me mu elupäevade lõpuni ka ilma Balti turniiri võiduta olla, kui õnnestuks selle raames kvalifitseeruda suurturniirile, sest see on tõesti sportlik saavutus. Korra võita turniir, kus osalevad kolm hetkeseisuga üht kõige nõrgemat Euroopa rahvuskoondist, ma just liiga eriliseks sündmuseks ei pea.

Julgen vastu vaielda, ebaedu on viinud selleni, et enamikele eestlastele see korda ei lähe. Käib au pihta, kes siis ei tahaks naabrist parem olla. Minu meelest peaks FIFA just taolisi (naabritevahelisi) miniturniire toetama (määrama need eelnevalt kokkuleppega ametlikeks=täiskoosseisuga koondised). See tuleks kohalikult tasemel jalgpallile kasuks. Huvitav, kas EJL on proovinud seda saavutada? Koondisevutti on aastas liiga vähe. Mille poolest tavaline sõpruskohtumine parem on? Meie tase üldjuhul ei võimalda suurturniirile pääseda, aga ma tõesti ei tea mis mullis sa elad või mis eesmärgiga sa koondisemänge vaatad.

Ja kui me nüüd hüpoteetiliselt mängime, et Eesti tõesti aastal 2020. lõpuks võidab Balti turniiri ära, aga jääb Rahvuste liiga C tugevusastmes oma alagrupis viimaseks (ehk isegi barankaga), siis millise hinnangu me peaksime rahvuskoondisele tänavu andma? Sellisel juhul peaks hinnang olema mitterahuldav, aga kuidas saab olla hinnang mitterahuldav kui üks pikaaajaline eesmärk on täidetud?

Edu Balti turniiril ei ole pöördvõrdeline eduga Rahvuste liigas.

Ja üleüldiselt, kui Lätit-Leedut võita ei suuda, siis ei ole mõtet ka suurturniirile end häbistama minna

[Pints]

Sambaz, meil on kõik hästi ja aina paremaks läheb.
Uus reaalsus on nimelt selline:
https://soccernet.ee/artikkel/ulevaa...e-korgliigasid

UEFA Country coefficients annab pigem parema ülevaate.

[Suvaline Jope]

Olukorras, kus keskmine eesti koondislane ei suuda palligi surmatagi ühe puutega korralikult, et see ei kaoks talt ära. Olukorras, kus koondis ei suuda üle 5 söödu teha nii, et see ei kaoks ära. Olukorras, kus meist jalutatakse füüsiliselt üle ka tihti kääbuste poolt. Olgu selleks kehaline kontakt või mentaalne mängu lugemine, ei näe ma tõesti mingit vahet, kas meil tuleb see balti turniiri võit või ei kunagi. Noortekoondistest ei hakka üldse rääkima. Kui kedagi see teeb rõõmsaks, et tunda ennast 3 päeva rõõmsana, et me oleme baltimaade kunnid, aga palun. Neljandal päeval tuleb juba reaalsus tagasi.

Sambaz, meil on kõik hästi ja aina paremaks läheb.
Uus reaalsus on nimelt selline:
https://soccernet.ee/artikkel/ulevaa...e-korgliigasid

[dareth]

Ja teinekord, ole hea ja postita enda õige konto alt. See varikonto on natukene piinlik.

See ei ole varikonto.
Kui sõnumi kohta midagi öelda ei saa, siis proovi mehe hõlma hakata, eksole.

[Sambaz]

Kas tippspordis pole mitte eesmärk vastast võita? Eriti endast nõrgemaid (juba mitu aastat on edetabeli järgi läti ja leedu meist nõrgemad) Sambaz kas me peaksime minema sinna meelega mingi suva satsiga kaotama. Jah mina olen see vanamehenäss kes juba mitukümend aastat ootab seda turna võitu. Sina oled ju teadatuntud libu kes täna on üheklubi juures ja homme teise juures. Kui me seda Balti turniiri ka ei suuda võita, kuidas me siis rahvuste liigas ja EM, MM valikgruppides peaks midagi suutma saavutada? Alustuseks peaks kindlalt endast nõrgemaid võitma õppima, hiljem äkki suudame kedagi tugevat ka võita

Olukorras, kus keskmine eesti koondislane ei suuda palligi surmatagi ühe puutega korralikult, et see ei kaoks talt ära. Olukorras, kus koondis ei suuda üle 5 söödu teha nii, et see ei kaoks ära. Olukorras, kus meist jalutatakse füüsiliselt üle ka tihti kääbuste poolt. Olgu selleks kehaline kontakt või mentaalne mängu lugemine, ei näe ma tõesti mingit vahet, kas meil tuleb see balti turniiri võit või ei kunagi. Noortekoondistest ei hakka üldse rääkima. Kui kedagi see teeb rõõmsaks, et tunda ennast 3 päeva rõõmsana, et me oleme baltimaade kunnid, aga palun. Neljandal päeval tuleb juba reaalsus tagasi.

Ja teinekord, ole hea ja postita enda õige konto alt. See varikonto on natukene piinlik.

[elmuteugen]

Kas tippspordis pole mitte eesmärk vastast võita? Eriti endast nõrgemaid (juba mitu aastat on edetabeli järgi läti ja leedu meist nõrgemad) Sambaz kas me peaksime minema sinna meelega mingi suva satsiga kaotama. Jah mina olen see vanamehenäss kes juba mitukümend aastat ootab seda turna võitu. Sina oled ju teadatuntud libu kes täna on üheklubi juures ja homme teise juures. Kui me seda Balti turniiri ka ei suuda võita, kuidas me siis rahvuste liigas ja EM, MM valikgruppides peaks midagi suutma saavutada? Alustuseks peaks kindlalt endast nõrgemaid võitma õppima, hiljem äkki suudame kedagi tugevat ka võita

Kui me iga kord läheme parima kooseisuga ja võidame kahte mitte parimas kooseisus satsi. Siis mis hirmsa emotsionaalse laksu see annab. Ning millele ta siis osutab ? Et meie rahvusvaheline tase on tõusnud ja hakkame valikmängudes ka lammutama? Utoopia, ei ?

Tegelikult peaksid realistidest Eesti fännid rahul olema. Pole vaja panna meestele ju pinget peale ja loota ei tea mida. Pigem võiks avaldada koondisele kiitust heade tulemuste eest. On meil kõige enam pronksmedaleid ja rohkem esimesi, teisi ja kolmandaid kohti kui Soomel. Boom.

Olgem ausad, on ta samasugused sõpakad, nagu a la aastalõpus kuskil Vanuatul. Lihtsalt natuke a˛iotaa˛i on rohkem, kuna vastaseks on naabrid ja sõprusmängudele on turniiri silt külge kleebitud.

[-RoMaRiO-]

Ei ole võimalik "valida" ja tänu jõu kokkuhoidmisele sõprusmängudes Balti riikidega pole valikmängudes edu tulnud
Pigem on krooniline ebaõnnestumine seal märk, indikatsioon sellest täielikust madalseisust, mis ka valikmängudes jt ametlikes maavõistlustes kajastub

Muidugi ei ole võimalik selliseid asju reaalses maailmas valida. See käsitles lihtsalt eesmärkide seadmist. Ja kui me nüüd hüpoteetiliselt mängime, et Eesti tõesti aastal 2020. lõpuks võidab Balti turniiri ära, aga jääb Rahvuste liiga C tugevusastmes oma alagrupis viimaseks (ehk isegi barankaga), siis millise hinnangu me peaksime rahvuskoondisele tänavu andma? Sellisel juhul peaks hinnang olema mitterahuldav, aga kuidas saab olla hinnang mitterahuldav kui üks pikaaajaline eesmärk on täidetud?

Kalju ajalugu (1923 jah) ei ole kaugeltki nii pikk kui Balti turniir, aga Eesti jalgpallis on juba piisavalt pikalt tippmängus sees oldud. Osade jaoks ehk isegi solvav võrdlus, sest Balti turniir on püha, aga ühtegi superkarikat Kaljul ei olnud kuni eelmise aastani. Kinnisideeks selle võitmine otseselt ei olnud, aga kuna Kalju on võitnud selgelt vähem tiitleid ja karikaid kui sportlik tase viimastel aastatel oleks lubanud, siis seda olulisemaks tiitlid muutuvad. Mängiti isegi väga heal tasemel jalgpalli ja saadi see superkarikas esimest korda Levadia vastu kätte. Kuni nii kevade keskel oli juba selge, et meistrivõistlustel, kus päriselt vaja tulemust teha, ollakse eesmärkidest väga kaugel. Lõpuks päästis Kalju hooaja Meistrite liiga esimesest eelringist edasijõudmine. Poleks seda juhtunud, siis oleks hooaeg saanud väga negatiivse hinde, ja seda sõltumata sellest, kas varakevadel üks kunstlik trofee tõsteti üles või mitte.