Eesti koondis

[urmar]

Mulle isiklikult ei pakuks ka kõige suurema vaenlase (kui selline oleks) alistamine olukorras, kus vaenlasel on savi.

Tõi positiivseid emotsioone see võit. Okei, kõva. Aga laias laastus võiks sellest sõpruskohtumise üledramatiseerimisest üle saada.

Ahaa, vaenlasel (kui sellisel) ei olnud siiski savi, kohe üldsegi ei olnud. Koloskov ütles kibestunult, et järgmised 9 mängu võidame, aga tutkit, peagi tuli 1:1 viik, mis oli neile muidugi kurvem tulemus, aga esimese kaotuse eel ei kartnud nad Eestile punkte kaotada isegi unes.

Kui ma ei eksi, siis 10 aastat suutis hingusele läinud N.Liit vältida kaotusi endistele vabariikidele, kuni Eesti avas lõpuks sellegi laeka.

Sõprusmängud pakuvad rõõmu ainult hetkes. Laias plaanis on need tegelikult teisejärgulised. Sõprusmänge tituleerida üheks paremaks tulemuseks või ü-li-kõ-vaks on veits ülepakutud.

Nagu nt. see Uruguay mäng. Isiklikult sellest mängust väga eredaid mälestusi pole. V.a see naljaks värav, mis üle vv põrkas. Samas mõned päevad hiljem toimunud mäng Serbiaga, mis tolles grupis ja hetkes oli printsipiaalne kohtumine, on väga hästi meeles. See mäng oli ü-li-kõ-va. Ütleks isegi tulemus, nii hetkes kui praegu tundub kõvem. Lisaks melu, serblaste fännid meie sektoris, nendega võidu laulmine. Mäng ise, milline thriller, serblased vihaseks aetud ja see mäng läks neile väga korda. Mida näitas ka nende käitumine platsil. Erinevalt uruguaylastest. Lõunamaalased kuskil hangede vahele mängimas( tingimused olid tegelikult mängudes sarnased ja mitte, et ma tahaks kuidagi alavääristada võitu. Kindlasti ei. Olin isegi tol õhtul ja järgmine päev väge täis ja hõõrusin nii mõnelegi sõbrale nina alla, kes rääkis kuidas põske saame, aga nagu ma ütlesin, see ongi hetke rõõm).

Minu poolest saagem järgnevad 10-aastat kõik sõprusmängud pähe. Kui ainult sinna faking suurturniirile saaks.

E: Venemaaga on muidugi veits erinev, sest see on naaberriik( jaa veel milline, eksole). Need pelad jäävad nii kui nii eluks ajaks meelde, sest need mängud räägitakse suureks juba ennem ja naabritega mängud ongi teise tähendusega, eriti Naabrist Parem eestlase jaoks. Otsitakse erinevaid konflikte ja ajalugu. Lisaks venelased ise tegid selle võidu ja viigi meile nii magusaks, oma plagude jms. Pole võrreldavad mängud üldse Uruguay omaga.

[Linnupoja]

Mulle isiklikult ei pakuks ka kõige suurema vaenlase (kui selline oleks) alistamine olukorras, kus vaenlasel on savi.

Tõi positiivseid emotsioone see võit. Okei, kõva. Aga laias laastus võiks sellest sõpruskohtumise üledramatiseerimisest üle saada.

oot see polnudki troll?

[telekavaataja]

Mulle isiklikult ei pakuks ka kõige suurema vaenlase (kui selline oleks) alistamine olukorras, kus vaenlasel on savi.

Tõi positiivseid emotsioone see võit. Okei, kõva. Aga laias laastus võiks sellest sõpruskohtumise üledramatiseerimisest üle saada.

[plastic'99]

juba aasta alguses tehakse suurim pirn ära.

Jättes kõrvale igasugused poliitilised tagataustad, siis see oli ikkagi sõpruskohtumine. Megasavi.

Ei saa kahjuks poliitilisi või sotsiaalseid taustu kõrvale jätta. See on mängu osa ja teeb jalgpallist just selle. Samahästi võiks öelda, et jättes kõrvale poliitilise tausta, oli jäähoki miracle on ice suva mäng.

Küll aga miljon korda väärtuslikum oli sellesama Venemaa vastu saadud viik paar aastat hiljem peetud ametlikus kohtumises.

kägar

[telekavaataja]

See oli mäng, mis pakkus mulle sellist erutust, mida pole ükski naine pärast suutnud.

Jättes kõrvale igasugused poliitilised tagataustad, siis see oli ikkagi sõpruskohtumine. Megasavi.

Küll aga miljon korda väärtuslikum oli sellesama Venemaa vastu saadud viik paar aastat hiljem peetud ametlikus kohtumises.

[purgeenius]

See oli mäng, mis pakkus mulle sellist erutust, mida pole ükski naine pärast suutnud.

[Shparkz]

Võita on ikka tore, aga sõprusmängu võidust mingit kaifi küll ei saa, olgu või vastaseks Uruguay.

[Nasfal]

See Uruguay 2:0 on ju meie jalgpalli üks ilusamaid hetki ning see melu staadonil ning see emotsioon olid megavõimsad. Miks on vaja seda lambiselt hakata 10 aastat hiljem alavääristama ja täis sittuma. Igakell võtaks sõpsukas ühe 2:0 võidu taaskord Uruguay üle kui mõnes valikmängus lambise 1:0 võidu mingi Malta üle, mis pärast tabelis annaks ikka viimase koha.

[Jormma]

Parem ilus kaotus kui kole võit?

Ma eelistan ilusat kaotust ja ilusat võitu. Tahan näha põnevaid täiendusi ja edasiminekuid mitte kohapeal tammumist ja veidrat filosoofiat mis ei ole ennast õigustanud.

[allars]

[Ott Järvela]

Eesti võitis Uruguaid, kes oli tulnud 8 kuud varem MMil neljandaks ja võitis neli kuud hiljem Copa America. Antud ajahetkel nii tugevat koondist pole Eesti ilmselt võitnud ei varem ega hiljem (2:0 alistatud Belgia või 3:1 alistatud Serbia ei olnud ju tol hetkel kaugeltki samast puust kui Uruguai 2010-11).

See oli ü-li-kõ-va!

[Tofoa]

Võita on ikka tore, aga sõprusmängu võidust mingit kaifi küll ei saa, olgu või vastaseks Uruguay.

Sa saadki kaiffi veisrate asjade peale

[Nasfal]

Võita on ikka tore, aga sõprusmängu võidust mingit kaifi küll ei saa, olgu või vastaseks Uruguay.

Sa ei olnud vist 2011 staadionil kui 2:0 võit tuli. Peale Hollandi 2:2 viiki üks kõige litimad kogemusi üldse.

[-RoMaRiO-]

Mida fännid tahavad ?, ilusat mängu või numbrit vihikusse ? Loomulikult iga normaalne fänn tahab kaasa elada ja elamust mängust saada. Numbrid vihikus on ainult sellistele pudelipõhja prillidega fanaatikutele kellel reaalsusega suhe puudub ja paarist numbrist vihikus kaiffi saavad. Voolaid selgesõnaliselt ütles et tema ei lähe ilusat mängu mängima vaid tulemust tegema.

Su tõlgendamisoskus on kadestamistväärt

Mu jaoks sõprusmängudes tulemuse tegemine on ka naljakas, aga ma kipun samas ka arvama, et Eestis on päris palju inimesi, kes tulevadki staadionile lootuses, et ehk Vassiljev lööb 25-lt Uus Kaledooniale värava ja saame tõdededa, et vägev värk ikka. Aga valikmängus võin küll see pudelipõhja prillidega fanaatik olla, kellel reaalsusega suhe puudub ja saan oma vihikusse numbrid kirja panna, kui koleda mängupildiga võidame.