Eesti koondis

[-RoMaRiO-]

Ei ole võimalik "valida" ja tänu jõu kokkuhoidmisele sõprusmängudes Balti riikidega pole valikmängudes edu tulnud
Pigem on krooniline ebaõnnestumine seal märk, indikatsioon sellest täielikust madalseisust, mis ka valikmängudes jt ametlikes maavõistlustes kajastub

Muidugi ei ole võimalik selliseid asju reaalses maailmas valida. See käsitles lihtsalt eesmärkide seadmist. Ja kui me nüüd hüpoteetiliselt mängime, et Eesti tõesti aastal 2020. lõpuks võidab Balti turniiri ära, aga jääb Rahvuste liiga C tugevusastmes oma alagrupis viimaseks (ehk isegi barankaga), siis millise hinnangu me peaksime rahvuskoondisele tänavu andma? Sellisel juhul peaks hinnang olema mitterahuldav, aga kuidas saab olla hinnang mitterahuldav kui üks pikaaajaline eesmärk on täidetud?

Kalju ajalugu (1923 jah) ei ole kaugeltki nii pikk kui Balti turniir, aga Eesti jalgpallis on juba piisavalt pikalt tippmängus sees oldud. Osade jaoks ehk isegi solvav võrdlus, sest Balti turniir on püha, aga ühtegi superkarikat Kaljul ei olnud kuni eelmise aastani. Kinnisideeks selle võitmine otseselt ei olnud, aga kuna Kalju on võitnud selgelt vähem tiitleid ja karikaid kui sportlik tase viimastel aastatel oleks lubanud, siis seda olulisemaks tiitlid muutuvad. Mängiti isegi väga heal tasemel jalgpalli ja saadi see superkarikas esimest korda Levadia vastu kätte. Kuni nii kevade keskel oli juba selge, et meistrivõistlustel, kus päriselt vaja tulemust teha, ollakse eesmärkidest väga kaugel. Lõpuks päästis Kalju hooaja Meistrite liiga esimesest eelringist edasijõudmine. Poleks seda juhtunud, siis oleks hooaeg saanud väga negatiivse hinde, ja seda sõltumata sellest, kas varakevadel üks kunstlik trofee tõsteti üles või mitte.

[salajane33]

Ei ole võimalik "valida" ja tänu jõu kokkuhoidmisele sõprusmängudes Balti riikidega pole valikmängudes edu tulnud
Pigem on krooniline ebaõnnestumine seal märk, indikatsioon sellest täielikust madalseisust, mis ka valikmängudes jt ametlikes maavõistlustes kajastub

+1

Loomulikult pole kellegil küsimust selles, mida neist kahest valida. Aga selle väikese turniiri võit üle 82a võiks anda just hea emotsioonilaine koondisele, millest on viimasel ajal väga palju puudu olnud. Väikesed võidud viivad suurteni.

[vaikiv mees]

Kui jalgpallis oleks võimalik valida, et saab ühte, aga teisest peab loobuma, siis minu poolest võiksime me mu elupäevade lõpuni ka ilma Balti turniiri võiduta olla, kui õnnestuks selle raames kvalifitseeruda suurturniirile, sest see on tõesti sportlik saavutus. Korra võita turniir, kus osalevad kolm hetkeseisuga üht kõige nõrgemat Euroopa rahvuskoondist, ma just liiga eriliseks sündmuseks ei pea.

Ei ole võimalik "valida" ja tänu jõu kokkuhoidmisele sõprusmängudes Balti riikidega pole valikmängudes edu tulnud
Pigem on krooniline ebaõnnestumine seal märk, indikatsioon sellest täielikust madalseisust, mis ka valikmängudes jt ametlikes maavõistlustes kajastub

Kui me iga kord läheme parima kooseisuga

ei see kinnisidee on täitsa BT-teema väliselt mingitel inimestel, kelle meelest A-koondis koosneb ainult 11-14 mängijast, kellega tuleb iga kord peale minna,
ka siis, kui mängud on paaripäevase vahega

[-RoMaRiO-]

Te räägite veidi erinevatest asjadest. Küsimus ei ole ju selles, et Balti turniiri peaks minema meelega kaotama või et oleks tore naabritelt kogu aeg suhu saada, vaid sportlikes prioriteetides. Kohati tundub, et sellest on saanud tänu järjepidevale ebaedule osade inimeste jaoks tähtsaim võistlussari. Ja kuigi see on pikalt olnud ainus võistlussari (kuni rahvuste liiga erinevate divisjonideni), mis meil on võimalik võita ning professionaalne jalgpall pidi seisnema võitmises, siis loogika on ikkagi selles, et oleneb kus ja mida ikkagi võidetakse. Balti turniiri võitmise kinnisideeks on ilmselgelt madistamine lähikonkurentidega ja sellistes mängudes ei taha ju keegi otsestele konkurentidele kaotada, aga ma ei kujuta ette, et klubijalgpallis suudaks keegi eesmärgiks võtta ettevalmistavates mängudes rivaalide võitmise. Lõppkokkuvõttes on Balti turniir üks osa ettevalmistusest ametlikke kohtumisi silmas pidades. Ja kui me tänavu tõesti spetsiaalselt keskendume sellele ning Läti ja Leedu jalgpall, kes ei ela ka hetkel just parimaid päevi läbi, valmistaks ette tulevast põlvkonda ning me tänu sellele lõpuks Balti turniiri võidaks. Kas Eesti jalgpall on siis midagi lõpuks saavutanud? Korraks on ehk häbi maha pestud, aga see on ka kõik. Kui jalgpallis oleks võimalik valida, et saab ühte, aga teisest peab loobuma, siis minu poolest võiksime me mu elupäevade lõpuni ka ilma Balti turniiri võiduta olla, kui õnnestuks selle raames kvalifitseeruda suurturniirile, sest see on tõesti sportlik saavutus. Korra võita turniir, kus osalevad kolm hetkeseisuga üht kõige nõrgemat Euroopa rahvuskoondist, ma just liiga eriliseks sündmuseks ei pea.

[MNa]

Aasta esimese poole kalender suht kusine ju : Kaledoonia ( täielik nali ) ,Läti ,Leedu ,Soome ( keda näeb niikuinii üle aasta - kahe ) . Ja mis selle õnnetu Balti turniiri väärtus üldse on , ei nutaks ,kui see aasta viimast korda oleks ...

Vastupidi, fantastiline kalender! Puhas eksootika kevadel ja suve hakul 3(kolm!) põhimõttelist ja ajaloolist vastasseisu. Fantastiline.

Aga kelle jaoks on tähtis glamuur ja staarid, nende jaoks muidugi sitt kalender.

[Fc.]

Sa oled nii loll, et sa ei midagi aru.

[Nasfal]

Jep, näen, et minge vittu on BT võiduga, meil on tähtsaimd asju kui aee sitane BT

Aga, mis meil enda jalgpallis Balti turniiri pärast tegemata jääb, siis niiväga? Tähtsaim asi on jalgpallis võitmine ja just selle eesmärgiga me sinna ka minema peaksime. Tühistame, siis Balti turniiri ära ja võtame 1-2 tugevat maavõistlust (vaevalt, et neid isegi nii kerge hetkel saada oleks) ja lihtsalt passime terve mäng oma väljakupoolel ja saame taas suurelt sisse? Kas Saksamaa ja Hollandi mängudes 90 minutit piina muutsid meie mängu kuidagi ja suutsime midagi näiteks Valgevene vastu teha? Kas see, et me võõrsil lihtsalt ootasime, millal see 90 minutit Ukraina vastu täis saab aitas midagi võõrsil Hollandi vastu?

Balti Turniiril on ikkagi meestel suurem surve peal kui suvalises sõprusmängus ning ka tase on sobivam. Ja nüüd küsimus, et kas me tõesti peaksime eelistama, siis mõne tugevama vastu kaitses hambad ristis seista 90 minutit selleasemel, et mängida ikkagi karikapeale, kus on mängus nii pinge kui ka võimalus reaalselt natukene enda mängu mängida. Balti Turniirilt on meil hetkel võimalus taastada natukenegi enesekindlust ja sellepealt edasi liikuda.

[Sambaz]

Tabav.
Kas härra sambaz on kalju fc toetaja?

Sa oled nii loll, et sa ei midagi aru.

[Fc.]

chill, sinu probleemid pole eesti vuti probleemid

Tabav.
Kas härra sambaz on kalju fc toetaja?

[ekspert]

chill, sinu probleemid pole eesti vuti probleemid

[Sambaz]

Kurb on natukene. Millest selline viha?
BT on seoses koondisega kõige ägedam asi. Ausalt.

No palju õnne sulle mees, kui sulle on eesti vutis tähtsaim keiss, et keiss võidab BT.

[Fc.]

Jep, näen, et minge vittu on BT võiduga, meil on tähtsaimd asju kui aee sitane BT

Kurb on natukene. Millest selline viha?
BT on seoses koondisega kõige ägedam asi. Ausalt.

[Sambaz]

See on ju väga vinge fänni ja sportlase hing kui me lähme staadionile ja me isegi enam ei taha võita.

Jep, näen, et minge vittu on BT võiduga, meil on tähtsaimd asju kui aee sitane BT

[Nasfal]

jep, balti turniir on jumala pohhui keiss. vanakooli vennad tahavad seda ainult võita.

See on ju väga vinge fänni ja sportlase hing kui me lähme staadionile ja me isegi enam ei taha võita.

[Shparkz]

Siiski mitte ainult.

jep, balti turniir on jumala pohhui keiss. vanakooli vennad tahavad seda ainult võita.