320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Eesti koondis

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • kesa
    replied
    Bosniast kaotusega naastes on Eesti koondis tõenäoliselt langenud FIFA rankingus ca 125-130. reale.
    Tagasi minevikku - 2008 aastasse.

    Leave a comment:


  • Karter
    replied
    Kuniks Pehrssoni protégé Mets ei suuda rünnakuid maha võtta ja lööke varjata ei ole mõtet bussi parkimisest rääkida - heal juhul on tegemist aukliku põrnikaga. imho.
    Samas ma ei näe et me istuks ainult kastis. Ründes ideid jagub, lihtsalt teostus on null.

    Leave a comment:


  • Karter
    replied
    Nii kaua kuni ei leidu ründjat kes suudaks stabiilselt ühe ära lüüa, pole formatsioonidel ja kaitsel vahet. Nende ilusate kaotuste aeg võiks nagu läbi saada ükskord.

    Leave a comment:


  • vaikiv mees
    replied
    Algselt postitas keenjus250 Vaata postitust
    See EM on 3-5-2 toonud paljudele edu

    selle hooaja komeet on hoopis Leicesteri ja Islandi 4-4-2

    Leave a comment:


  • Linnupoja
    replied
    küll on peeruson head tööd teinud! KIIDAN

    Leave a comment:


  • kesa
    replied
    Algselt postitas gd77 Vaata postitust
    Ja Eesti uus koht FIFA tabelis on 116. Palestiina ja Põhja Korea vahel.
    Madalamal oli Eesti koondis viimati 2009 a. aprillis (126.)

    Leave a comment:


  • gd77
    replied
    Ja Eesti uus koht FIFA tabelis on 116. Palestiina ja Põhja Korea vahel.

    Leave a comment:


  • gd77
    replied
    Algselt postitas mazz Vaata postitust
    Pehrsson on seda proovinud küll. Kas mitte võõrsil Šveitsi vastu (0:3) ei mängitud konkreetselt viiese (kolmese) kaitseliiniga? Midagi taolist on kombineeritud ka hiljem (eriti ründefaasides ja nõrgemate vastastega), kui äärekaitsjad on sisuliselt wingbackid ja Mets jääb kolmandaks keskkaitsjaks.
    Just. Tegelikult vahe 352, 4231, 4411, 4141 jms vahel on suht minimaalne ja sõltub mängijatele antud korraldustest ja konkreetsest mängufaasist. Ükski formatsioon ei ole n-ö lahendus. Lahendus on mängijate oskustele sobiv ja vastast arvestav mänguplaan. Millega Pehrsson on minu arvates väga hästi hakkama saanud.

    Leave a comment:


  • mazz
    replied
    Algselt postitas keenjus250 Vaata postitust
    See EM on 3-5-2 toonud paljudele edu ja miks mitte ei võiks ka Eesti koondis seda kasutada? Pehrsson seda vaevalt teeb, aga mehi nagu tundub meil olevat.
    Pehrsson on seda proovinud küll. Kas mitte võõrsil Šveitsi vastu (0:3) ei mängitud konkreetselt viiese (kolmese) kaitseliiniga? Midagi taolist on kombineeritud ka hiljem (eriti ründefaasides ja nõrgemate vastastega), kui äärekaitsjad on sisuliselt wingbackid ja Mets jääb kolmandaks keskkaitsjaks.

    Leave a comment:


  • Guest's Avatar
    Guest replied
    Flora ja koondise vahel on võrdus märki kasutatud kaua. Nüüd vanad nii ära võrdsustunud, et mängivad täpselt ühtemoodi ehk ei mängigi ning treenerite suust tuleb ka täpselt samalaadset munadeta paska. Selle vahega ainult, et üks puristab inglise keeles. VÖIMAS!

    Leave a comment:


  • keenjus250
    replied
    See EM on 3-5-2 toonud paljudele edu ja miks mitte ei võiks ka Eesti koondis seda kasutada? Pehrsson seda vaevalt teeb, aga mehi nagu tundub meil olevat. Kaitse ju hetkel prioriteet nr 1.

    Wing-backiks sobivaid mehi on. Ründavaid ääri meil hetkel väga häid pole.

    Aksalu
    Jääger - Baranov - Klavan
    Teniste - Kostja - Mets - Antonov - Kallaste
    Zenjov - Anier

    Saab ka näiteks lükata Mets Baranovi kohale ja keskväljale Dmitrjev. Wing-backideks sobiksid veel Kruglov, Pikk, Kams.

    Leave a comment:


  • Jormma
    replied
    Algselt postitas eika Vaata postitust
    Neid noorelt suurliigage noortesüsteemidest mängijaid on ju Eestis olnud küll. Meerits, Sutt, Kaljumäe, Tamm, Kink, Vaštšuk, Mošnikov, Belov, Ojamaa, Anier. Ei ütleks, et mingi rets staarideparaad oleks, kellega EMile purjetaks (isegi kui nimesid ära unustasin).
    Meil premium liigas parem seltskond antud positsioonidele ?

    Leave a comment:


  • eika
    replied
    Neid noorelt suurliigage noortesüsteemidest mängijaid on ju Eestis olnud küll. Meerits, Sutt, Kaljumäe, Tamm, Kink, Vaštšuk, Mošnikov, Belov, Ojamaa, Anier. Ei ütleks, et mingi rets staarideparaad oleks, kellega EMile purjetaks (isegi kui nimesid ära unustasin).

    Leave a comment:


  • gd77
    replied
    Loodetavasti valivad klubid mängijaid ikkagi individuaalselt mitte rahvuse järgi. Eks brassid jne saavad lihtsamini jala ukse vahele, aga selles mõttes ei usu küll, et eestlastel ja leedukatel suur vahe on.

    Teine asi on lihtsalt head suhted välisklubidega. Islandil on n-ö naturaalne lähedus ülejäänud Skandinaaviaga, muudel brittidel Inglismaaga. Selline asi ilmselt lihtsustab väga suuresti andekate noormängijate edasipääsemist. Eesti jalgpallil(ega ka laiemal ühiskonnal) ei paista selliseid häid liitlasi olevat.

    Hiljuti käis üks noor Kalju väravavaht kuskil Itaalia akadeemias testimas ning vähemalt klubi poolt öeldud põhjus, miks see juhtus oli see, et tänu välismängijatele olid need suhted ja seega ka võimalus tekkinud. Samal ajal piirab jalgpalliliit välismängijate arvu tugevalt. Järgmisest hooajast väheneb lubatud välismängijate arv veelgi, mis vähendab ka suhete tekkimise võimalusi. Eestis on ühed Euroopa karmimad reeglid selles suhtes. Samuti nõrgendab ka see liigat üldiselt, mis tähendab, et Euroopa võistlustel on väiksem hulk klubisid kellega, tutvusi sõlmida. Isolatsioonipoliitika ei ole lahendus.

    Leave a comment:


  • JanK
    replied
    Algselt postitas willane Vaata postitust
    muidugi sõltub tulemus materjalist. Aga ikka treenerist ka. lendasin äsja SAS-iga ning nende nö. pardaajakirjas oli pikk intervjuu Lars Lagerbäckiga. Tal on ka abilised, aga ta analüüsib ise kõik mängijaid- nii vastaseid kui omasid. ja omasid samuti pidevalt, et aru saada, milleks nad suutelised on ning vastavalt sellele ka plaane teha (meenub meie "romb", mida mängida ei osatud). Lisaks tema veendumus, et 90% tööst teeb ta enne mängu, jooksvalt infot jagada pole mõtet, kuna seda ei suudeta vastu võtta. Seega nõu annab vaheajal ning viimased korrigeerimised on 3 vahetust. Huvitav lugemine oli.
    Ajapikku on hakanud tunduma, et treenerid muudavad lihtsad asjad liiga keeruliseks ja siis imestavad, miks kõik kakkarisse läheb. Väärt näited EURO 2016 baasil - Wales võitis Belgiat, sest kõik rünnakud käisid läbi Belgia vasakkaitse - uued mängijad, nõrgim lüli, sinna paugutati nii kuis torust tuli ja tõi tulemust. Island - üks kõigi, kõik ühe eest, mehed tahtsid kõik koos võita, mitte et üks tahtis rohkem kui teine ja kolmandat see võit väga isegi ei huvitanud. Ei mängita mingit possessionit või tiki-takat, sest kui ei ole piisavalt taset, et neid mängida, siis keegi ei kohusta neid ka mängima.
    Conte võttis šnitti Juventuselt, kus taktikaks 3-5-2 ja kaitsetrio on kokku mänginud nii palju, et nähtakse üksteist aastaid juba uneski. Ei hakatud mängijaid ebamugavasse tsooni panema, kõik olid naturaalsetel kohtadel (Florenzi on pigem jah, äär, kuid work rate teeb temast ka okei wingbacki) ja keegi ei nurisenud.

    Kas mitte pole nii, et mängitada mängijaid naturaalsetetes positsioonides ehk ei vingerdata kaitsvat poolikut kuhugi nr 10 peale ja ei panda vasakkaitsjat mängima paremkaitses?
    Kas pole nii, et lihtsuses peitub võlu ehk mida vähem on antud instruktsioone, seda arusaadavam ja vabam on ka mängida? '
    Ja üldse - miks peab Eestist tegema mingi possession-based tiimi, kui jalkakultuur ei suuda selle ligilähedalegi küündida? On ju võimalik mängida kontrate peale, on võimalik mängida pikka palli, on võimalik muuta mäng sirgjoonelisemaks 2-3 liinide vahele antud sööduga jne.

    Eks põhiküsimus ole, miks ei mängita meie koondise tugevuste peale, vaid üritatakse miskit uut aretada. Midagi, mis ei ole niivõrd efektiivne ja tulemuslik. Loevad ju tulemused ennekõike. Kedagi ei koti, et "me kaotasime 4-0 aga vähemalt söötu lükkasime hästi", sest söödu lükkamise eest punkte ei anta.

    Mängijate vorm on tähtsam kui oskus - ei ole mõtet võtta koondisse mängijat, kes "muidu on päris hea aga see hooaeg mängu ei saanud", sest ta pole vormis. Ta ei ole sellel hetkel just väga tasemel, ta on oma heast klassist kaugel.

    Koondislased peaksid riigist välja saama ja muudes liigades mängima? Täiesti nõus, kuid kes tahaks eestlasi? Mis on eestlastes etemat nt võrreldes leedu jalgpalluritega? Kindlasti mõni arukam oskab sellele vastata.

    Kuigi... keegi noortetaseme kohta teadjam oskab sellelegi vastata, millist jalgpalli seal mängitakse? Mäletan, et Tartu Santos soovis jalgpalli Eestis moderniseerida, tuues sisse uuendatud jalgpalli põhitõed jm. Või ma mäletan valesti?

    Leave a comment:

Working...
X