Algselt postitas HABE
Vaata postitust
Põhimõtteliselt pean isiklikult nõustuma enamike eelpool postitanutega, et meie suht jalgpallikultuurita riigis publiku staadionitele toomiseks peab selle elamuse atraktiivseks muutma. Tuleb mõista, et mingil puupingil külmetades vaadata jalgpallimängu, mis, olgem ausad, võrdlust el classicoga mängutaseme ja -ilu poolest just välja ei kanna - see ei kõla inimestele atraktiivsena. Eriti kui veel õlut ja õllekõrvast ka osta ei saa. Praegusele põlvkonnale tuleb jalgpalli ise müüa - kui see õnnestub, siis järgmine põlvkond tuleb järele juba niisama. Kalju tehtav töö on igati tervitatav ja kuigi tulemuste üle veel rõõmust lakke karata ei saa, siis algus on tehtud ja liigutakse õiges suunas.
Siiski, Kalevi halli ja korvpalli juurde tagasi pöördudes tekib küsimus, palju on piletihind õpilastele erinevatel Eesti staadionitel? Mõelda tasub selle peale, et 10 kümnekroonist piletit ostnud noort toob ka rahaliselt rohkem sisse kui kolm kolmekümnekroonise pileti lunastanud isikut. Ja 7 noort inimest staadionil rohkem on tulevikku vaadates oluliselt parem seis, sest kunagi saavad need õpilased täisealiseks ja kui harjumus mängul käia on olemas ei peleta ka kõrgem hind enam eemale.
Kommentaar