Eesti kohtunikud

[fcfloraforever]

Äkki meenutad veel eelmist sajandit ka ja mis reeglite järgi siis mängiti.

Äkki võtad end üks kord kokku ja kasutad ajurakukesi mõtlemisel. Tuleb kasuks.
Arvestades kui palju sa fakte väänata püüad. Ebaõnnestunult loomulikult.

[-RoMaRiO-]

Kui urmarile varasemad aastad ei sobi, kus korduvalt samas olukorras 11 vs 11 jätkatud, siis ka hetkel Welco - Tarvas sai Welco punase, aga teine poolaeg jätkati ikka 11 vs 11.

[urmar]

Minu mäletamist mööda on Taliturniiril varasemalt nii toimitud, kus poolte kokkuleppel mängitakse täies koosseisus.
Esimesena meenub kui Luigend punase sai ning teisel poolajal sai Flora täies koosseisu mängida.
Oli vastaseks mäletamistmööda Levadia.

Äkki meenutad veel eelmist sajandit ka ja mis reeglite järgi siis mängiti.

[fcfloraforever]

Ma arvan, et seda on varem juhtunud tavalistes kontrollmängudes, mitte Taliturniiri mängudes.

Minu mäletamist mööda on Taliturniiril varasemalt nii toimitud, kus poolte kokkuleppel mängitakse täies koosseisus.
Esimesena meenub kui Luigend punase sai ning teisel poolajal sai Flora täies koosseisu mängida.
Oli vastaseks mäletamistmööda Levadia.

[Marek_T]

Ma arvan, et seda on varem juhtunud tavalistes kontrollmängudes, mitte Taliturniiri mängudes.

Ei julge pead anda ühe ega teise variandi eest, aga mälusopist ütleks, et pigem on taliturniiril ka juhtunud seda. Aga jah, pakule ei pane.

[Jaan95]

Ma arvan, et seda on varem juhtunud tavalistes kontrollmängudes, mitte Taliturniiri mängudes.

Aga kui ta ütles kohtuniku kohta väga halvasti?

[urmar]

Miks kohtunik peab idikat mängima, kui mõlemad tiimid sellega nõus ja varasemad aastad on see nii toiminud?

Ma arvan, et seda on varem juhtunud tavalistes kontrollmängudes, mitte Taliturniiri mängudes.

[salajane33]

Jumala eest, aga see on ju vaid kontrollmäng, kusjuures ka vähemuses mängimist tugeva vastu on vahel kasulik praktiseerida.

Miks kohtunik peab idikat mängima, kui mõlemad tiimid sellega nõus ja varasemad aastad on see nii toiminud?

[urmar]

Mina lubaks tagasivahetust, kui poolajal tehakse kõik vahetused ja siis keegi vigastada saab. Ilmselt seetõttu sai Keila eile 5:2 seisust 5:6 kaotuse, kuna jäädi kahemehelisse vähemusse, kusjuures tundub, et teise vigastuse põhjustas Unitedi vv.

[Marek_T]

Varasematest aastatest meenub küll, et kohtunikud küsisid pärast mängija esimesel poolajal punasega minemasaatmist - Liliu ei ole taliturniiril esimene selline mängija - kas meeskonnad soovivad jätkata täiskoosseisudes. Selles mõttes tundub antud juhtumil kohtuniku jäikus kaunis kummaline.

Liliu oli eile muidugi eriline frukt ka. Vaatasin mängu Tulevikuga Tallinna sõites ning juba arvutist jäi mehe äärmuseni närviline olek tugevalt silma. Halli sisse astusin täpselt hetkel, kui punane välkus. Väga veider oli.

[urmar]

https://soccernet.ee/artikkel/terehh...iliut-asendada

Tarajev on ehtne näide kohtunikust, kes ei ole saanud aru (vähemalt mitte oma tegude järgi), et kohtuniku eesmärk on abistada meeskondi ning viia mäng läbi parimal võimalikul moel, mitte olla igal võimalikul moel tähelepanu keskpunktis. See alaväärsuskompleks väljendub paraku aga väga selgelt tema viles ning suhtluses mängijatega, mis liiga tihti tähendab seda, et mäng läheb kohtuniku kontrolli alt välja. Ma ei tea, kas mainitud sõprusturniiril on tõesti juhendis selline reegel, mis keelab vähemusse jäänud meeskonnal asendada see uue mehega, kui vastasvõistkond on sellega nõus, aga vähemalt varasematel aastatel on mõistlikud kohtunikud, kes saavad aru, mis rolli nemad väljakul täidavad ning mida meeskonnad taliturniiril osalemisega soovivad, seda lubanud.

e: ja kui olukorda veel kommenteerida, siis Liliu minema saatmine oli muidugi õige otsus, aga ka selleni viis teatav käitumismuster.

http://jalgpall.ee/voistlused/taliturniir/ejl-taliturniiri-reeglid

Kõik on reglemendi järgi, Liliu minemasaatmisele eelnes vähemalt 2 temapoolset sooviavaldust, alles kolmas rahuldati.

Jumala eest, aga see on ju vaid kontrollmäng, kusjuures ka vähemuses mängimist tugeva vastu on vahel kasulik praktiseerida.

[-RoMaRiO-]

https://soccernet.ee/artikkel/terehhov-pole-rahul-et-tarajev-ei-lubanud-liliut-asendada

Tarajev on ehtne näide kohtunikust, kes ei ole saanud aru (vähemalt mitte oma tegude järgi), et kohtuniku eesmärk on abistada meeskondi ning viia mäng läbi parimal võimalikul moel, mitte olla igal võimalikul moel tähelepanu keskpunktis. See alaväärsuskompleks väljendub paraku aga väga selgelt tema viles ning suhtluses mängijatega, mis liiga tihti tähendab seda, et mäng läheb kohtuniku kontrolli alt välja. Ma ei tea, kas mainitud sõprusturniiril on tõesti juhendis selline reegel, mis keelab vähemusse jäänud meeskonnal asendada see uue mehega, kui vastasvõistkond on sellega nõus, aga vähemalt varasematel aastatel on mõistlikud kohtunikud, kes saavad aru, mis rolli nemad väljakul täidavad ning mida meeskonnad taliturniiril osalemisega soovivad, seda lubanud.

e: ja kui olukorda veel kommenteerida, siis Liliu minema saatmine oli muidugi õige otsus, aga ka selleni viis teatav käitumismuster.

[dareth]

Olin pea aastaid Eestit eemal ja siinset jalgpalli jälgisin vähe. Kodukamarale naasesin peale MM-i ehk siis Eesti jalgpalli teiseks poolajaks. Mõtisklema kohtunike teema üle pani mind mõni aeg tagasi EPL-is ilmunud intervjuu peakohtunik Uno Tutkiga (http://digileht.epl.delfi.ee/sport/u...el?id=84104620). Eelkõige see osa mis puudutab kohtunikke karistamist suurte eksimuste puhul ja kuidas see mõjutab nendele antavaid mänge. Lähtuvalt statistikas ja enda nähtud selgete eksimuste subjektiivsele hinnangule tuginedes, heidan pilgu kohtunike vilistatud mängudele. Kas karistustel ja mängude saamisel paistab välja mingisugune loogika?

Mõte on küll tore, aga arvesse tuleks võtta kõiki mänge, mida kohtunik vilistab (rahvusvahelised mängud + koduliiga, sh madalamad liigad).

[egonpuupakk]

Olin pea aastaid Eestit eemal ja siinset jalgpalli jälgisin vähe. Kodukamarale naasesin peale MM-i ehk siis Eesti jalgpalli teiseks poolajaks. Mõtisklema kohtunike teema üle pani mind mõni aeg tagasi EPL-is ilmunud intervjuu peakohtunik Uno Tutkiga (http://digileht.epl.delfi.ee/sport/u...el?id=84104620). Eelkõige see osa mis puudutab kohtunikke karistamist suurte eksimuste puhul ja kuidas see mõjutab nendele antavaid mänge. Lähtuvalt statistikas ja enda nähtud selgete eksimuste subjektiivsele hinnangule tuginedes, heidan pilgu kohtunike vilistatud mängudele. Kas karistustel ja mängude saamisel paistab välja mingisugune loogika?

Olgu öeldud, et järgnev lähenemine ei pretendeeri absoluutsele tõele ja ei ole mõeldud kohtunike kritiseerimiseks, sest keskmine vile vastab minu hinnangul kindlasti liiga tasemele. Eesmärk on vaadata läbi statistika kohtunike töö köögipoolele.

Vaatluse alla võtsin kohtunikud, kes mõistsid õigust vähemalt kümnel mängul. Keskmiselt (16,1 mängu hooajal) võib nende kohta laias laastus öelda, et nad vilistavad igat teist mängu.

Statistika kohtunike põhiselt, värviliselt on märgitud tabelis vastava kategooria top3.

Eiko Saar 10 mängu
Vilistas mänge kõigi võistkondade osavõtul 1-3 korda. Peale kaheksandat vooru oli ta teenindanud 5 mängu, seejärel paus 19! vooru. Ilmselgelt ei ole tema puhul olnud tegemist karistusega, tõenäoliselt vigastus või isiklikud põhjused. Naasis päris hooaja lõpus ja tegi veel viis mängu. Kui vilistas, siis mängude regulaarsus oli tavapärane

Siim Rinken 11 mängu
Kõige rohkem vilistas Kalevi (5) ning kõige vähem Tammeka(0) ja Kalju(0) mänge. Alustas hooaega viiendast voorust. Vilistas terve hooaja suhteliselt ühtlase sagedusega. Kurioosumina võib välja tuua, et 15-ndas voorus vilistas KAHTE mängu. Pikem paus oli peale 19-nda vooru Tulevik-Flora mängu. Tegemist oli ilmselt karistusega Flora kasuks mitte antud penalti(te)ga. 24-ndas voorus Kalev – Trans andmata selge punane kaart viimase lootuse vea eest. Karistust ei järgnenud.

Miko Pupart 14 mängu
Kõige rohkem vilistas Tammeka (6), kõige vähem Levadia (1) ja Narva (1) mänge. Hooaja esimesel poolel 21 vooruga 5 mängu, mille jooksul kaks pikemat puhkust. Võimalik, et tegemist võis olla karistus(t)ega. Seejärel vilistas järgneva seitsme vooruga kuus mängu! Selle seeria lõpetuseks oli Flora - Paide mäng, millest ka EPL-i artiklis juttu. Seal jäi andmata penalti (nn suur otsus) ja mitmeid kaarte sh punane teisel poolajal. Väidan, et sellise ebaõnnestunud esituse taga on arulagedalt tihe mängude graafik. Sellisele mängule järgnes artikli põhjal väidetavalt karistus. Järele jäänud seitsme vooruga vilistas 3 mängu regulaarse sagedusega. Seega karistust ei järgnenud. Temale määratud mängude puhul puudub igasugune loogika, nii heade kui halbade esituste puhul.

Kristo Külljastinen 14 mängu
Kõige rohkem vilistas Tammeka (6) mänge, kõige vähem Levadia (1). Esimesel kolmandikul teenindas 14 vooruga 7 mängu ehk siis sagedus tavapärane. Seejärel peale Kuressaare – Paide mängu paus 7 vooru! Ilmselt tegemist karistusega. Viimase 15 vooruga vilistas regulaarselt veel 7 mängu. 33. voorus Trans – Flora vale punane kaart ja penalti Flora kahjuks. Järgnevat karistust ei tuvastanud. Arvestades mängude sagedust, siis teatav loogika on olemas.

Juri Frischer (FIFA kohtunik) 17 mängu
Kõige rohkem vilistas Levadia (7) ja Paide (6) mänge ja kõige vähem Viljandi (1). Voorudes 1-7 vilistas kuute mängu, seejärel 10-ndas voorus Paide – Levadia eksis kahel nn suurel otsusel Paide kahjuks. Järgnes karistus 9 vooru! Peale seda tavapärase sagedusega mängude teenindamine. Mingit loogikat võib leida, kuid vilistatud mängude arv kokku on väike, arvestades, et tegemist on rahvusvahelise kohtunikuga

Joonas Jaanovits 18 mängu
Võistkondade vaates kõige ühtlasemalt vilistanud kohtunik Narva (5), ülejäänud kõik võistkonnad 3-4 mängu. Sisuliselt hooaja avamänguks olnud Levadia – Paide mängus eksis vähemalt ühe suure otsusega, millele järgnes nelja mänguline karistus. Alates 14-ndast voorust vilistas 12 vooruga 9 mängu sh seeria lõpetuseks 5 mängu järjepanu! Nendest eelviimases mängus Levadia - Kuressaare jäi andmata selge punane kaart Levadiale. Järjekordselt võib selle panna liiga tiheda mängude graafiku arvele. Eksimusele järgnes nelja mänguline karistus. Naastes vilistas kuue vooruga 5 mängu! Karistuse vaates loogika olemas, aga vaadates vilistatud mängude sagedusele, siis loogika puudub. Julgen väita, et selline järjestikuste mängude vilistamine, kahel korral 11 päevaga kolm mängu, mõjub kvaliteedile pärssivalt.

Roomer Tarajev (FIFA kohtunik) 20 mängu.
Kõige rohkem vilistas Paide (8) osalusega mänge ja kõige vähem Pärnu (2) mänge. Ainuke vaadeldud kohtunikest, kelle vilistatud mängude jadas ei joonistu statistiliselt välja ühtegi karistust. Alates 17.ndast voorust vilistas 11 vooruga 9 mängu. Selle tsükli neljandas mängus (13 päeva jooksul kolmas mäng) Kuressaare - Flora andmata punane kaart ja penalti Flora kasuks. Jällegi tõestus kuidas kohtunikud eksivad, kui vilistavad järjest liiga palju mänge. Karistust ei järgnenud.

Kristo Tohver (FIFA kohtunik) 20 mängu
Enim vilistas Levadia (7) ja Tammeka (6) osalusega mänge. Ei vilistanud mitte ühtegi Viljandi osalusega mängu. Alates viiendast voorust vilistas 17 vooruga 13 mängu! Foorumit lugedes saab järjekordse kinnituse, et järjestikel mängudel on negatiivne mõju. 7-nda vooru mängus, mis oli kolmas järjestikune ja teine mäng nelja päeva jooksul tehti Paidele punase kaardiga liiga. Statistiliselt kandis karistust 29-nda ja 34-nda vooru vahel. Hooaja esimene kolmandik oli mänge väga suure tihedusega, viimases kolmandikus tihedus langes.

Grigori Ošomkov 21 mängu
Üllatuslikult vilistas kõige rohkem mänge lõppenud hooajal mitte FIFA kategooria kohtunik. Kõige rohkem vilistas Flora (6) ja Kalevi (6) osalusega mänge ja kõige vähem Paide (3) ja Kuresaare (3) mänge. Võib öelda, et mängud jagunesid päris ühtlaselt. Alates hooaja kaheksandast voorust vilistas järgnenud 15 vooruga 12 mängu sh korra neli ja korra viis vooru järjest! Taaskord näide, kus järjestiku toimuvate mängude puhul kohtunikud eksivad. Esimese tsükli kolmas mäng Narva-Kalev andmata punane kaart, karistust ei järgne. Statistiliselt kandis karistust 23-26 voorus. Huvitav oli hooaja lõpu kulg, kus viimases kolmes mängus tuli igal pool sisse vähemalt üks nn suur viga, viimases Viljandi – Flora lausa kaks (või 4? antud vale penalti koos punasega ja andmata penalti koos punasega) , karistust ei järgnenud. Hooaja algus ja hooaja lõpp normaalse mängude sagedusega, hooaja keskmine osa ulmeliselt tihe.

Kokkuvõtvalt võib väita, et kohtunike poolt vilistatud mängude sagedus varieerub ebanormaalselt palju ning statistikast tulenevalt saab väita, et enamikel juhtudel on suured eksimused tekkinud tihedate vilede tõttu. Kohtunikud on hooaja jooksul teinud mitmeid nn suuri eksimusi, kuid karistuste määramine nende puhul on juhuslik või olematu. Samuti on karistuse pikkused näiliselt sarnaste juhtumite puhul seinast seina

[nonoh]

Mis sa nutad, nii Inglismaa kui ka Saksamaa kõrgliigades on loetud väravaid, kus pall võrku seest poolt ei sahistanud. Või noh, nutta võid aga mingi "ainult Eestis" jutt unusta ära.

Need on kaks erinevat asja. Üks on eksimus, sest nägi olukorda valesti. See on omaette teema. (Kuigi jah, kollane sealt oli kaheldav otsus nkn)

Teine, millest mina kõnelen on, kuidas kohtunik mängu tuleb, mis on tema meelestatus, kuidas ta mängijatele näitab, mis on lubatud ja mis mitte. Kollane kaart 30. sekundil sukeldumise eest peaks näitama kohtuniku mõttelaadi ja otsustusliini edasiseks mänguks. See on professionaalsuse märk. Antud mängus nii ei olnud.