Unenäod

[dareth]

Seltskondlik oleng avalikus kohas. Minu juurde astub Getter Jaani, ütleb, et meeldin talle ja tahan minuga kohtama minna. Ma ei jõudnud asjast ööd ega mütsigi arvata, kui preilna võttis juba minu käe enda kätte. Vaatas kätt ja ütles: "Oi, kahjuks me ei saa välja minna, su käed on hoolitsemata. Mine käi maniküüris ja võta siis ühendust."

Mõtlesin, et kas äkki küüned ebaühtlaselt ära näritud või kusagil midagi katki, - no imelik kiiks igatahes - ja hakkasin käsi inspekteerima. Getter tulistas alfaemase kombel edasi: "Kui käed korras, kirjuta mulle feissbuuki, ma olen seal Eva-Maria Saar," ulatades mulle vastava infoga paberilipiku.

Mul tõusid suunurgad vabanemistundest kantuna kõrvuni: "Aga mul pole feissbuukis kontot." - "Okei, ma annan meiliaadressi." (mis oli ka evamaria.saar@... vms) Seejärel kepsutas Getter minema.

-----------
Ma ei hakanud fb-sse kontot tegema, kontrollimaks Getteri varikonto olemasolu. Igatahes suhtun temasse nüüd palju paremini, kuna ma ju meeldin talle.

[Daz Booob]

Vaatamata kõige aeglasemale stardile ja sellele, et olin Šveitsi esindav mustanahaline atleet nimega Duncan, suutsin siikis kõik teised 100 m jooksjad endale seljataha jätta. Nende hulgas ka Usain Bolt'i. Ajaks sain tavalised 4,2 sekundit.

[Meireles]

Unenäo sisu on „Isa ei ole surnud, ta on röövitud ja pantvangis“...

See oli... kaasakiskuv.

[mcnamara]

Võib-olla eile õhtul nähtud eepilise "Pilveatlase" mõjul nägin unes pikka ja põhjalikku perekonnasaagat.
Koguneti pärast rikka sugulase surma tema varandust jagama. Üldiselt jaguneti kahte vaenulikku grupeeringusse, millest üks (kuhu vist minagi kuulusin) sai advokaatidelt õiguse kadunukese varandusele.
Püüdsime siis pärast otsuse teatavaks tegemist kohe vaikselt hoonest põgeneda, aga mõnel nagu mina see nii hästi ei õnnestunud. Vastaspool võttis tulirelvad välja ja läks uljaks paugutamiseks. Keegi uhke daam suunas pikema tulevahetuse järel püssitoru otse minu suunas ja vajutas päästikule. Mul polnud kusagile varjuda. Paugu asemel kõlas klõps: padrunid olid otsa lõppenud. Samal hetkel ärkasin karjudes.

[vello99]

Unenäo sisu on „Isa ei ole surnud, ta on röövitud ja pantvangis“. See on üle pika aja jälle täna öösel nähtud, panen ta ühe soojaga kirja.

Tulen öösel oma vanasse Lasnamäe korterisse kus isa elas, seal korralik tohuvapohu. Paraadna uks eest tõstetud, postkastid tagurpidi, korter segamini, isa pole, mis pole ka üllatav kuna ta juba ligi 15 aastat manalamees. Ikkagi kahtlus hinges, et mingi jama.

Koridoris hulgub ringi mingi kahtlane smokingus vend, haaran tal smokingu sabast kinni, kukutan trepist alla, surun seina vastu, kägistan.

„Mis toimub, kus on isa?“

Tuleb välja, et tegemist minu endise töökohas töötava naiskolleegiga, kes teeb suured silmad, et mis toimub, miks ma teda kägistan. Alluksel keegi mees, millegipärast maastikurattaga, kes väidab end olevat tema abikaasa. Siis see vend ütleb midagi, mida ma täpselt ei mäleta, aga igatahes selle tulemusena „jäävad nad vahele“. Vajutan mehele rusikaga otsaette, mees vajub ringiga muru peale ja kaob muru vahele ära. Otsin teda muruliblede vahelt, ei midagi.

Heliseb telefon. Mingi meeshääl teatab, et mu isa on tema käes ja kui ma ei kirjuta seda Lasnamäe korterit tema nimele, siis isa tapetakse. Mõtlen, et kus sellisel kellaajal notarit saab, aga mis peamine, kuna nii on filmidest nähtud, teatan talle telefoni, et ta võib perse minna ja panen toru ära.

Vahepeal paistab, et rattaga mees koos naisega on põgenema pääsenud. Üritan talle edutult järgi joosta, kuniks mu kõrvale ilmub keegi venelasest rattur, kellele luban 1000 EURi, kui ta tolle paari kinni püüab. Mille kaasmaalane ka sekunditega teeb. Selgub et kättesaadud on mingi suvaline abielupaar tegemas oma igaöist jalgrattasõitu Lasnamäel. Kaasmaalasega tekib arutelu, kas 1000 EURi tuleb maksta, ta väidab, et instruktsiooni“püüa see rattur kinni“, täitis ta perfektselt. Ei mäleta mis sellest sai, sularaha mul polnud.

Tagasi korteri juures. Helistan politseisse. Ootemuusika. Samal ajal kõnnib mulle vastu üks hetke kolleeg koos mingi sõbraga. Ei taha tollest välja teha, olulisematki teha. Ootemuusika kestab, kolleeg märkab mind, üritab juttu teha. Natuke proovin teda ignoreerida, selga keerata, aga kolleeg on nii visa, et midagi pole teha, tuleb rääkida käimasolevast isiklikust draamast.

„Mul on isa röövitud!“.

Siis juhtub kaks asja – (a) märkan, et kolleeg on maani täis ja (b) ta üritab mulle mingit pro-aktiivset meeskonnatöö bullshitti ajada. Et iga „mu isa on röövitud“ peale ei saa ta millestki aru, vaid tuleb mingi purjus lälin a la väärtuse loomisest.

Saan lõpuks dispetseri liini otsa. See ajab midagi segast, tundub et olen helistanud valesse kohta.

Helistan politseisse. Seal võtab meesdispetser vastu ja seletab mulle, et hetkel ei ole midagi teha, neil on kõikidel tööd küllaga. Et võtku ma ühendust esmaspäeval. Ma olen suhteliselt hüsteerias, kuidas nad aru ei sa, et mul on isa röövitud, mul on abi kohe vaja. Muuhulgas teatan, et lindistan kõnet ja kui mingi jama, siis avalikustan. Lubatakse leida keegi.

Järgmises pildis olen jõudnud juba isa vanasse töökohta, kus ta mulle lihtsalt ühes koridoris vastu tuleb, rahulik, kena, sinises kampsunis.

„Wtf isa, sa oled elus“

„Jah“

„K-k-kuidas“

„Tema päästiski minu elu“ – isa kõrvale on tekkinud tolle vana kolleeg väike naeratav meesgarderoobipidaja, kes näeb küll natuke minu töökoha valvurina välja.

„On aeg minna“, ütleb valvur-garderoobipidaja isale.

„K-k-kuhu te lähete?“

„Võlaruumi“ ütleb isa.

„Mis võlaruumi?“. Ma ei saa enam midagi aru.

„Võlaruumi - kus tuleb olla seni, kuni kõik võlad on tasutud“.

„Palju sa siis võlgu oled?“

„Ma ei tea, mingi 15-30 000 EURi“.

Mul sõidab katus ära. Ma olen sind 15 aastat surnuks pidanud, aga sa oled istunud mingis võlaruumis triviaalse summa pärast. Kas läheme kohe pangaautomaadi juurde?

Telefonikõne. Helistatakse tagasi politseist. Selgitan siis nende spetsialistile olukorda. Samal ajal kui seda teen, ilmuvad mu kõrvale mingid kapid ja annavad teada, et boss tahab rääkida. Venitan telefonivestlust, räägin kõva häälega, hoian telefoni kõrva juurest eemal, et politseinik saaks mind lindistada, positsioneerida vms politseiasju teha. Too küsib mingeid ankeetküsimusi. „Kui pikk on isa“ jne.

Pättidel tekib kahtlus, et kellega ma siin räägin nii kaua ja imelikult. Võetakse relvad välja. Teatan neile, et JUST RÄÄGIN POLITSEIGA!!!, TE OLETE KÕIK VAHELE VÕETUD. Demonstratiivselt demonstreerin telefoni, et vaadake teid lindistatakse. Võetakse relvad uuesti välja.

„Kellega sa räägid?“

„Ei kellegagi“

„Sa räägid politseiga?“

„Ei“

„Vaadake tema viimast kõne“

Üritan telefoni vastu seina visata, siis tuleb meelde et SMS kaardi peale jääb info alles. Viskeliigutuse peale võetakse relvad välja. Koridori otsa ilmub relvastatud pätt, kes näeb mingi multifilmitegelasena välja, relv läheb lahti, kõik pagevad kuhugi kastide taha a la „True Lies“.

Järgmine stseen bossi juures. Bossiks on Steve Coogan, kes millegipärast räägib puhtas eesti keeles.

„Mis me teeme võlaga“, küsib Coogan.

Ärkan ülesse.

[Tanel]

Njah. Ilmselt küll.

Tõe huvides: Bellal olid tõesti koledad tissid.

[orbitaaljaam]

Nägin täna unes, kuidas Dortmundi Borussia eest mängis keegi naissoost Bella Moore.

Kõlab nagu pornonäitleja.
-e- google otsingu eimene pilt.

[Tanel]

Nägin täna unes, kuidas Dortmundi Borussia eest mängis keegi naissoost Bella Moore. Ilmselt esimene naine meeste jalgpallis.

Tissid olid paljad kui mängis, aga pärast seda, kui Dortmund värava sisse lasi, olid fännid pettunud ja laulsid: "Su tissid pole ilusad!"

Bella solvus ja tõmbas luku kinni.

Lamp.

[cannuman]

Olime Tartus ja valmistusime Londoni Arsenali kodumängu vaatama minema. Jah, Arsenal mängib nüüdsest kõik kodumängud Tartus. Minul oli kusagilt hangitud 2 hooajapiletit, mis füüsiliselt olid mingid plastikust lätakad.

Enne mängu chillisime Kaubamaja juures ja vaatasime kuidas rahvas mingit Alasti miili või maratoni jooksis.

[JanK]

Rääkisid nendega inglise keeles või?

Kas Dannarit enam suure peenisega Helar Osila ei kimbuta?

[mcnamara]

Sattusin arusaamatul kombel Leeds Unitedi hooajaeelsele strateegiakoosolekule. Mehed istusid väikeses ruumis kolmes erinevas lauas kolmekesi koos ja arutasid tulevasi plaane. Mina juhtusin ühte lauda klubi bossi/omanikuga, kes oli hooaja suhtes väga lootusrikas. Leedsi manageriks ehk peatreeneriks oli palgatud kunagine Liverpooli superväravakütt Ian Rush.
Huvitav oli ka see, et kõigi Inglise liigaklubide kontorid asusid ühes majas ühe pika koridori peal. Kõndisid mööda koridori muudkui edasi ning iga ukse peal oli erineva klubi embleem. Kõndisin seal lõpetuseks koos Rushi ja teistega ning keegi mainis, et tegin strateegia osas väga häid ettepanekuid. Ise lubasin omalt poolt, et kui Leeds taas Liverpooliga ühte liigasse kuuluma saab, siis ma nende strateegiakoosolekuid enam ei külasta.

[rainis007]

Vahelduseks suhteliselt motiveeriv unenägu...

Kooliaasta on nüüd läbi ja ees ainult sess, esimese eksamini on koos tänasega neli päeva ja kuivõrd eilse päeva raiskasin igasugu tühja-tähja peale ära, siis nägin unes, et lähen I eksamit tegema absoluutselt selleks valmistumata. Üsna s*tt tunne oli, ajab vast täna õppima küll (niivõrd-kuivõrd tänane suur finaal keskenduda laseb).

Eks ta ole esmakursuslase värk... veel tekkivad süümekad

[Kaspy]

Chelsea juhtis 10 minuti järel 2-0, vanameister Drogba väravatest, teadagi kelle vastu.

[ELLvanaPEER]

Nii nägin siis Prantsusmaa - Eesti mängu unes. Meie poisid läksid suht mängu alguses juhtima mingi pikk vend lõi värava, äkki Piiroja, aga eestlased tähistasid väravat nii kaua et järsku hakkas mäng uuesti pihta ja Prantsusmaa lõi kohe tagasi, siis mingi 25 minutil sai Saag mänguvälises olukorras arminäolt tyhja kohapealt jalaga korraliku maksaka, peale seda muutus mäng väga jõuliseks, Mäng lõppes 2-1 aga ei tea kes võitis

[mg]

a ma nägin eile öösel kuidas Romney kasutas oma kõnes Bob Marley Retemption song-i, et obamat mustata ja Obama vastas talle hiljem samaga, ainult sõnu oli natuke muutnud.
sõnu kahjuks täpselt ei mäleta, aga tuumaenergia ja afgaani sõja üle vaidlesid.