Vivatbet

Collapse

Unconfigured Ad

Collapse

Ajateenistus!

Collapse
X
 
  • Aeg
  • Show
Puhasta kõik
uued postitused

  • Marek_T
    replied
    No näed, nagu valatud siinsetele noortele tulevastele ajateenijatele: http://www.youtube.com/watch?v=aJU14...ature=youtu.be

    Värske video otse epitsentrist.

    Pikneri-Priit räägib, teenisin temaga koos Tartus, oli minust kolm kuud eespool. ÄÄRMISELT asjalik tüüp oli ja näikse, et on endiselt.

    -e-
    Ähh, krt, see ju Sõjakooli astumise vastu huvi tundjaile mõeldud liikuvpilt. Vabandust, noh.

    Leave a comment:


  • hofnar
    replied
    Algselt postitanud kasutaja M6ngel poolt
    ÕTPsse surad end siis peale SBK'd soovitan soojalt minna tagalasse staabikaitsesse. Endal ronis sinna hea punt SBKst kuna kõik teised olid idikad ja ei suutnud korralikult sooviavaldusse kirjutada konkreetselt. Elu oli nagu lill, sai täiesti uude kasarmusse ja türannia alt vabaks. Ise biiti jagad ja tauni ei pane siis ei teki probleeme ka. Kahurisse või raketti lähed siis piirdub sul ainult nende relvadega asi. Staabikaitses saad linnalahingut ja browningut ning tankitõrjet ning muid hüvasid relvi paugutada laskelaagrites.
    ma ei tea kes teil kaader oli, kuid meie ajal oli staabikaitses see : http://www.postimees.ee/679614/ajate...ases-suuasjast

    Leave a comment:


  • M6ngel
    replied
    ÕTPsse surad end siis peale SBK'd soovitan soojalt minna tagalasse staabikaitsesse. Endal ronis sinna hea punt SBKst kuna kõik teised olid idikad ja ei suutnud korralikult sooviavaldusse kirjutada konkreetselt. Elu oli nagu lill, sai täiesti uude kasarmusse ja türannia alt vabaks. Ise biiti jagad ja tauni ei pane siis ei teki probleeme ka. Kahurisse või raketti lähed siis piirdub sul ainult nende relvadega asi. Staabikaitses saad linnalahingut ja browningut ning tankitõrjet ning muid hüvasid relvi paugutada laskelaagrites.

    Leave a comment:


  • hofnar
    replied
    Algselt postitanud kasutaja K Punkt poolt
    Keegi ehk oskab soovitada, milline väeosa oleks parem, kas õhutõrje või suurtüki? On siin foorumis ehk inimesi, kes ise ühes neis väeosades ajateenija olnud ja oskab välja tuua väeosa plussid ja miinused?
    Seda olen isegi mina siin teemas vist korduvalt maininud, kuid ütlen igaks juhuks üle - see kuhu sa Tapa VÕKis satud sõltub siiski minekupäevast. Mind määrati arstlikus suurtükki, läksin aga õhutõrjesse, oli ka teisi sarnaseid keisse.

    Ise olin 2010-2011 õhutõrjes ning suurtüki ja õhutõrje väljaõpe tundus mõlemal suht sarnane drillimine ja passimine olevat.
    Nii et kui on võimalus siis actioni pärast mine parem pioneeri.


    vtp-le : kahuriga oli laskmisi 2x, talvel maasihtmärki ning kevadel õhusihtmärki (mis oli täielik feil, kuna moon oli praak vms, trasserid ei töötanud)

    Leave a comment:


  • vtp
    replied
    Algselt postitanud kasutaja K Punkt poolt
    Keegi ehk oskab soovitada, milline väeosa oleks parem, kas õhutõrje või suurtüki? On siin foorumis ehk inimesi, kes ise ühes neis väeosades ajateenija olnud ja oskab välja tuua väeosa plussid ja miinused?
    Värskelt õhutõrjest tulnuna on ehk siin minu šanss särada. Esiteks see, mis mongol õhutõrje kohta kirjutas, vastab üldjoontes tõele, kuid pigem raketimeeskondade väljaõpet silmas pidades. Õhutõrjega tuleb nimelt selline erisus sisse, et kuna relvasüsteeme on kaks: Mistral raketikompleks ja Zu-23-2 kahur, ning neid vaheldumisi ajateenijatele skeemil üks aasta üks süsteem, teine aasta teine selgeks tehakse, siis eks see väljaõpe ole ka aastast aastasse mõnevõrra erinev. See aasta oli Mistral, järgmine (ja kuuldavasti väikse erandina ka ülejärgmine) tuleb kahur. See muidugi pärsib ka minu võimalusi väga täpselt järgmiste aastate väljaõpet kirjeldada, aga mingi ettekujutus kahurist ikka tekkis.

    See jääb ilmselt igal juhul kehtima, et passimist ja samade asjade lõputut drillimist on tohutult palju. Erinevus Mistraliga on ilmselt see, et kahuriga tehakse rohkem suurtükiga sarnast ülesseadmise ja mahavõtmise liigutust, sest kahur lihtsalt ei ole nii mobiilne. Pauku tehakse aga arvatavasti oluliselt rohkem, sest see lihtsalt ei maksa nii palju. Üldiselt peaks kahuris ja suurtükis olema väljaõppe ajal elu suhteliselt sarnane. Küll aga pean ma ütlema, et mul õnnestus ka simulaatoris Sergeiga veidi "pauku" teha, ja juba see oli kuradima äge. Samas nägin ka suurtüki lahinglaskmisi pealt ja see ei andnud väga emotsioone.

    Elu õhutõrjes oli üldiselt täitsa vinks-vonks. Arvestada tuleb sellega, et tegemist on ikkagi kaitseväega, ning igasugused jamad tulevad kaela niikuinii. Aga, visates aeg-ajalt pilku teiste väeosade tegemistele ning kuulates nende jutte, jäi mulje, et õhutõrjes on veidi inimlikum elada. Positiivne mulje jäi kaadrist, kes - mõne erandiga - liiga palju näkku ei keeranud ning valdavalt suhtus oma alluvatesse heatahtlikult. Kuulujutud sellelt rindelt muidugi räägivad, et suur osa selle aasta kaadrist jookseb laiali ning asemele tuleb kurat teab kes. Lisaks on omad kuulujutud selles osas, kes patareiülemaks saab, ja kui lähebki nii, nagu jutud räägivad, siis ma hoian järgmistele pöialt, et mees end selles ametis väga nähtavaks igapäevaelus ei tee.

    Kokkuvõtvalt ja veidi kallutatult soovitaksin ma ikkagi õhutõrjet, väikse lootusega, et ka tuleva aasta seltskond on enam-vähem sama mõistlik, kui oli minu ajal. Edu teenistuses!

    Leave a comment:


  • mongol
    replied
    Algselt postitanud kasutaja K Punkt poolt
    Keegi ehk oskab soovitada, milline väeosa oleks parem, kas õhutõrje või suurtüki? On siin foorumis ehk inimesi, kes ise ühes neis väeosades ajateenija olnud ja oskab välja tuua väeosa plussid ja miinused?
    Ma suurema aja ajateenistusest olin Pioneeris, aga SBK ajal vedelesin suurtükis. Kuna kolm Tapa väeosa on kõik ühel alal koos, siis saan rääkida kõrvaltvaataja pilgu läbi.
    Suurtükk - kõige rohkem venelasi ja pidureid. Konstante relva positsioonile seadmine ja mahavõtmine. Pauku tehakse pakuks et kahel korral.
    Õhutõrje - minu silmale veetsid nad terve väliõppe lennuväljal autoga sõites. Simulaatori taga on ka drilli vist päris palju, pauku saavad ainult parimad teha ühel korral.
    Mõlemas on passimist pööraselt, väljaõpe on valdavalt põhitegevuse drillimine.
    Kahest võrdsest variandist ma võtaks pigem suurtüki, suvisel võtul on vähemalt lootust tulejuhiks saada. Sügisel lähed, siis on igal juhul suht perses. Sõltub muidugi vaatepunktist - kui tahadki istmikku laiaks istuda, siis õhutõrje it is.

    Leave a comment:


  • K Punkt
    replied
    Keegi ehk oskab soovitada, milline väeosa oleks parem, kas õhutõrje või suurtüki? On siin foorumis ehk inimesi, kes ise ühes neis väeosades ajateenija olnud ja oskab välja tuua väeosa plussid ja miinused?

    Leave a comment:


  • EgoTrip
    replied
    Algselt postitanud kasutaja ltltl poolt
    Selge, tänud vastuse eest!
    Paar päeva tagasi sai esimest korda antsu tehtud veits ja kui 2 juulil minek huvitav kas sellest võib mingi jama tekkida kui see peaks jääma organismi?
    Ning olen lühinägelik, kas kohapeal võib läätsesid kanda või on need mingil põhjusel äkki keelatud?
    ja selle Antsu pärast ka ära muretse

    Leave a comment:


  • Katk
    replied
    Ma olen kuulnud, et ainult silmi värviliseks tegevaid kontaktläätsi võib kanda. Nt selliseid:



    Tõsiselt rääkides siis kuidas nad sind takistada saavad läätsi kandmast?

    Leave a comment:


  • ltltl
    replied
    Selge, tänud vastuse eest!
    Paar päeva tagasi sai esimest korda antsu tehtud veits ja kui 2 juulil minek huvitav kas sellest võib mingi jama tekkida kui see peaks jääma organismi?
    Ning olen lühinägelik, kas kohapeal võib läätsesid kanda või on need mingil põhjusel äkki keelatud?

    Leave a comment:


  • M6ngel
    replied
    Algselt postitanud kasutaja ltltl poolt
    Selge. Mõned küsimusrd veel ja nendele võiks pigem vastata need kes ise hiljuti käinud. Mida kujutab endast ööhäire? Mitu kätekõverdust tuleks järjest teha ? Kas mingisuguseid laule a la rivilaulud tuleb ka ise välja mõelda voii üksi laulda ?
    1) Magad ja siis antakse häiret, lükkad oma varustuse selga ja padavai relvaruumi relva järgi ning edasi siis kas kasarmus kuhugi positsioonile või auto peale ja minekut kuhugi kanti.
    2) Pole väga tähtis, esimese 2 nädala jooksul hakkad järjest rohkem jõudma kuni lõpuks on 100 järjest suht lõtva teha.
    3) Üksi laulad ainult siis kui teistega koos ei kõlba laulda.

    Leave a comment:


  • futbolidipaul
    replied
    Algselt postitanud kasutaja ltltl poolt
    Küsimus selline, et kas sõjaväkke saabudes tehakse veel mingid vereproovid või analüüsid ka või mitte?
    Valikuliselt valitakse


    Algselt postitanud kasutaja ltltl poolt
    Selge. Mõned küsimusrd veel ja nendele võiks pigem vastata need kes ise hiljuti käinud. Mida kujutab endast ööhäire? Mitu kätekõverdust tuleks järjest teha ? Kas mingisuguseid laule a la rivilaulud tuleb ka ise välja mõelda voii üksi laulda ?
    Ööhäire - öösel üles ja siis teed planeeritud tegevust. Jooksed positsioonile või midagi.
    Nii palju teed, kui jaksad. Mõned mehed ei jõua ajateenistusse tulles ühtegi teha. Teed nii palju kui jaksad ja siis paar veel.
    Üksi vaevalt, et laulma pead. Kui siis ainult pedagoogilistel eesmärkidel. Ja välja mõtlemine võib oleneda rühmaülema soovist. Aga pigem on see erand. Nagu eespool mainitud, siis pigem lastakse jooksulaule välja mõelda.

    Leave a comment:


  • ltltl
    replied
    Selge. Mõned küsimusrd veel ja nendele võiks pigem vastata need kes ise hiljuti käinud. Mida kujutab endast ööhäire? Mitu kätekõverdust tuleks järjest teha ? Kas mingisuguseid laule a la rivilaulud tuleb ka ise välja mõelda voii üksi laulda ?

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Algselt postitanud kasutaja Halb ründaja poolt
    Päris huvitavad lood teil. 90ndatel vist ikka oli KV-s ka mingisugune bardaki moodi asi. Enda kogemuse põhjal väga keegi ennast kinni ei tõmmanud ei alkoholist ega tareenist (või mõnest muust meelemürgist). Kord on majas, kuigi kõik on pehmod.
    Mina teenisin 90-te lõpus ja siis oli kord ikka enam-vähem olemas, kui meenutan tuttavate jutte, kes 90-te alguses teenisid. Siis juhtus igasuguseid imeasju - kes müüs ja jõi maha kaitseväele kuuluva auto, kes smugeldas kurde laevatrümmis Rootsi, kes pidi andma politseis aru, kuhu on kadunud kaks automaati ja kolm püstolit, mille olemasolu ta ise korrapidajana oma allkirjaga eelmisel päeval oli tõestanud (seda muidugi formaalselt, ilma relvade olemasolu kontrollimata).
    Üks sell alles hiljuti meenutas, kuidas teenis Narvas piirivalves ja läksid Venemaale odavat viina ja suitsu ostma - seda relvastatult ja vormis. Seal peeti neid kinni ja viidi kordenisse. Lugu lõppes sellega, et tüübid anti Narva sillal Eesti poolele üle ning avalikkuse ette ega saatkondade tasandile midagi ei jõudnudki.
    Aga Cutasepti kokteile ja muid roppusi meil ei joodud. Ikka tavalist viina ja õlut. Ämaris korra küll juhtus nii, et ülemused leidsid ripplae pealt hulga tühje salaviina pudeleid ja käskisid pudelitele matused korraldada - tuli kirst valmistada, hiiglaslik auk kaevata ja puha. Tegelikult oli see taara jäänud tõesti mingitest vanematest ajateenijatest, mitte meist aga seda muidugi ei uskunud keegi.

    Leave a comment:


  • hofnar
    replied
    Saabudes vist mitte, kui sa just ilmselgelt millegi mõju all ei tule.

    Leave a comment:

Töötlen...