Film

[wordprez]

ERRi filmide autahvli esirinnas laamendas kõikjal The Lighthouse, mille kohta ka mu lapse ema ütles, et see olla peaaegu aasta parim film ja üleüldse. Kui see PÖFFil linastus, siis üks minuga kunagi lähemalt läbi käinud naisterahvas ütles, et tema arvates oli see parim film üleüldse, aga ta on ka täiesti kindel, et mulle see kohe üldse ei meeldiks. Nii ma siis läksingi vapralt tõestama, et see on hea film! Ja mulle meeldib! Ja, türa, no kohe üldse ei meeldinud. Kinematograafiliselt on tegu ühe ilusaima filmiga. Tõeliselt head kaadrid, head nurgad, hea taust, hea valgus. Näitlejad on suurepärased, kuigi neid on filmis sisuliselt kaks (+kaks). Tisse ka näeb. Aga mis selle filmi point oli? Lapse ema selgitas mulle selle paari lausega ära, et "deemonid käivad inimestega kaasas ja ükski teraapia seda ei ravi". Nagu WTF? Ma pean selleks ära vaatama pea tund aega sittumist, peeretamist, spermapurskeid, nägemusi paljastest merineitsidest, joomist, laulmist ja mörisemist? Täiesti mõttetu ajaraisk.

Kas just täiesti mõttetu ajaraisk, aga venima kippus küll ja see, kuidas lõppeb, paistis ka juba algusest peale ju. Ilus vaadata oli küll, mustvalge peidab koledust hästi.

1. Jojo Rabbit - kingasidumisstseen. Hetk, kus Sam Rockwell süüdistab Jojot juudiks olemises. Need on täielikult mällu sööbivad stseenid. Film, kus iga tunnetega inimene nutab.

Eile käisime neiuga vaatamas. Tema on tunnetega inimene, mina mitte. Tho, iroonilisel kombel, kui päeval sattusin telekas Gladiaatori lõpustseenide peale, siis küll võttis silma niiskeks . A JoJo film oli tore. Algul olid endal ka veits vastakad tunded, sest kaadrid olid küll lõbusad ja helge(ish)d, aga vaimusilmas mängisid Viktor Frankli read ''Man's search for meaning''-ust (mida lugedes samuti pisardada sai). Aga lõpuks, paar üksikut küsimärki aside, ikka väga timm asi.

[Tofoa]

Respekt, mõnu!

[Mõnuagent 007]

Ja siin siis peaaegu top40 eelmise kümnendi filme:

Moonrise Kingdom
Get Out
Nocturnal Animals
Gravity
Jojo Rabbit
The Shape Of Water
Paddington 2
Wind River
Call Me By Your Name
La La Land

Logan
Leto
Mad Max: Fury Road
Blade Runner 2049
Baby Driver
Coco
Marriage Story
Interstellar
Ad Astra
Joker

Dragged Across Concrete
The Artist
I, Tonya
Birdman
BlacKkKlansman
Gräns (Border)
The Lobster
Ex Machina
Big Hero 6
Les Miserables

Melancholia
Biutiful
Toivon Tuolla Puolen
Le Tout Nouvaeu Testament
Cutterhead
Green Book
Taxi Driver (Korea)
End Of Watch
Kraftidioten
Brawl In Cell Block 99

[Mõnuagent 007]

Päris hea naine siis, tunneb meest. Mis teema on? Tisse ka näeb?

Nägi jah. Pikad mustvalged kaadrid, sümbolid, nägemused. Mulle meeldivad lineaarsed ja mitte LSD-stoorid.

Aga siit tuleb:
Hoi
Panen enda top 15 ja viimased viis kirja. Seejuures väldin festivalifilme ja neid, mis pole meil kinodes või Netflixis linastunud. Kokku on tänaseks 149 filmi viimasel aastal linastunutest kirjas, ma leian, et ma peaks endale elu hankima. Aga siit nad tulevad.

1. Jojo Rabbit - kingasidumisstseen. Hetk, kus Sam Rockwell süüdistab Jojot juudiks olemises. Need on täielikult mällu sööbivad stseenid. Film, kus iga tunnetega inimene nutab.

2. Marriage Story - Adam Driver ja Scarlett Johansson on hetkel maailmas parimad näitlejad. Punkt. Adam Driveri stseen, kus ta soovis, et Scarlett sureks. Oeh, imeline.

3. Ad Astra - see on mingi minu kosmosefilmide kiiks, aga seda filmi ma nautisin algusest lõpuni. Umbes sama oli Blade Runner 2049-ga, mis kellelegi teisele vist ei meeldinud.

4. Joker - imeline rolliesitus, veidi ülehaip. Mulle meeldis lõputeooria, et tegelikult oli mees algust peale hull ja kogu tema jutt oli väljamõeldis.

5. Dragged Across Conrete - Michael Manni "Heat" aastal 2019. Aeglane, julm, trööstitu.

6. The Irishman - Joe Pescile Oscar, umbes kohe. Väga hea film ja Hoffa surmastseen oli vist kõigi filmide ootamatuim hetk.

7. Once Upon A Time In Hollywood - see, kuid Brad Pitti tegelane naerab ja küsib, et kas Tex on päriselt olemas. See oli kuld. Ja kui ta punapea pea vastu seina juppideks peksab. See film sai nii palju punkte tänu lõpule. Enne seda oli koguaeg tunne, et mis toimub?

8. peaks olema Capernaum, aga see vist oli juba mullu? Ühesõnaga järgmisena peaks tulema PÖFFi võidufilm Täiskuu aegu, aga see pole ju ka kinos linastunud.
Niisiis on kaheksas...

Tõde ja Õigus - ma olin vist esimene, kes kirjutas selle kohta "ilmselt Eesti ajaloo parim film". Siiani kirjutan alla. Ester Kuntu on megaseks!

9. Parasiit - ma arvasin lõpu liiga kiirelt ära! Muus osas imeline film. Oleks kinos näinud, ilmselt kõrgem, nägin arvutis pirades...

10. Siia peaks tulema Poola Kristuse Ihu, mis vist kandideerib ka oskarile, aga kuna ka see pole linastunud, siis tuleb...

Rocketman! - selle filmi pressilinastus oli üsna hilja õhtul ja ma mõtlesin, et kas minna tuttavatega veini jooma või kinno. Mul olid filmi osas jubedad eelarvamused, sest mulle Queeni muusika jubedalt meeldis, aga ma tahan siiamaani kakelda inimestega, kes Bohemian Rhapsodyt kiidavad. Elton Johniga polnud mul muud emotsiooni kui veidi paks mees, kes laulab Dianast ja veidi vanemaid laule ka. Aga film oli suurepärane, elurõõmus ja pani mind Eltoni muusikat rohkem kuulama.

11. Siia võiks minna ka PÖFFil linastunud Supernoova poolakatelt, aga see pole ka kinno saabunud, nagu ka järgmine kandidaat Freaks, mida sai vaadatud HÕFFil, seepärast on sel kohal...

VANAMEHE FILM! - kõige suurem üllatus sel aastal, kuna ma ei saanud aastaid ja aastaid vanamehe multikast aru. Ja kui ma korraga naersin selle filmi ajal esimest korda, siis teist ja siis x-miljonendat korda, siis sain aru, et see on geniaalne. Müts maha ja lehm pähe.

12. Midsommar - mega, ilus, kõige naljakam seksstseen kogu aastast.

13. The Unbelievable - rootslaste minimaaleelarve eest tehtud väga haarav apokalüpsispõnevus. Lõpustseen oli ilmselt kogu filmiaasta kõige vaimukam hetk.

14. Two Popes - kaks vanameistrit tegemas suurepäraseid rolle. Film, mis ei ole paberil sugugi põnev, aga on kaks tundi naudingut.

15. The Farewell - ilmselt selle aasta kõige kõvema naisosatäitmisega film Hiina-USA tegijatelt. Kultuurierinevused, inimlik soojus ja väga sõbralik huumor.

Ja viimased filmid. Kõige kehvem esimesena:

1. Jexi - ma ei saa aru, miks see film tehti. Kuidas see film tehti? Kuidas see peaosaline üldse näitlejaks sai? Miks ma seda vaatasin - mul oli vabapääse ja see just algas.

2. Hellboy - kes selle filmi heaks kiitis, peaks minema teatrilavastajaks. Miks ma seda filmi vaatasin - sest Cuaroni vms mehhiklase omad olid ju head?

3. Kiirtee põrgusse - mida v*ttu (jah, viide sellele stseenile). Miks ma seda vaatasin - ikkagi Eesti film!

4. Õiglus - tegelikult aasta kõige meeldejäävam film. Pange muus tabelis esimeseks!

5. Yesterday - jee, reklaamime end biitlite muusikaga, aga tegelikult paneme suvaarmuloo taha ja meil on pohhui, sest rahvas tuleb nagunii, kuna Eltoni ja Queeniga tuldi. Ainus film aastas, kus ma reaalselt mimema kõndisin, kuna selle filmi tegijad vääriksid küünilisuse karikat või eutanaasiat.

Kogu tabel:

Jojo Rabbit
Marriage Story
Ad Astra
Joker
Dragged Across Concrete
The Irishman
Once Upon A Time in Hollywood
Capernaum
Täiskuu aegu
Tõde ja Õigus

Parasite
Kristuse Ihu
Rocketman
Supernova
Freaks
Vanamehe film
Midsommar
The Unbelievable
Two Popes
The Farewell

Vanglaülem
Bruno
John Wick 3: Parabellum
Hustlers
Kuldsed hääled
Suur poeesia
Humorist
One Cut Of The Dead
Good Boys
Us

Taustanäitlejad
Dolemite Is My Name
Knives Out
El Camino: A Breaking Bad Movie
Rituaalid vees
Ainult 6,5
Toy Story 4
First Love
Little Woods
Liikuda liikumatult

Petrooleum
Finky
Mustlaskuninganna
Lahke mees
Erand
Can You Ever Forgive Me?
Pain and Glory
Triple Frontier
Light Of My Life
The King

Zombieland: Double Tap
Untouchable
Secret Life Of Pets 2
The Kingmaker
Maleficent: Mistress Of Evil
Scheme Birds
L'homme fidèle
White Crow
Fyre
Vice

The Hummingbird Project
Sorry To Bother You
Kadunud lootoseõis
Cold Pursuit
Initials S.G.
The Coldest Game
Mossad
Kuldne kinnas
Avengers: The End Game
Brightburn

State Funeral
Surematu
In The Shadow Of The Moon
Malpaso
Booksmart
Fractured
Ready Or Not
Outlaw King
Ärtuemand
Synchronic

The Flying Circus
The King's Letters
Blanche comme neige
Gloria Bell
Shazam!
Dead Volume
Angry Birds 2
Harpoon
Pimedus
Gutterbee

Stockholm
Long Shot
Laura Durandi veider tagaajamine
Jelgava '94
Red Letter Day
Driven
A Hidden Life
Ma
Kokodi, kokoda!
Body At Brighton Rock

Hotel Mumbai
Official Secrets
Highwaymen
The Red Sea Diving Resort
A Dog's Way Home
The Lighthouse
Johannes Pääsukese tõeline elu
The Laundromat
Where'd you go, Bernadette
Rambo. Last Blood

One Child Nation
Dreamland
We Have Always Lived In A Castle
The Wind
Kursk
The Upside
Girl With No Mouth
Oleg
Creed II
Uttu mattunud

Aasta täis draamat
Terminator: Dark Fate
Gemini man
Captive State
Koletis
Koera surm
Can you Keep A Secret?
Kapten Morten lollide laeval
The Prodigy
Cats

Running With The Devil
How It Ends
Obscure
Kosmosekoerad
Halb mesi
Countdown
Killer Queen
Tukkuv Linn
The Head Hunter
Sihitu

Yesterday
Sinu kord!
Õiglus
Kiirtee põrgusse
Hellboy
Russian Psycho
Jexi

[EgoTrip]

Kui see PÖFFil linastus, siis üks minuga kunagi lähemalt läbi käinud naisterahvas ütles, et tema arvates oli see parim film üleüldse, aga ta on ka täiesti kindel, et mulle see kohe üldse ei meeldiks.

Päris hea naine siis, tunneb meest. Mis teema on? Tisse ka näeb?

[Mõnuagent 007]

ERRi filmide autahvli esirinnas laamendas kõikjal The Lighthouse, mille kohta ka mu lapse ema ütles, et see olla peaaegu aasta parim film ja üleüldse. Kui see PÖFFil linastus, siis üks minuga kunagi lähemalt läbi käinud naisterahvas ütles, et tema arvates oli see parim film üleüldse, aga ta on ka täiesti kindel, et mulle see kohe üldse ei meeldiks. Nii ma siis läksingi vapralt tõestama, et see on hea film! Ja mulle meeldib! Ja, türa, no kohe üldse ei meeldinud. Kinematograafiliselt on tegu ühe ilusaima filmiga. Tõeliselt head kaadrid, head nurgad, hea taust, hea valgus. Näitlejad on suurepärased, kuigi neid on filmis sisuliselt kaks (+kaks). Tisse ka näeb. Aga mis selle filmi point oli? Lapse ema selgitas mulle selle paari lausega ära, et "deemonid käivad inimestega kaasas ja ükski teraapia seda ei ravi". Nagu WTF? Ma pean selleks ära vaatama pea tund aega sittumist, peeretamist, spermapurskeid, nägemusi paljastest merineitsidest, joomist, laulmist ja mörisemist? Täiesti mõttetu ajaraisk.

Ja siis võtsin ette Almadovari filmi Valu ja hiilgus, mis võitis Cannes' kuldse palmioksa. Selle kohta oskan ma nii palju öelda, et Banderas oli jumalik, Pelelope Cruz on MILF, film ise kõigub, on Almadovari sisekaemus. Mingeid väga vingeid arenguid ei too, vaid mängib sellele aistingule, et me kõik saame kunagi vanaks ja siis me saame aru, et me oleme kohati mingeid inimsuhteid enda jaoks ära blokkinud, kuigi see teeb pigem meile ise haiget. Mingit kulminatsiooni filmis pole, selline vaikne kulgemine. Vähemalt keegi ei peereta ja Robert Pattisonile ei lenda sitajunnid näkku.

[Mõnuagent 007]

Viimase aasta-paari jooksul on hakanud üha rohkem tulema kriitilisi filme "sõjast terrori vastu" ja The Report annab sellest järjekordse peatüki. Kui paljukiidetud Vice keeras Noks Cheney vaenamisega vindi liiga üle, inglaste Official Secrets kippus minema liiga melodramaatiliseks, siis Report on kõige klassikalisem kohtudraamalik poliitfilm. Adam Driver mängib senati uurimiskomisjoni juhti, kes palgatakse demokraatide poolt CIA piinamisi uurima. Raport on põhjalik, jõhker, aga nagu ikka taandub kõik lõpuks poliitilisse lehmakauplemisse. Kellele selline poliitkemplus meeldib, nendele igati meeldiv vaatamine. Mulle igatahes meeldis. Driver on hea nagu ikka, Anette Bening on jubevanaks saanud, mingeid suhtedraamasid pole.
Vaatasin IMDB-s, et film on muidugi tekitanud taaskord tugeva "aga nemad ju ka" ja "see on demokraatide vandenõu" võnke. Ehk ilma selleta viimasel ajal ei saa. Tegelikult on ta demidest senaatori poole kaldu küll, kuid seejuures väga kriitiline Obama administratsiooni suhtes, kellele oli CIA nii oluline, et üritati ka sealtpoolt raportit pidevalt kinni pidada. Lemmik kommentaar IMDB-st oli, et needsamad senaatorid kiitsid selle "süvendatud ülekuulamistehnika" heaks 2002. aastal, et nüüd siis üritatakse enda käsi puhtaks pesta. Filmi tõstatatud probleem seisneb aga sootuks selles, et see tehnika ei toonud mitte mingit kasu. Kõik reklaamitud vihjed saadi mujalt, seejuures pannakse möödaminnes korralik tou ära Catheryn Bigelow paljuhinnatud "Zero Dark Thirtyle", piinatud vangid andsid enamasti totaalset jura, et lihtsalt piinamisest pääseda jne. Kõige suuremaks võidumeheks oli kaks psühholoogi, kellest üks omas kraadi perepsühholoogias ja teine mingis veel imelikumas psühholoogia harus, kes väitsid, et neil on ilgelt andmeid, kuidas piinamine häälepaelad avab. Sellega teenisid nad 80 miljonit eurot. Nice deal.
Ühesõnaga hea vaatamine, aga nõuab tähelepanu, aega ja ka keskmisest korralikumat engrishi oskust. Samas, noh, mitte nii hullu kui The Big Short, kus mul majandusterminid lõpuks nii juhtme kokku keerasid, et ma suurt enam midagi aru ei saanud... Aa, üritasin mõelda, et miks ma seda filmi üldse vaatama hakkasin - Anette Bening kandideeris sellega kuldgloobusele.

Seejärel saabus naissõber külla ja sai võetud siht filmidele, kus on põhiroll kanda tugeval naiskarakteril. Sel aastal Oscaritele kandideerinud Melissa McCarthy tegi vist selleks enda senise elu ainsa tõsise rolli filmis Can You Ever Forgive Me? kirjaniku Lee Israelina, kes sai 90ndatel ülituntuks sellega, et hakkas rajult võltsima kuulsate kirjanike ja näitlejate isiklikke kirju. McCarthy on selles filmis kuulitõukaja moodi lesbi, kes elab koos kassiga ja kelle ainus sõber on väga vananev geimees, keda kehastab Richard E. Grant. Koos nad siis neid kirju müüvad ja kukuvad muidugi haledalt sisse. Mõlemad rolliesitused on priimad, film ise ei ole ka igav. Oscarit kumbki ei saanud. Kandideeriti ka parima mugandatud stsena oskarile, see läks ka mujale.

Tänavuse filmiaasta naisnäitlejate Oscari suursoosik on Awkwafina, kes enne The Farewelli oli Eesti kinodes olnud kahe filmiga - Crazy Little Asians ja Ocean's 8, aga need mõlemad filmid olid ILGED!!! Aga Farewell pole üldse ilge, see räägib USAs elavatest hiinlastest, kes saavad sõnumi, et Hiinas elaval vanaemal on viimase staadiumi kopsuvähk ja sureb kohe-kohe ära. Hiina kultuuris on ülitavaline, et surijale tema haigusest teada ei anta ja nii väidetakse, et suvaline lapselaps abiellub, mille peale vanaema hakkab korraldama suurt pulmapidu. Noh, tegelikult lapselaps abielluma ei hakka, sugulased üritavad meeletult head nägu teha ja kõik on nii koomiline, et anna otsad. Hästi armas ja soe film, pulmapidu on kogu oma totruses üks tõeliselt meeldejääv stseen. Ja Awkwafinale hoian täitsa pöialt, et ta selle Oscari ära võtaks.

[Mõnuagent 007]

Kuna eilne jalgpall tõmbas adreka üles, siis hakkasin kodus filme vaatama. Aasta hakkab läbi saama ja nii peab ikkagi veel mõned tähtsamad asjad ära vaatama, millest esimesena võtsin ette vist ka praegu kinodes oleva Knives Outi, mida kiidetakse siis kõikjal taevani. Ilmselt olid ka minu ootused veidi üle forsseeritud, kuna film mul päris esikümnesse ei tunginud. Miks? Positiivsest märgin seda, et näitlejatekamp oli ülilahe, karakterid ka (kohati isegi karikatuurselt) värvikad, film jooksis hea tempoga ja paar tvisti olid üllatavad. Aga seda jäi ikkagi veidi väheks, et olla klassikalisest "kes seda tegi?" mudelist veidi erinevam. Lõpplahendus tuli veidi ootamatult lihtsalt, tapja osas ma ei üllatunud ja üleüldse oli tegu justkui suurte staaridega Hercule Poirot osa. Meelelahutusena super, aga kui lõpplahenduse ära tead, siis ilmselt teist korda vaadata ka ei viitsi, kui just mõne aja pärast meelest ei lähe.

Järgmisena jõudsin veel ette võtta Little Woodsnime kandva USA indi-filmi, mis Rotten Tomatoese sõnul kannab 96% approvalit. Tegu on järjekordse Sundance filmiga, mis suurt reklaami pole saanud, mistõttu ka kinohitiga tegu pole. Kui Eestis on ängifilm must-valge ja arusaamatute karjumistega, siis USA ängifilme näeb pidevalt PÖFFil ja see võiks vabalt ka seal linastuda. Filmi keskmes on kaks kasuõde Põhja-Dakotast, kellele elu pole just jätnud kõige paremaid lotopileteid kätte. Üks on tingimisi vabaduses, kuna ületas illegaalselt Kanada piiri (tõi sealt retseptiravimeid, mis USA-s on üüratult kallid), teine on treileris elav üksikema, kes on, oh, üllatust, jälle rase. Abordi jaoks raha tal pole, sünnitamine maksaks ka 8000 dollarit. Ühesõnaga kõik on halvasti ja nii mõtlevad nad jälle hakata tablettidega äritsema. Tänapäevane western, kus mehed on kõik joodikutest luuserid või seksuaalkurjategijad, ühiskonnal on inimestest veidike pehmelt öeldes pohhui ja peategelased ise suudavad ka nii lolle otsuseid teha, et vahel hakkab ekraani taga valus. Aga mis on Eesti ja USA ängifilmi vahe - USA omi on üsna lihtne vaadata, nagu oli ka seda. Hea ja tore film, ka lõpp polnud just KÕIGE hullem. Knives Out oli meelelahutsena parem, see oli ka muidu täitsa okeika.

[Mõnuagent 007]

Kuna filmist Cats lubas eelvaadete kohaselt saada film, mis on "nii halb, et on juba hea", siis sai ka see ära vaadatud.
Järeldused:
- pole nii halb, et oleks juba hea
- pole aasta halvim film
- aga samas ka jääb täiesti küsitavaks, et kellel tuli mõte, et selline film oleks hea mõte...
Milles probleem? Tuntud näitleja CGI-ga kassiks tegemine oli alati väga-väga valus vaatepilt, kui nad lähiplaani võeti. Idriss Elbat oli ülivalus vaadata, Ian McKellenit veel valusam. Judi Denchist oli ka kahju. Teisi ma nii väga ei tundnud, mistõttu jäid nad lihtsalt suvalisteks koletisteks, Taylor Swift oli ekraanil umbes kolmeks minutiks. Muusikaliselt oli ta täpselt selline muusikal, mida ALW teha oskab ehk siis tore meelelahutus kogu perele, aga kui laval jäävad kasse mängivad inimesed kaugele, siis siin oli vaated nii lähedalt, et kogu naeruväärsus vaatas kohe ja kõikjalt vastu. Lisaks oli nii mõnegi osalise puhul tehtud "russel crowe Hüljatutes" ehk siis nad ei osanud reaalselt väga laulda. Ehk ajavad asja ära, kuid muusikali osas oldi kohutavalt ebaühtlasel tasemel.
Samas kõrval istunud provvad ütlesid pärast filmi: "Vaimustav!"
Nii et ma nüüd ka ei tea. Et kui sa oled full on Webberi fänn, siis võid vaadata, muusika on ikka tema oma. Kui tahad niisama head meelelahutust, siis mine ja vali midagi muud.
P.S. Maailma parim sõumees vms film Hugh Jackmaniga peaosas ajas mind seejuures rohkem kettasse, sest seal oli muusika konkreetselt kohutav. Siin panid vahepeal silmad kinni ja täitsa kannatas olla.

[Mõnuagent 007]

Kui sul on Netflix ja tahad uut jõulufilmi vaadata, soovitan seda. Vahvalt kirjutatud ja joonistatud.

Ma juba arvasin, et McN soovitab jõulufilmi Kaks papsi, mis ka äsja Netflixi saabus. Seda eelkõige, et kas tasub vaadata või mitte, sest kaks vanameest jumalast ja kirikust rääkimas pole esialgu just kõige kutsuvam süžee. Aga lõpetasin just ja pean ütlema, et suurepärane film kahest paavstist, kes on esialgu maailmavaateliselt täiesti erinevatel seisukohtadel, aga lõpuks jõuavad sõpruseni ja mõistmiseni. Tõsi, mingid konservatiivsed portaalid on hädaldanud, et tegu on jälle tüüpilise liberalistliku jamaga, et konservatiivid on ajast ja arust, maailm kasvab peale jne. Aga, noh, eks nad vinguvadki kõikjal. Filmi peategelane on pigem Franciscus ehk kardinal Bergoglio (Jonathan Pryce), kelle arengust noorena kuni siis kardinalini lühidalt ka läbi käiakse. Tisse ei näe, poisse ei vägistata. Film lõppeb stseeniga, kuidas kaks paavsti 2014. aasta finaali vaatavad.

Eile õhtul vaatasin tänu telekavade suurepärasele valikule ära ka Johannes Pääsukese tõelise elu, mis jättis väga vastakad tunded. Esiteks oli aru saada, et raha oli vähe ehk tulid väga odavad eriefektid. Teiseks mängisid Ott Sepp ja Märt Avandi täpselt neid karaktereid, keda nad alati on mänginud ehk kerge selline vodevill. Esimese pooltunni järel olin kindel, et tegu on Eesti ühe halvima filmiga, aga siis tõmmati tempo üles, Ester Kuntu on endiselt armas ja lõpptulemus oli üsna tore. Ilmselt selline "ah, on telekast, las jookseb"-perspektiiviga eestikas. Tisse nägi, aga vist mitte Kuntu omi.

[mcnamara]

Kui sul on Netflix ja tahad uut jõulufilmi vaadata, soovitan seda. Vahvalt kirjutatud ja joonistatud.

[Rudy]

https://media.discordapp.net/attachm...5122/9vo5i.mp4

Teneti Linnahallis filmitud proloog.
Kartuliga kinos filmitud, aga paistab et Nolan on ikka Nolan, põnevust omajagu.

Kellel silmad valutama jäid, siis võib vaadata ka eile reliisitud treilerit:

[Kasepats-Pidur]

https://media.discordapp.net/attachments/645033921045725197/657304434715525122/9vo5i.mp4

Teneti Linnahallis filmitud proloog.
Kartuliga kinos filmitud, aga paistab et Nolan on ikka Nolan, põnevust omajagu.

[kyps]

Märtsis linastuva "A Quiet place" 2. osa tiiser on väljas https://www.youtube.com/watch?v=QbynQn2_0RU. Loodetavasti suudetakse esimese osa taset hoida ja õudusfilmist ei tehta actionfilmi.

[toi]

Selle aasta kindel lemmik on täna nähtud The Lighthouse.