Film

[Rohtaed]

Kust sa neid vanasid filme leiad ja vaatad?

DVD ja Blu-ray. Laenutan või ostan. Vaatamiseks kodukino.

[2mSööt3mMööda]

Kust sa neid vanasid filme leiad ja vaatad?

[Rohtaed]

Seitse filmisoovitust aprillikuust.

Forbidden Planet (Fred McLeod Wilcox, 1956) 7,5/10 - üks paljudest 1950ndate ulmefilmidest.
Annie Hall (Woody Allen, 1977) 8/10 - intelligentne ja ladus komöödia.
The Diary of a Chambermaid (Luis Buñuel, 1964) 8/10 - õnnestunud film Hispaania kuulsaimalt režissöörilt. Peaks kunagi ka Jean Renoiri versiooni antud romaanist ära vaatama.
The End of Summer (Yasujirô Ozu, 1961) ja Floating Weeds (Yasujirô Ozu, 1959), mõlemad 9/10 - meisterrežissöör Yasujirô Ozu filmid jutustavad lihtsa ja ilusa loo, kuid seda viisil, mida vaid eelmainitud režissöör suudab saavutada.
Au Hasard Balthazar (Robert Bresson, 1966) 8/10 - originaalne, parimas mõttes. Robert Bressonile omaselt väga vähese dialoogiga, mida võib pidada filmikunsti kõrgeimaks laeks – jutustada lugu ja anda edasi filmi mõte ilma rääkimist kasutamata.
Time of the Gypsies (Emir Kusturica, 1988) 9/10 - Kusturica filmid on väga sarnase käekirjaga, aga Cannes´i filmifestivalil parima režissööri auhinna pälvinud Time of the Gypsies on üks Kusturica parimaid, kui mitte parim film.


Time of the Gypsies

[Mõnuagent 007]

Käisin kinos vaatamas filmi Colossal, millest ma ei teadnud esialgu mitte midagi. V.a. et esialgu on Anne Hathaway ja siis on mingi koletis. Eesti- ja ka venekeelne ebaõnnestunud pealkiri viitab justkui romantilisele komöödiale, algus viitab sellele ka. Aga korraga keerdub asi ikka väga võimsalt ümber, tahtmata spoilida, siis ma olin korduvalt väga üllatunud ja imetlesin, et kui laheda ideega film ära tehti, kus ka lõpp ei olnud siirupine. Ei, noh, sigatore!

[Kenny's Heroes]

Nüüd kui jälle on aeg inimestel täielikult ratsionaalsus kaotada ja mingitel maailma juhtivatel oinastel verelust tõuseb, tuli kohe meelde üks 1984. aasta inglise tele jaoks tehtud film, mille BBC esialgu ära keelas, kuid mida hiljem hakati tõstma esile ühe sellise filmina, mida 'kõik maailma liidrid peaks nägema ja koolis peaks seda väntama'. Ma ei tea kas ma viimasega päri oleks, sest see oli nii kuradi toorelt karm film, et endale jättis kunagi pikaks ajaks võbina sisse. Ei ükski horror, ega muu apokalüptiline film mida näinud olen, pole kaugeltki selle filmi šokile lähedale jõudnud, mis just vist tuleneb sellest, kui külmalt realistlikult ta esitletud on, nimme dokumentaali vormis.

Threads pealkiri, aga nõrganärvilistele ei soovita.