Film

[El President]

Blade Runner 2049 on täitsa hea omas žanris, kui ei hakka seda originaaliga võrdlema. kuna alles linastus, siis sisu ei spoilerda. mulle isiklikult tundub siiski, et 3D rikub sellised filmid natuke ära visuaalses mõttes: liiga arvutimängu moodi on kõik ja isegi pärisnäitlejad ei tundu päris.

[cannuman]

no täiesti perses... miks??

Eks ta väga suures osas ikka raha pärast tehti, nagu ikka. Aga milles probleem on, ma aru ei saa?

[Rohtaed]

no täiesti perses... miks??

Kas sellist küsimust on siis mõtet esitadagi? Teadagi, miks s e l l i s e i d filme järjepidavalt välja antakse . . .

[Kenny's Heroes]

no täiesti perses... miks??

[cannuman]

[Mõnuagent 007]

Mina annaksin filmile "Minu näoga onu" 1,54 ja see kõik läheks ainuisikuliselt Roman Baskinile.

Mängi ängi

[mcnamara]

Sa kindlasti exceliga ümardasit 2 decimal places. Palju muidu täpselt annaksid, umbes 8.754678204?

Mina annaksin filmile "Minu näoga onu" 1,54 ja see kõik läheks ainuisikuliselt Roman Baskinile.

[Rohtaed]

Septembris sai siis põhiliselt keskendatud Ameerikamaa filmiteostele, aga samas uudistasin ka väheke Prantsusmaa dokumentalistika avarusi. Siis veel ka kübeke Koreast, Saksamaast, Venemaast ja Itaaliast. Kõige raskemini vastupandavad klassikad ja mõned teised tunnustatud filmid jätsin aga poriste ja nohuste oktoobri- ja novembrikuude tarvis.

Frank Sinatra
Robin and the 7 Hoods (1964, Gordon Douglas) 5/10 - vähe imelik on vaadata pooleldi muusikalivormis, pooleldi gängsterifilmi vormis filmi. Ei sobi just kõige paremini kokku.
On the Town (1949, Stanley Donen ja Gene Kelly) ja Anchors Aweigh (1945, George Sidney) Mõlemad 6/10 - ja mõlemad ühtlasi ka sellised "kergemad", puhtalt meelelahutuseks paslikud muusikalid.
Ocean's 11 (1960, Lewis Milestone) 6/10 - noh, 2001. aasta (või oli see 2002?) remake on ju teada-tuntud, aga jah, 1960. aastast on siis originaal. Lõppkokkuvõttes jäid valdama pigem positiivsed emotsioonid.
Some Came Running (1958, Vincent Minelli) 7/10 - vot, eelmise nelja (või pigem kolme, Ocean´s 11 on ka ikkagi pigem tõsiseltvõetavam) filmiga võrreldes hoopis teine tera. Põhineb samanimelisel romaanil, ja muusika on filmis täiesti naelapea pihta. Ja kulminatsioon - suurepärane.

Nicolas Philibert
Animals and More Animals (1996) 6/10 - veidi väheks jäi seda materjali, näis filmi lõppedes mulle. Sellest ka aeglane, kohati igavusttekitav tempo.
Back to Normandy (2007) - eks see ole üks neist paljudest filmidest, kus režissöör või siis filmi tegemisega tihedalt seotud inimene aastaid hiljem filmipaika naaseb ja sellest filmi teha otsustab . . .
Être et Avoir (2002) 7/10 - režissööri hinnatuim ja tunnustatuim teos. Paraku jääb sellest mõru järelmaik, kuna meesõpetaja, kellest filmis tõeline eeskuju ja kannatlikkuse musternäide maalitakse, kaebas hiljem filmitegijad kohtusse, väites, et tema õigusi on rikutud, tema õpilased traumeeritud, etc, etc. Lõppkokkuvõttes mõned filmis osalenud pered vist mingi hüvitise saidki!
Nénette (2010) 7/10 - Philibert´i sügavamõtteliseim film, minu jaoks, olgugi, et ma ei saa väita, et oleksin kõik tema ülejäänud teosed ära vaadanud.

Seal, kus lõpeb luule (2009, Arko Kokk) 6/10 - originaalne lähenemine iseenesest.
Major Dundee (1965, Sam Peckinpah) 6/10 - mnjaa . . . kindlasti ei kuulu Peckinpah´i parimate teoste hulka, aga samas, täiesti nauditav ja filmile pühendatud aega ei pea kahetsema.
Heaven Can Wait (1943, Ernst Lubitsch) 7/10 - väga originaalne idee jällegi. Hiljem, kui ma ei eksi, tuletatakse sealtsamast ka mitmeid teisi filme, näiteks Powell´i Stairway to Heaven, mille ma ka lähiajal eeldatavasti ette võtan.
A Star Is Born (1954, George Cukor) 7/10 - pea kolmetunnine nauditav spektaakel. Aa, ja Judy Garland on muidugi suurepärane, kuigi ta ei kuulu mu lemmiknäitlejannade hulka.
How Green Was My Valley (1941, John Ford) 7/10 - väga fordilik film, võiks öelda. Ja Citizen Kane´ilt napsas parima filmi Oscari ära.
Gilda (1946, Charles Vidor) 7/10 - Rita Hayworth endiselt lummav . . . kuigi ei saa lahti tundest, et sellesinase Vidori filmi puhul on tegemist vaid Casablanca varjuga, tuhmi koopiaga sellest . . .
The Stolen Children (1992, Gianno Amelio) 7/10 - ja väga tugev seitse seejuures. Cannes´il oli väga edukas. Ehk Il Ladro di Bambini siis itaalia keeles.
The Great Beauty (2013, Paolo Sorrentino) 7/10 - meeldis, ja seejuures oli ka päris mitu mõtet filmil, mida veel edasi mõelda. Sorrentino stiili võiks ehk nimetada fellinilikuks, kõik see kaootika, selgelt eristuvad persoonid. Ent midagi on Sorrentino stiili juures veel . . . Ei tahaks öelda, et midagi suvalist, kui aga tegevuse (kaamera?) pidevat liikumist nii nimetada?
Zolotoy telyonok (1968, Mikhail Shvejtser) 7/10 - vene klassika, mis mind samas väga sügavalt ei muljetanud.
Sobache serdtse (1988, Vladimir Bortko) 9/10 - geniaalne, tõesti geniaalne . . . Pärast mõtlesin, mis võiks olla selle põhjuseks, et raamatu põhjal tehtud film on sedavõrd õnnestunud. Siis nägin, et Bulgakovi teos on ju vaevalt 130 lehekülge pikk! (ja ega vist rohkem pole vajagi) Ja kui arvestada, et filmi pikkuseks on veidi üle kahe tunni, siis võibki jõuda järeldusele, et raamatu läbilugemiseks ja filmi vaatamiseks kulub vaat et täpselt sama palju aega! (mis oleneb muidugi ka lugeja lugemiskiirusest)
Like Father, Like Son (2013, Hirokazu Koreeda) 6/10 - justkui veidi äraleierdatud teema juba, pealegi see film ei paku üldse midagi uut, kuigi see hoidub enimselgetest klišeedest. La vie est un long fleuve tranquille on umbkaudu identse žüzeega film, mida mulle on soovitatud. Sedapuhku küll tegu komöödia-, mitte draamafilmiga.
Sunrise (1927, F.W. Murnau) 8/10 - võtab kokku essentsiaalsed asjad inimese elus: lootus, õnn, armastus.
Das Cabinet des Dr. Caligari (1920, Robert Wiene) 8/10 - väga tuntud tummfilmiklassika. Esimene film ootamatu lõpupöörde ehk twistiga. Palju huvitavat värvidega mängimist.


Dr. Caligari kabinet


Päikesetõus: kahe inimese laul

[annashetty]

Loomulikult Fight Club -super, see on ka muuseas film ,kelle DVD on yx kõige-kõige terviklikum kooslus.Yhe sarnase -Terminator 2 oma on mul au ka omada.

[Kenny's Heroes]

8.75/10

Sa kindlasti exceliga ümardasit 2 decimal places. Palju muidu täpselt annaksid, umbes 8.754678204?

[Shparkz]

Veider siis.

[Mõnuagent 007]

Mul küll ei hakka. Mis browseris sa oled?

Firefoxz

[Shparkz]

Mul küll ei hakka. Mis browseris sa oled?

Fakk, see pask hakkab alati automaatselt tööle.

[Mõnuagent 007]

Mis filmist see on?

Fakk, see pask hakkab alati automaatselt tööle.

[rainis007]

It oli suht igav õudusfilmina. Lihtsalt valju kriiskamisega jumpscared. Selles pole nagu midagi hirmsat. Pettumus.

Ma ei tea, ma vaidleks vastu.

Ainult vaakumis ja õudusfilmina vaadates vb tõesti jäi nõrgaks. Aga see õuduse aspekt oli selles filmis ainult üks osa. Ma ütleks, et see oli sürrealistlik draamafilm ühe deemonist osalisega. Ja sellisena minu meelest väga hea. Ma meeletult nautisin Bill Skarsgård'i versiooni Pennywise'ist. Väga sürr, väga evil ja väga twisted.

Mina annaks filmile tervikuna mingid tugevad 8.75/10

Igastahes piisavalt põnevust tekitav, et kavatsen Kingi 1200 lk romaani ka ette võtta lähitulevikus.