Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[Teiresias]

Kumb su õige kasutaja on?

[Iceman]

http://www.postimees.ee/?id=359693

Pätt ja kaabakas

Heh. veits kahtlane jah. Hiljuti küsis siin kuidas väikest raha teenida kiirelt. Leidiski nüüd ebaseadusliku mooduse ja jäi vahele.

[Maarek]

Nii.. Investeerisin kõvasti raha Kulda. Aga leidsin veel pataka helesinise-valge triibuga soki seest. Kas tasuks investeerida raha dollaritesse ja/või üldse raha panna kuskile välismaa panka? Eeldusel loomulikult, et Euro läheb üsna pea põhja ja Dollariga ei juhtu kunagi midagi.

Pole väga kindel, kas on mõtet koguda dollareid, mida kriisi ajal majanduse elavdamiseks hoogsalt juurde trükiti. 2008 aastal suurenes dollarite hulk väidetavalt 20% ehk sisuliselt kukkus raha väärtusest üsna oluline tükk.

Eurosid trükiti "kursi hoidmiseks" sel ajavahemikul juurde 12% ehk Bigbank poolt pakutud 8% oli panga jaoks päris hea diil

Ja me veel imestame, et miks krt see kütuse hind muudkui tõuseb

[SleepWalking]

Eurosid trükiti "kursi hoidmiseks" sel ajavahemikul juurde 12% ehk Bigbank poolt pakutud 8% oli panga jaoks päris hea diil

Tegelikult oleks tore, kui viitsiksid mõlemat mõtet pisut selgitada.

[er1k]

Mis aastal ja miks läksid Ranna- ja Saalijalgpall EJL alla?

[Maarek]

Eurosid trükiti "kursi hoidmiseks" sel ajavahemikul juurde 12% ehk Bigbank poolt pakutud 8% oli panga jaoks päris hea diil

Tegelikult oleks tore, kui viitsiksid mõlemat mõtet pisut selgitada.

Kuskilt blogist ma selle sõnakõlksu leidsin.
See oli jätkuks faktidele seoses dollari ja Euro juurdetrükkimisele.

Kui raha juurde trükkimine vähendab selle väärtust ja see omakorda annab tõuke inflatsioonile, siis kas see väide on vale?
Kui jah, siis ootaks heameelega enda harimiseks sinu vastuargumenti.

[SleepWalking]

Kui raha juurde trükkimine vähendab selle väärtust ja see omakorda annab tõuke inflatsioonile, siis kas see väide on vale?

Kui supile valada vett juurde, läheb supp kõigi sööjate jaoks lahjemaks, loomulikult. Aga seda ainult muude tingimuste püsimisel konstantsena. Ja liikuda saab teatavasti alati ainult millegi suhtes, kas pole? Aga ajal, kui kõik vähem või rohkem rahapoliitika tingimusi lõdvendavad? Mis siis põhjendab liikumised? Või mida nad üleüldse näitavad? Ja mõju inflatsioonile oleks üleüldse pikem lugu - täna on deflatsioonilised surved nõnda sügaval, et ka ekspansiivne rahapoliitika suudab tagada nappi hädavajalikku hinnatõusu.

Näiteks oleme täna USD/EUR suhtega ca seal, kus Lehmanni pankroti eel. Suhteliselt erineva rahapoliitilise tegevusega FEDi ja ECB poolt. Miks? Sest muud tingimused pole samaks jäänud ja turud hindavad olukordi erinevalt. Sealjuures sugugi mitte ratsionaalselt. Muidugi võib mõelda ka nii, et turgude reaalsus ongi tõde, igaühe vaba valik. See selleks.

Aga sellest BIGi argumendist ei saanud ma selletõttu aru, et miks peaks raha, millises keskkonnas pank tegutseb, väärtus teise valuuta suhtes omama märkimisväärset tähtsust panga jaoks? BIGi äriidee on laenata sisse raha eelkõige euros/eegis ja laenata välja samamoodi. 8% tähtajalisele hoiusele näitab eelkõige seda, millise intressiga väljaminev laen olema peab, et seal vahel ka vahendaja ellu jääks.

[orbitaaljaam]

Kas riigil on võimalik inimelu hinda arvutada? Näiteks kui 20-aastane noormees saab liiklusõnnetuses surma, siis kui palju raha potensiaalselt jääb tänu sellele riigikassase tulemata jne.

up, sama küsimus.
Kuidagi teaduslikult on välja arvutatud ühe inimelu hind-et palju ta riigile kasu toob maksude ja muu kama näol ja muu värk sinnajuurde. Kõrge eestis ühe inimese hind või väärtus on?

edit: tänud kurat

[Markko]

Kuskilt on meelde jäänud, et inimelu väärtus on 10 miljonit EEKu. Aga ma ei hakka ütlemagi kui suhteline kõik on ja mida keegi arvutustes aluseks võtab

[Kurat]

See pole küll päris see hind mida küsiti aga mingi indikatsioon ikka:

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=385143

[cannuman]

Ei ole hetkel aega ise otsida, aga panen küsimuse kirja.

Miks on arvuti klaviatuuril tähtede paigutus just selline nagu see on?

[Kurat]

Ei ole hetkel aega ise otsida, aga panen küsimuse kirja.

Miks on arvuti klaviatuuril tähtede paigutus just selline nagu see on?

Sõrmistike ajalugu algab kirjutusmasinatest. Christopher Sholes leiutas esimese masstootmiseks mõeldud kirjutusmasina 1878. aastal ning algselt olid tähed masina sõrmistikul tähestikulises järjekorras. Sholesi trükimasina veaks oli hoobade omavaheline paigutus. Kõrvutiasetsevate hoobadega klahvide liiga kiirel järjestikusel vajutamisel kiilusid nad kinni. Samas ei olnud hoobadele võimalik paberit eemaldamata ligi pääseda ning seega kinnikiilumised aeglustasid trükkija tööd.

Kinnikiilumisprobleemi leevendamiseks tõstis Sholes tähti ringi, nii et inglise keeles sagedasemate tähekombinatsioonide (näiteks TH) tähtede hoovad asuks üksteisest ohutus kauguses. Tulemuseks oligi QWERTY asetus.

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/QWERTY

Õige vastus on, et see klhvide paigutus on trükimasinalt üle võetud.

[elx]

Ei ole hetkel aega ise otsida, aga panen küsimuse kirja.

Miks on arvuti klaviatuuril tähtede paigutus just selline nagu see on?

Sest omal ajal paigutati need trükimasinale just nii seepärast, et tihti kasutatavad tähed üksteise kõrval poleks. Vastasel korral oleksid võinud tähtede hoovad üksteisega liiga tihti kokku põrgata. Kui sa rääkisid ikka QUERTY klaviatuurist.
Ise tean ühte inimest, kes väidab, et Dvoraki layout on palju mugavam (väidetavalt tõstab see trükkimiskiirust) ning ta kasutabki seda. Esimest korda tema arvuti taha sattudes oli mul ikka kerge hämmeldus, et mis nüüd siis toimub?

[Miq]

Kui supile valada vett juurde, läheb supp kõigi sööjate jaoks lahjemaks, loomulikult. Aga seda ainult muude tingimuste püsimisel konstantsena. Ja liikuda saab teatavasti alati ainult millegi suhtes, kas pole? Aga ajal, kui kõik vähem või rohkem rahapoliitika tingimusi lõdvendavad? Mis siis põhjendab liikumised? Või mida nad üleüldse näitavad? Ja mõju inflatsioonile oleks üleüldse pikem lugu - täna on deflatsioonilised surved nõnda sügaval, et ka ekspansiivne rahapoliitika suudab tagada nappi hädavajalikku hinnatõusu.

Näiteks oleme täna USD/EUR suhtega ca seal, kus Lehmanni pankroti eel. Suhteliselt erineva rahapoliitilise tegevusega FEDi ja ECB poolt. Miks? Sest muud tingimused pole samaks jäänud ja turud hindavad olukordi erinevalt. Sealjuures sugugi mitte ratsionaalselt. Muidugi võib mõelda ka nii, et turgude reaalsus ongi tõde, igaühe vaba valik. See selleks.

Aga sellest BIGi argumendist ei saanud ma selletõttu aru, et miks peaks raha, millises keskkonnas pank tegutseb, väärtus teise valuuta suhtes omama märkimisväärset tähtsust panga jaoks? BIGi äriidee on laenata sisse raha eelkõige euros/eegis ja laenata välja samamoodi. 8% tähtajalisele hoiusele näitab eelkõige seda, millise intressiga väljaminev laen olema peab, et seal vahel ka vahendaja ellu jääks.

Kodanik Hvostov kirjutas sel teemal mõni aeg tagasi päris hea lihtsustatud loo valuutade kohta - http://www.ekspress.ee/news/paevauud....d?id=34889623

[alehis]

Mis näpuga teie perset pühite?